Õigusharude all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist rühmadesse õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi. . Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed
leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4.
toimib kategooriate eeldusel), objektivistlik (pole midagi salapärast), ratsionalistik (hinnanguid põhinevad kategooriatel), anti-universalistlik (ei nõuta, et kunstiteoseid hinnates tuleb lähtuda mingist kategooriaülesest universaalsest tunnusest). 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud – kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias (žanrikriitikast tuntud idee). Ehk mõned kunstiliigid on „paremad“ kui teised. Probleem pole mitte niivõrd selles, et kategoriaalne-tõlgendus näitab hinnangut, vaid et kategooria staatus mõjutab hinnangut. Probleemid: 1. suhteline horisontalism – tänapäeval ühiskond vähemhierarhiline, kategooriaväärtust on raskem ära kasutada 2. mis hierarhia? - mis tüüpi hierarhia, millistel alustel see tekkinud on? Kas staatus,
Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). Paralleelarvuti tähendab, ete ühes süsteemis on mitu korraga töötavad ALU, protsessorit jms. Paralleelarvutid on eraldi klassina välja toodud näitamaks , et selle tehnoloogia eelised tulevad esile kõige paremini paralleelselt tüüpi ülesannete puhul: paljude kasutajate üheaegne pöördumine samade andmete poole jne. Printerid ja värviline trükk Magnetmäluseadmed( info salvestamine ja lugemine) Magnetmäluseadmed kuuluvad mälude hierarhias madalaimale astmele. Nad on küll suure mahuga, kuid nad on samas küllaltki aeglased. Magnetmäluseadmed kuuluvad jadapöördusmälude hulka, s.t. aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. Magnetmälude hulka kuuluvad näiteks kõvaketas, floppy, magnetlindid, magnetoptilised kettad, ZIP-seadmed. Kõik magnetmälud töötavad sarnasel põhimõttel: mälupinna lähedale tuuakse alla lastud lugemis/kirjutuspea. Voolu toimel pöörduvad osakesed vastavalt voolu suunale
realistlikku esteetikat, pigem keskaegset (st kunstiteaos peab olema mõistetav mitmeti: metafüüsiliselt, analoogiliselt, allegooriliselt. Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne). Teksti iseloomustab poeetiline või lüüriline laad. Ajaloolist maailma ja atmosfääri kujutatakse siiski üsna täpselt. Ka detaile edastab täpselt (nt relvad jm). Vaatelt on mina mina-jutustus ühe sõduri, st ristisõja hierarhias madala astme indiviidi vaatepunktist. Ajaloolise romaani kese on traditsiooniliselt kangelasel/rüütlil, kuid selles keskendatukse pigem inimlikele(!) emotsioonidele ja argisusele. Peategelasele ei omistata rahvuslikku identiteeti (ta ei mäleta oma päritolu). *Meelis Friedenthal „Mesilased“ Tegevus toimub 17.saj lõpu Tartus, kuhu saabub üks Hollandi päritolu üliõpilane. Tol ajal üle-Euroopaline kriis: nälg, haigused, vaesus.
5. Arsti poolt juhitud harjutamine, mis võib sisaldada kõiki ülalmainitud meetodeid. 6. Enda poolt juhitud harjutamine - patsient tegutseb iseseisvalt (arst soovitab raviprogrmmi) (Haiguslikud... 2002: 204-205) Käitumisravi alla läheb veel palju järgmisi tehnikaid: Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamisega on eriti edukalt ravitud foobia all kannatavaid lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja hirmude hierarhia. Hirmude hierarhias tuuakse välja olukorrad kõige vähem kardetumast kuni kõige enam kardetuma olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist. Lõõgastumisele järgneb rida kujutluslikke, järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon on emotsioone tekitavad kujutelmad
ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud 5) põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus V põhiõiguste teooriad 25 1
* võim tsentraliseerub üha rohkem, kui puuduvad isikud, kes suudaksid otsuseid suurele grupile peale suruda * olemas varanduslik ebavõrdsus (tähtsamad isikud jätavad varanduse enadale) * Field'i kriitika: (üleminek väikese kihistusega suurele kihistusele) - aluseks peab võtma inimeste otsustusvõime määra - hõimuliitude puhul on liikumine sotsiaalsete kihtide vahel suuremad (võimalused ,,karjääri teha" suuremad), kui riigis. Inimese positsioon hierarhias oleneb madalamatel struktuuridel rohkem oma võimetest ja iseloomuomadustest, mitte päritolust. Riigis on inimese võimalused piiratud (tulevik sõltub päritolust). 4. Riik: keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur: - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogia (on vaja riiki kui ideoloogiat)
