Endogeensed pürogeenid ja palavik. regulatsioonimehhanismid Hüpotalamuse soojusregulatsioonikeskus funktsioneerib kui termostaat. Kui tegelik temperatuur erineb ideaalsest, hakkab hüpotalamus olukorda mõjutama, et vahet kõrvaldada. Hüpotalamus reguleerib temperatuuri: närvisüsteemi, hormoonide kaudu. Imikutel aitab soojusregulatsiooni pruun rasvkude. Soojuskadu reguleeritakse naha vereringe ja riietuse abi. Inimesed erituvad sooja: 1. soojuskiirgus 2. soojusjuhtivus 3. vee aurustumine, higistamine 4. soojuse siirdamine Tuules ja vees on soojuse siirdamine tugev. Sooja eritumine sõltub temperatuurist. Palavik Palaiku korral on soojusregulatsioonikeskus ümber häälestatud "uutele näitajatele". Ta funktsioneerib, nagu normaalne temperatuur oleks kasvõi 39 kraadi. Palavikuga tekib organismis soojust rohkem ja eraldub vähem. Bakterimürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid ehk endogeenseid pürogeene, mis transporditakse hüpotalamusse.
välise käitumise jälgimist - "kehakeel" füsioloogiliste reaktsioonide jälgimist - "valedetektor" produktsiooni analüüsi - statement validity assessment Polügraaftest / "valedetektor"/ emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika Klassikaline versioon: Registreeritakse füsioloogiliste reaktsioonide muutused, mis vallanduvad küsitlemise käigus: - hingamine (rinnakorvi liikumise järgi) - higistamine (naha galvaaniline refleksi järgi) - vererõhk (mansett ümber käe) - pulss (mansett ümber käe). Need signaalid registreeritakse kirjutussulgede võngetena paberil. Analüüsitakse - otse neid võnkeid - spetsiaalset tarkvara kasutades. Uuemad variandid: registreeritakse muutusi aju toimimises. Testide tüübid. The Control Question Test. Kontrollküsimuste test. Kasutatakse konkreetse kuriteo uurimisel. CQT koosneb tavaliselt 10 küsimusest
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
instinkt. Me näeme inimeste, mitte ahvide moodi välja just seepärast, et meie Aafrika savannides elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
Normaalne Nahk võib kehatemperatuur peaks püsima 37 C hakata piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada.
Individuaalselt erineva aja jooksul, keskmiselt 2- 4 aastat pärast esimese staadiumi tunnuste ilmnemist, läheb alkoholism edasi teise staadiumi. 1.1.4. Kroonilise alkoholismi teine staadium Iseloomulikuks tunnuseks on selgekujuline abstinentsi ehk pohmeluse seisund . Alkoholi suuremal hulgal tarvitamisele järgneval hommikul on inimese enesetunne äärmiselt halb: esineb nn kassiahastus, vaevab tugev seesmine pinge ning ärevuse tunne. Esinevad südamekloppimine, õhupuudustunne, higistamine, tugev käte- ja teiste lihaste värisemine, intensiivne peavalu. Äärmiselt halva enesetunde tõttu ei ole inimene võimeline tööks ega muuks sihipäraseks tegevuseks. Uue annuse alkoholi toimel mööduvad pohmelusenähud kiiresti ja töövõime ning enesetunne taastuvad. Sellest on tingitud sellele staadiumile iseloomulik reeglipärane peaparandus. Tihti aga saab peaparandusest alguse uus jooming sugenevad mitmepäevased või mitmenädalased joomaperioodid
Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine, sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Kreatiinkinaasi tõusu põhjused. Harjumatu kehaline koormus, intensiivne lihastöö, kestev lihaskoormus, lihaskaater ja lihasvigastused. Ületreeningu ennetamine. Võrdle treeningmahu suurenemist ja sportliku tulemuse arengut, kaalu end igal hommikul peale tualeti
Normaalne Nahk võib kehatemperatuur peaks püsima 37 C hakata piires. Külma käes verekapillaarid nahas punetama. ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised. Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada.
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
Metadooni kasutatakse muu hulgas ka heroiini võõrutusravis. Illegaalsel narkoturul levib metadoon erineva suurusega valgete tablettidena. Opiaatide suhtes areneb kasutajal kiiresti tolerantsus- endise efekti saavutamiseks peab annuseid oluliselt suurendama. Kui aine organismist kaduma hakkab, tekib võõrutussündroom, mida iseloomustab suurenenud ärrituvus, agressiivsus, unetus, haigutamine, palavik, higistamine, pisaratevool, liigesevalu, iiveldus, kõhulahtisus ja kananahk. Kaasneb suur iha uue annuse järele. Võõrutusperiood kestab umbes 10 päeva. Uus annus kaotab võõrutusnähud kiiresti. Opiaadid tungivad läbi platsentabarjääri, seega sünnivad opiaatsõltlaste lapsed samuti sõltlastena. Samuti võib laps ema rasedusaegse käitumise tõttu olla toitainete puuduses või arengus maha jäänud. Opiaadijoobe tunnused
Muretsemine Ülemäärane vaimne töö ja õppimine kurnab Põrnaenergia, sekkub seedimisse, kaasub: väsimus, kõhulahtisus, isupuudus. Muretsemine mõjutab ka Kopsu, seetõttu lisanudub sageli hingeldamine, ärevus, kaela- ja õlapiirkonna jäikus. Hingeline vapustus Kurnab järsult Südame Qi ning põhjustab südamepekslemist, hingeldamist. Vapustus häirib ka vaimset tasakaalu ning toob unetust. Vapustus kurnab Neeruenergiat, sellega kaasub peapööritus, öine higistamine, kõrvade kohisemine. 12.2 Ilmastik Äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad inimest, eriti sellist, kelle vastupanuvõime haigustele on kahjustatud ja madal. Välised põhjused tungivad kehasse peamiselt naha kaudu, sealt edasi meridiaanidesse, siis Yang-elunditesse. Tuul Tuul mõjustab eelkõige pead ning Maksameridiaani; sümptomid tekivad jäsku ja muutuvad kiiresti otsekui tuulepuhang. Sageli on see: kange kael, vesine nina, aevastamine, köhimine,
annab lihas pikkuses järele ja staatilises seisavad liigutuses osalevad elemendid paigal. 6. Millistest loogilistest faasidest koosneb liigutuse kiiruse ja jõu arendamine? - Arendada üldist töövõimet. Liigutustehnika õppimine. Liigutusspetsiifika arendamine. Võistlusteks ettevalmistumine. Puhkus. 7. Miks kasutatakse maksimaalse jõu arendamiseks väikest korduste arvu? - Tagamaks liigutuse õige tehnika. Lk 67 -94 küsimused 1. Selgitage lühidalt, kuidas on higistamine seotud normaalse kehatemperatuuri säilitamisega. Higistamine – on higiga erituva vee aurustmine nahalt. See võimaldab organismil liigsest soojusest vabaneda ka siis kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur ning nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. 2. Selgitage lühidalt, kuidas mõjutab dehüdratsioon südame löögimahtu, löögisagedust ja minutimahtu erineva intensiivsusega kehalisel tööl kõrge temperatuuriga keskkonnas.