õigusakt, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sisalda ta ise õigusnormi.Individuaalsed õigusaktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmiseks. Arvestades PS-st tulenevat ja õigusallikate vertikaalset liigitust, võib öelda, et formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. Kontintentaalses õigussüsteemis on seadustel hierarhias ülimuslik iseloom. Kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadusd formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. On aga ka
Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus) III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID nt määrused, eeskirjad 1 . Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel) 2 . Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna) Tava väljakujunenud käitumine. Faktiline õigusallikas kohtulahend. EI OLE ÕIGUSALLIKAS, kuid võetakse arvesse. Tava on õigusallikas
Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: o Riigikogu liikmel; o Riigikogu fraktsioonil; o Riigikogu komisjonil; o Vabariigi Valitsusel; o Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President
teavitama. Võtmeinformant suurem osa andmeid tuleb üksikute inimeste käest, põhiline osa infost. Ta peab mõistma, mida uurija teeb ja tahab, tal peab olema palju teadmisi selle kohta, mida uurijat huvitab, suhtlemisaldis. Võtmeinformantideks ei saa tavaliselt need, kellel on kõige rohkem teadmisi, need tavaliselt ei soovi rääkida. Võtmeinformandid tavaliselt omavad eelnevaid kogemusi välismaailmaga, võib-olla on nad kohalikus hierarhias langenud ja soovivad tõusta suheldes välismaa uurijatega, või on lihtsalt edevad. Margaret Meade'i ja Derek Freemani vastuolu. Meade lähtus on uurimuses kahest võtmeinformandist, kes olid ühtlasi ka tema sõbrannad. Tüdrukud olid rituaalsed neitsid, kuid väitsid, et on paljudega seksinud. Meade'i teooria, et murdeea kriis ja Oidipuse kompleks on ühiskonna poolt tekitatud. Kuna Samoas on vaba seksuaalelu, siis neil pole selliseid asju.
Mõni riik (nt Iisrael, Läti, Belgia) on kakskultuuriline – seal elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp – multikultuursed ühiskonnad. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Näiteks ei moodusta valged anglosaksi päritolu protestandid USA-s arvulist enamust, kuid nende sotsiaalne staatus on kõrge. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: 1) see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, 2) nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, 3) seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. 2
vikerkaarekoalitsioonid, ning sagedane ja edukas valitsemine vähemusvalitsustega. Just see konsensuse saavutamise ideaal on nii suur fenomen, mida ei kohta Euroopa suurte riikide poliitikas. Euroopa rahvusvaheliste suhete süsteemid 19.-21. sajandil 15. september 2012. a. 23:46 Kontserdidiplomaatia (1814-1914) Viini kongressist (1814) Esimese maailmasõjani (1914), Riigid on juriidiliselt aktsepteeritud hierarhias: suurriigid ja teised riigid, Suurriigid: SB,Vn.,Pr.,Sks.(Preisi),Austria, hiljem ka Itaalia, (Hisp.,Türgi ja Rootsi on kaotanud suurriigi staatuse, Poolat pole enam), Suurriigid otsustavad kõiki Euroopa asju koos (kontsert) ja konsensuslikult. Konsensuse rikkujaid karistatakse koos (Venemaa, Krimmi sõda), (Saksamaa, Entente). Versailles’ süsteem (1919-1933) Pariisi rahukonverentsist (1919) Hitleri võimuletulekuni (1933),
eeskirjad teistele süsteemidele. Olulised on investeeringud. Antropoloogide jaoks on oluline uurida ja analüüsida kohalikke muutumisprotsesse. TALUPOEGADEST PROLETAARLASTENI Mõnes ühiskonnas võivad talupojad ja proletariaadid eksisteerida külg külje kõrval. Paljudes ühiskondades pole see siiski nii olnud. KAPITALISM JA TALUPOJAD Üks töötaja on vaid osake kogu tootmisest. Tavaliselt põhineb tööorganisatsioon sugupuul, kohalikel kokkutulekutel ja kohalikus hierarhias. Tootmise eesmärgiks on majapidamiste rahuldamine. Talupojad konkureerivad firmadega, et püsida turul. Talupojad on rohkem intekreeritud kohalikul tasandil. Palgatöölised võtavad osa globaalsest tootmisest. Neid võib vahetada ja nad saavad töökohta muuta, samas kui talupojad on oma kohaga seotud. Palgatöölised saavad oma palga kulutada sinna kuhu ise tahavad. Talupojad seevastu kulutavad selle pigem majapidamise investeeringuteks. 14 RELIGIOON JA RITUAALID
78. Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust. Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon 80. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.
Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem akt ei tohi olla tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi , küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1) Mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) Mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajast või 3) Mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. Õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema või madalala õigusjõuga õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes;
● Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 ● (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta ● EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1. põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid – üks kõrgeim tasand 2. ülim siduvusjõud – kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes (võib kehtida ka eraõiguses) 3. põhiõigusnormid reguleerivad ülimalt tähtsad esemed (nt elu, perekond, omand jne) 4. ülimalt avatud ja määramatud 5. põhiõigusenormid sätestavad põhiseaduse aluspõhimõtted: inimväärikus,
seaduse § 15), ülikoolid (ülikooli seaduse § 15) ning Eesti Pank (Eesti Panga presidendil Eesti Panga seaduse § 1 lg 5). Määrusi antakse Eestis "seaduse alusel ja täitmiseks" (PS § 87 p 6). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus Eeltoodud hierarhias olid kirjas üldaktid (põhiseadus, seadus, määrus) aktid, mis reguleerivad piiritlemata arvu juhtumeid, kehtestades abstraktseid käitumisjuhiseid. Tegelikult annavad avaliku võimu organid ka üksikakte akte, mis reguleerivad üksikjuhtumeid. Üksikaktidest eristatakse: asutusesiseseid üksikakte (nt ülemuse antud teenistuskorraldus) ning haldusakte (mõiste annab ja haldusaktide andmise vormi- ja menetlusnõudeid reguleerib
üldjuhul otsene, vaid toimub läbi poliitiliste ideede ja teooriate,mis transformeerivad huvid poliitilisteks eesmärkideks. Sotsiaalsed huvid Sotsiaalsed huvid on üksikisiku, sotsiaalsete gruppide, erinevate kihtide või klasside majanduslike, õiguslike, kultuuriliste vajaduste, ootuste või eesmärkide avaldus. Nende realiseerumine tagab isikute ja gruppide olemasolu, identiteedi ja koha sotsiaalses struktuuris või hierarhias. Sotsiaalsed huvid avaldusvad inimeste püüdlustes ja taotlustes, toetustes. Üksikisiku subjektiivsed sotsiaalsed huvid ei pruugi olla eriti tihedalt seotud tema sotsiaalse identiteedi säilitamisega, aga hoopis teisiti käituvad sotsiaalsed grupid, kihid või klassid, kes ei sõltu üksikisiku sotsiaalses mobiilsusest. Sotsiaalsed grupid kui olemasolev ühiskonna tootmisstruktuuri peegeldus, püsivad suhteliselt stabiilselt, mille
Juht peab lähenema töötajale individuaalselt. Mida keegi tunnustuseks peab? Mis kellegi jaoks töötab on seotud väärtushinnangutega, isiklike vajadustega. Raske rakendada. Positiivne- juht peaks teadma, mida alluv vajab Negatiivne- ei ole leidnud palju empiirilist kinnitust ERG teooria (C.Aldefer): Kattub paljuski Maslowi hierarhiaga Lühem/madalam 3 vajaduste kategooriat: E- eksistents- vajalik ellujäämiseks (M 1+2) R- seotus (M 3+4) G- areng (M 7) Nägi ette edasi-tagasi liikumist hierarhias. Kui inimene ei jõua uuele astmele, langeb uuesti alla. Täiendus M ideele Kahe faktori teooria (F.Herzberg): Uuris insenere I rahulolust mitterahuloluni- s.o motivatsioonifaktor II rahulolematusest mitterahulolematuseni- s.o hügieenifaktor Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand, tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades.
Lähtepunktiks on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teise õigusnormide seast ja selle õigusnormi kogu tektida tutvumine. Elulised asjaolud peavad olema tõendatud. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu normide konkurentsiga, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu enamalt jaolt näiline ja seda saab lahendada mõnede õiguses üldtunnustatud põhimõttete abil. Kuna õiguskord on hierarhiline, siis selles hierarhias kõrgemalasuv norm ületab tähtsuselt madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab tähtsuselt üldnormi ja uuem norm vanema normi. Kui aga õiguskord sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks on vaja kasutada spetsiaalseid tõlgendamise võtteid. Autoriteetseim tõlgendaja on kohtunik.
Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust. Tooge näide KOV seadusest? KOV ei võta seaduseid vastu, vaid määruseid (Õigusakte) TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguse allikate hierarhia on PS, Seadus, seadusest madalamad õigusaktid (määrused, eeskirjad), tava | kohtupraktika. Miks on allikad hierarhias? Põhiseadus on vastu võetud rahva referendumil, rahva poolt vastu võetud. Seadused on vastu võetud rahva esindajate poolt. Seadusest madalamad aktid on välja antud seaduse alusel ja täitmiseks (välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu käes, aga need on lubatud, kuna riigikogu ei jõua kõigega tegeleda. Seadusandja ei saa reguleerida kohaliku
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, ...
Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. 8. PILET 1. Loendurid Vaata 2.1 2. Mälu hierarhia arvutis Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhtekiselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kaks on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline
astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks:
käitumisel? Võime prognoosida oma käitumise tagajärgi ja tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. 11. Milliste baastarvete rahuldamiseta Maslow tarvete hierarhia järgi pole teiste tarvete rahuldamine pikemaajaliselt võimalik? Defitsiittarbed ehk füsioloogilised tarbed, turvalisuse tarbed, kuuluvus- ja armastustarbed ja eneseaustustarbed. 12. Milliseid kahte suurt rühma tarbeid eristatakse A. Maslow tarvete hierarhias? Defitsiitsed- ja kasvutarbed. 13. Milline motivatsiooniteooria seletab inimeste käitumist tulenevana nende püüdest säilitada oma positiivset enesekontseptsiooni? Kognitiivse dissonantsi teooria. 14. Mis on atributsioonid? Subjektiivsed seletused, millega inimesed püüavad põhjendada oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel.
vajadustest, motiividest lähtuvalt); 3) KÄITUMUSLIK (tegevusalge – tegevusalge koosneb motivatsioonist, mis aitab omakorda mingis teatud olukorras käituda ning selleks ettevalmistuda); 4)VÄLJENDUSLIK (väljendus – ei ole päris juhuslik. Kehaolek/näoväljenused näitab teatud emotsioone. Näiteks, kui kogetakse viha, siis seda on näha ka näoilmest. Kulmud lähevad kortsu). 1. Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? Prefrontaalne piirkond on piirkond, mis planeerib liigutusi ning paneb paika eesmärgi. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese planeerimise, ettenägelikuse ja abstraheerimise võime. Näiteks, mis kelleajal ma hommikul tõusen?
lihthäälteenamust nõudvale seadusele? Võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese. 98. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist !!!!!!!!!!!!!!!! 99. Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist? Seaduste avaldamist reguleerib Riigi Teataja seadus. 100. Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord §108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 101. Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord,
astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks:
kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui
4 anda, kuid võib väita, et naiste mittekohustuslik sõjaväeteenistus on ülemaailmne fenomen. Ei ole ka teiste riikide õigusteadlased väitnud, et see rikuks fundamentaalset inimõigust õigust olla mittediskrimineeritud see alusel. Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate
kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 2. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui
kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates 3saj eKr pandi lisaks linna preetoritele ametisse veel üks preetor, kelle ülesanne oli õiguse mõistmine kodanike ja võõramaalaste vahelistes kohtuasjades (Praetor peregrinos võõra preetor). Sõjaajal võis preetorile alluda ka 1 leegion. Kolmas amet oli hierarhias tsensor. Tsensor valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta järel 1,5 aastaks ja nende ülesandeks oli tsensuste korraldamine. Tsensoritele oli ülesandeks ka senaatorite nimekirjade koostamine ja keisririigi ajal võtsid tsensoriameti endale keisrid ise. Viimane, 4 hierarhias on ediili amet. Algselt olid ediilid rahvatribuuni abid, kuid peatselt lisandub neile hulk spetsiifilisi ülesandeid nt valvata avaliku korra järgi, turgude järgi, tänavate puhtuse vaatamine,