antikehad lapse organismi ja hakkavad vererakke hävitama. (pärast lapse sündi tehakse totaalne verevahetus) Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus UV-kiirgusele : · rassiti erinev (tundlikumad on valge rassi sinisilmsed blondiinid ja punapead. Ja tundetumad musta rassi esindajad) · UV-kiirgus ohustab eriti näonahka, huuli ja silmi. · valge rassi elanike loomulikeks kaitsefaktoriteks on melaniini süntees, naha paksenemine ja higistamine. · UV- kiirgus on vajalik vitamiin D sünteesiks nahas. · Kunstlikult saab end kaitsta päikseprillide(klaasist), päevituskreemi ja UV-filtriga huulepulgaga. 2. Tolm Populatsioonis on 3-5% inimesi, kellel keskmisest suurem tolmusus on eelsoodumuseks astma tekkeks. · astma vältimiseks ei tohi töötada tolmusel ehitusel. · Ei tohi töötada kuivade heintega · Vastunäidustatud on ka jahutolm
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Henri VIII Põhineb Carolly Ericksoni teosel ,,Henry VIII: Rüütelprintsist koletiseks" XI b klass 2009 Rapla Sisukord: 1.Eessõna.......................................................................................................................................lk 2.Henry lapsepõlv..........................................................................................................................lk 3.Printsist kuningaks......................................................................................................................lk 4.Õukond ja loss............................................................................................................................lk 5.Reetmised...............................................................
ei pea ma vajalikuks kõiki allolevaid meditsiinilisi termineid lahti seletada. EPILEPTILISTE HOOGUDE KLASSIFIKATSIOON LÄHTUVALT HOO TÜÜBIST 1981 I.Partsiaalsed (fokaalsed, lokaalsed) hood A. Lihtsad partsiaalsed hood (teadvus pole häirunud) 1. Motoorse sümptomaatikaga 2. Somatosensoorsete ja erisensoorsete sümptomitega (nt paresteesiad, valguse sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2
5.3 Stressikogemuse koostisosad Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. 5.4 Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle
- Varane dumping: 30-60 minutit pärast söömist iiveldus, oksendamine, puhitus, kõhukrambid, diarröa ja vasomotoorsed reaktsioonid (naha punetus, tahhükardia, südame kloppimistunne, ortostaatiline hüpotensioon). Aluseks on suuremahulise ja hüpertoonilise küümuse jõudmine peensoolde, mis põhjustab vee imendumist vereringest soolde ja soole venitust. - Hiline dumping: 90-180 minutit pärast söömist nõrkus, higistamine, uimasus, käte värisemine, iiveldus. Aluseks on suure süsivesikute massi kiire sattumine peensoolde ja verre, mis põhjustab intensiivse insuliini sekretsiooni ja hiljem viib reaktiivse hüpoglükeemiani. Diagnoos: Põhiliselt kliinilise pildi ja kirurgilise anamneesi põhjal. Lisaks võib teha kats 50g Glc sissejoomisega või Ba-fluoroskoopia. Ravi: Põhiline ravi seisneb toitumise muutuses (tasakaalustatud toitumine). Tuleb süüa päevas rohkem
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming
Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist. Eriti ohustatud on südamehaiged, imikud, raske füüsilise töö tegijad, maratonijooksjad, alkoholi kuritarvitajad. Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra. 4. Kuumakurnatus: · tugev higistamine · kahvatu, külm, niiske nahk · peavalu · nõrkus · värisemine · kuumakrambid · iiveldus (oksendamine) · jalad, käed värisevad · segasus, loidus, depressioon 5 . Tegutsemisjuhised: · Vii kannatanu kuumaallikast eemale, varju päikesekiirguse eest. · Võta pealisriided seljast. · Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. Tee jahedaid mähiseid peale, kaelale. · Anna juua.
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nag...
3) AHI 30 raskeastme uneapnoe haigus Tüüpilisemalt kujuneb uneapnoe välja üle 35 aasta vanustel ülekaalulistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoehaige kaebused PÄEVASED KAEBUSED · päevane väsimus · hommikune peavalu · ärgates kõrgenenud vererõhk · päevased suigatused · mäluhäired · keskendumisvõime raskused · meeleoluhäired · impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED · tugev norskamine · hingamiskatkestused · rahutu uni · öine higistamine · südamekloppimisega ärkamised · sagenenud öine urineerimine · suukuivus, halb maitse, kõrvetus Obstruktiivne uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada
• Tegevused peaksid olema võimalikult mitmekesised ja last köitvad * Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda ka 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena 2. Teha jõu- ja tasakaaluharjutusi 2-3 korda nädalas 3. Teha regulaarselt venitusharjutusi 4. Viibida värskes õhus nii palju kui võimalik 5. Viia miinimumini igapäevane istumisaeg ja ekraaniaeg – lähtuda vajadusest, mitte võimalusest Mõõdukas intensiivsus: higistamine ja hingeldamine, kuid üle selle on võimalik vestelda. Tugev intensiivsus: kehalise tegevuse ajal on rääkida raske. Makrotoitainete soovitused Soovitatav makrotoitainete tarbimine baseerub olemasoleval tõendusel nende mõjul tervisele. Vaadeldi randomiseeritud uurimusi, prospektiivseid kohortuuringuid ja epidemioloogilisi uuringuid. Otsene põhjuslik seos uuringutest ei tulene, toitainete omavaheline tasakaal ja koosmõju, rasva % osas olulisem rasvhapete osakaal
3. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 3. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast
Inimese kehatemperatuur. Inimene kuulub püsisoojaste hulka, keha keskmine temperatuur on 36,5-37. Kehatemperatuuri perioodilised kõikumised- 1. Ööpäevased, madalaim hommikul kõrgeim pärastlõunal 2. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemperatuur tõuseb 0,3- 0,6 kraadi peale ovulatsiooni. Kui keha temperatuuri on vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. 1. Naha veresoonte laienemine 2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui temperatuur on üle 37 3. Soojustekke pärssimine. Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri. Kui keha temperatuuri on vaja tõsta: organism on sattunud külma keskkonda. 1. Naha veresoonte ahenemine 2. Soojustekke suurenemine- KNS poolt indutseeritud lihasvärin; metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusprodutsiooni suurenemine
saavutamisel 1) sisemine/ välimine – kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv – kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu – kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid – protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: higistamine, miimika, silmad Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsiooni ilmnemine kas pidurdab või aktiveerib inimese tegevust Omadused: *intensiivsus (kui tugev emotsioon on) *polaarsus (kas on pigem positiivne või negatiivne emotsioon) *kestus (kas emotsioon on pika- või lühiajaline)
saavutamisel 1) sisemine/ välimine kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: higistamine, miimika, silmad Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsiooni ilmnemine kas pidurdab või aktiveerib inimese tegevust Omadused: *intensiivsus (kui tugev emotsioon on) *polaarsus (kas on pigem positiivne või negatiivne emotsioon) *kestus (kas emotsioon on pika- või lühiajaline)
- Võõrutusseisund - Tolerantsus - Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees - Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele 1 aasta jooksul peab esinema 3 või enam sümptomit Tolerantsus Aju harjub ja uueks dopamiinilaenguks on vaja rohkem või tarvitada mõnel teisel viisil. Võõrutusseisund alkoholist Erinevate sümptomite kogu nt: - Kätes on treemor, väristavad - Higistamine - Iiveldamine, oksendamine - Silmad ei kannata valgust - Möödub 2-3 päeva jooksul Erinevad staadiumid - 2 nädalat järjest alkoholi tarvitanud inimesel võib tekkida deliirium. Deliirium – ohtlik seisund mis tekib alkoholi tarvitamise ärajätmisel, 2-3 päeval. - Ei saa aru kus ta on - Nägemishallukad - Segasusseisund - Kiirelt on vaja kiirabi, ravi kestab 4-5 päeva - Krambid Suurelt sõltlaselt ei tohi järsku alkoholi ära võtta ega panna lukutaha.
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Ärevushäire - Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus. Häiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel ja see on levinum lahutatute ja töötute hulgas. Ärevushäire avaldub liigse muretsemisena ja mitmesuguste kehaliste kaebustena - higistamine, värinad jm. Inimesed kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardaval kujul.
ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile: kesk- ja vegetatiivse närvisüsteemi häired südame- veresoonkonna häired ainevahetuse muutused vestibulaaraparaadi kahjustus VIBRATSIOONTÕBI I staadium paresteesia nähud kätes - ”sipelgate jooksmise” fenomen käte jõudluse, õlavöötme kiire väsimine peenkapillaaride ahenemine II staadium käte jahtumine, sinakus, higistamine valud õlavöötmes (liigestes, lihastes, sõrmedes) KNS häired (asteenilis-neurootlised nähud) südame-veresoonkonna häired vegetaatilise närvisüsteemi häired III staadium tugev valu kätes veresoonte spasm, lihaste krambid sõrmedel tugev asteeenilis-neurootiline sündroom südame-veresoonte kahjustus hormonaalse regulatsiooni häired (kilpnääre) ainevahetuse häired VIBRATSIOONITÕVE SOODUSTEGURID müra
Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu. Süvavalu – saab alguse lihastest, luudest, luuümbristest, liigesekihnudest. Kirjeldatakse kui tuikav valu. Näiteks pea-, hamba- ja reumavalud. Siseelundivalu – raskesti lokaliseeritav. Sellega seotud higistamine, pulsi ja vererõhu kõikumine. Valu komponendid: Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed
eneseregulatsioon. Kõik mis ajukoort pärsib aitab vallanduda emotsioonidel. Tuntuim pidurdaja on alkohol- depressant, pidurdab ajukoore üldist aktiivsust. Ajukoore toonust tõstvad mõjud on vastupidise mõjuga- kohvi, värske õhk jne. 20. märts Emotsioonide väljendumine füüsises- zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess pupillid (silmamusta muutused, kõige tunlikum valgusmuutustele), suu/sülg, hingamine, pulss, higistamine, jne. Autokontakt- kui inimene iseennast puutub (rahustada püüdes jne)- kognitiivse infopakkumise mahu töötlemiseks. Kui suhtluses, olukorras tekib keeruline moment, inimene peab mõtlema väljapääsule või hindama olukorda, see tähendab kas suuremat või väiksemat emotsiooni. Inimene püüab sümboolselt end kaitsta, end turvalisemalt tunda. Väikelastele eriti oluline. Märgid on tõlgendatavad sellest seisukohast, et toimus mingi emotsionaalne muutud, aga milline
primaarse infitseerunud haava ja kesknärvisüsteemi vahel ning mikroobitüve poolt toodetud toksiinide hulgast. Kliiniline pilt 2 Generaliseerunud teetanus. Konvulsiiv-toonilised kokkutõmbed suvalistes lihastes, eelkõige haava lähedal paiknevais. Edasi tekib "lõuakangestus", mis tekib mälumislihaste haaratusest. Patsiendil tekib risus sardonicus, suu avamise ja neelamise häire. Nimetatud sümptom on üks varasemaid, nagu ka higistamine, ärrituvus ja püsiv seljakangestus (opisthotonus). Edaspidi haaratakse kaasa teised lihased, kusjuures iga välisärritus põhjustab valusate spasmide teket. Patsient on täie teadvuse juures. Toksiin kahjustab ka vegetatiivset närvisüsteemi, tekivad südame arütmia, vererõhu kõikumised, tugev higistamine ja dehüdratatsioon. Surm saabub tavaliselt hingamislihaste krambist, ka toksilisest müokardiidist. Suremus generaliseerunud teetanusse on 10-30%.
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mid...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda
madalam). Inimene kasutab talvel ja suvel erinevaid riideid ja jalatseid. Suvel on riideid vähem, et kiirgust saaks suurendada. 3. Väljahingatava õhu kaudu 4. Higi aurumise teel keha pinnalt soojuse äraandmine sellel teel muutub ainsaks äraandmisviisiks siis kui ümbritsev temperatuur ja kehaga kontaktis olevate esemete temperatuur muutub võrdseks või kõrgemaks kui kehatemperatuur (üle 37), siis enam juhtivust kiirgust ei ole. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub, higi aurumise intensiivsus sõltub aga õhu niiskusest. Kui õhk on veeauruga täielikult küllastunud, siis ei ole aurumine enam võimalik higi lihtsalt jookseb mööda nahka maha / riietesse. Selline ülessoojenenud higi muutub isegi soojusisolaatoriks (soodustab ülekuumenemise teket). Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega aurumine on võimalik. Siit järeldub, miks kuuma /niisket õhku on rasket taluda ülekuumenemine tekib kergemini.
kolle vee soojendamiseks. Põhja-Eestis on keris ka leiliruumi tagaseina paigutatud, mida Lõuna- Eesti ei näe. Suitsusaunas käimine on pühendumist nõudev rituaal ning samas mõnuasi, kus leil on pehmem ega kõrveta nagu soome saunas. 1.1.6. Infrapunasaun Kui 20. sajand oli elektrikerisega sauna võidukäik, siis infrapunasauna võib julgesti nimetada 21. sajandi saunaks. Infrapunasaun ehk IP-saun on uus - vähe aega nõudev - sauna kasutamise viis. Optimaalne higistamine saavutatakse infrapunasaunas 45-e kraadise õhutemperatuuri juures juba 30 minutiga. Saunas puudub elektrikerisele omane õhu ionisatsioon, sest pole silmale nähtavat hõõgumist. Infrapunasaunas õhku ei kuumutata ja auru ei kasutata. Infrapunasaunas higistab inimene kolm korda rohkem kui tavalises saunas, sest kudede soojenemine toimub sügavuti ja keharakkude temperatuur viiakse sealjuures optimaalselt 38,5 kraadini. Juba 10 minuti pärast
Neerupealiskoor Neerupealissäsi Ja siin jooksis juhe nii kokku, et ma ei saa ühestki sõnast enam aru. Sorri, Piret! Üldise adapatatsioonisündroomi kolm astet: Tekib stressor tekib häire tekib vastupanu tekib kurnatus. Häire juures aktiveerub sümpaaitline, on mingeseisund, kõik keha ressursid tuleb mobiliseerida, vallanduvad hormoonid. Nende mõjul keha vastupanuvõime suureneb, südamelöögisagedus tõuseb, seedesüsteem aeglustub, lihaspinge tõuseb, higistamine tekib (sest energiat kulub rohkem), verehüübivus tõuseb. Tekib vastupanu: keha üritab kuidagi kohaneda. Oluline on see, et stressori mõju peab jätkuma, muidu on katkestatud. Organism on väga tundlik ja vastuvõtlik. Keha püüab hakkama saada, kohaneda selle stressoriga. Selleks, et kohaneda, on vaja toimetulekustrateegiaid. Kurnatus: Tekivad kahjustused, vastupanuvõime hakkab kahanema, ei jõua enam. Suureneb oht stressist tingitud haiguste tekkeks. Energiavarud on tühjenenud.
Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades. Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles
uudised ja kohtumised tuttavatega 2) Sündmuste kodeerimine sündmus liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriasse nt. alandus või meelehatus. 3) Hinnang sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. (Kas positiivne või negatiivne) 4) Füsioloogiline reaktsioon emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Nt. hirmuga kaasnev külmatunne, higistamine ja lihaste pingeolek. 5) Tegutsemisvalmidus emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Nt. hirmuga kaasneb impulss kaitsta ennast hädaohu eest, mis võib sundida inimest põgenema 6) Emotsiooni avaldumine emotsioonid võivad väljenduda nii inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. Nt. naeratamine 7) Regulatsioon emotsiooni avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult
unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms ● Uneparalüüs ehk unehalvatus - on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu (paralüseeritud), olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused (näiteks keegi on veel toas), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