See protokoll põhineb Dijkstra algoritmil. Ta võeti kasutusele kuna seinine protokoll RIP ei rahuldanud suureneva võrgu vajadusi. OSPF töötab lüli oleku järgi. Kõigile teistele marsruuteritele samal hierarhiaalal saadetakse lüli oleku kuulutused (LSA), mis sisaldavad informatsiooni liideste, kasutatava mõõdustiku ja muude muutujate kohta. Lühim tee iga sõlmeni arvutatakse SPF-algoritmiga. Erinevalt RIP-st saab OSPF töötada hierarhias. Sellest aga oli juttu hierarhilise marsruutimise peatükis. Erinevused Intra - ja Inter -AS marsruutimise vahel. Õigused: Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 35. Marsruuterid +
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
tulemusel riikidel vahendeid majanduskriiside reguleerimiseks. Majandus- ja rahandusintegratsioonil on nn institutsionaalne privileeg (EMU ja Maastrichti lepingu näol), siis siin ei ole mitte vaid funktsionaalne eraldumine HORi sotsiaalpoliitika ja majanduse vahel, vaid hierarhiline subordinatsioon. Sotsiaalpoliitika osas ühehäälsuse saavutamine tänases kirjususes mõeldamatu – joint decision trap. Nesting of nation-based welfare state: Konstitutsiooniline asümmeetria institutsionaalses hierarhias Kui majandus- ja rahaintegratsiooni areng olnud üsna ühemõtteline, siis sotsiaalpoliitika küllaltki heterogeenne ja pigem inkrementaalne areng. Kuni 2000ndad nn permissive consensus. Tekkinud semi- suveräänsed rahvusriigid ja multi-level polity Küsimus, kas see on piisavalt tugev, et luua sotsialased lepingud, võtta ette sotsiaalreforme ja ravida ühisturust tulenevaid probleeme; hybrid hodgepodge. From austerity-biased negative integration to growth oriented caring Europe
,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini. Eestis väljendus see kohalike omavalitsuste puhul, kes otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.1.4.2 KOV Demokraatia ja subsidiaarsusprintsiibi oluline väljendus on KOV roll ühiskondliku elu kujundamisel. Kohaliku elu küsimuse dtuleb lahendada KOV iseseisvalt. Toimuvad kov volikogu valimised. 2.1.4.3 Funktsionaalne omavalitsus ..
kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on: a) eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem; b) tõdemus – hüpotees evib tõeväärtust tõene või väär (kahevalentses tõeväärtusruumis; kolmevalentses võib hüpotees olla ka alamääratud ehk arusaamatu); c) uurimisülesande püstitus – hüpoteesiga kaasneb küsimus või nõue puuduva kinnituse saamiseks ja teadmise saavutamiseks. Hüpoteesi tunnused: - Positiivne või negatiivne oletus - Eelotsustus, uurimisülesanne, tõdemus
’Temporaalsagara isiksus’ - mis juhtub kui temporaalsagar kahjustada saab - kõige väljapaistvamad jooned: hüpermoralism, viha, huumoripuudus, obsessiivne kordamine Frontaalsagara kajustus ja emotsionaalsusega seotud muutused käitumises ahvidel - inimestel väga lai spekter muutusi, raske üldistada Ahvidel: - vähenenud sotsiaalne suhtlemine – tagasitõmbunud, loomulikus keskkonnas üksik - sotsiaalse domineerimise kadu – dominantsed isendid langevad hierarhias - ebakohane sotsiaale käitumine – ei oska alistumis- või dominantseid märke välja saata, võib tingida teiste loomade agressiivse käitumis - muutused sotsiaalsetes eelistustes – seltskond muutub - vähenenud afekt – pokkerinäod, emotsioonide väljendamine harvemaks - häälitsuste vähenemine Kahetsus – sotsiaalne kognitsioon? - Otsustusprotsessid ja hasrtmängukatse - Kõrgema taseme emotsioon mis nõuab palju mõtlemist Frontaalsagara kahjustusega patsiendid
sellega ei või üle pingutada. 2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt (E. Hubmann). See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Siit konstrueerub tema arvates moraalinormistik, mida objektiivne õigus peab arvestama ja millele õigus peab olema ka suunatud. Just nii konstrueerubki inimese loomusele vastav õigus – loomuõigus. Samas on väärtused teatud hierarhias, neil on „erinev järk“. Väärtuste eelistatavus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja nii peab kõrgemajärguline väärtus taanduma madalamajärgulise ees, kui seda nõuab eluvajadus. Õigusesse tuleb sisendada eetiline miinimum. Väärtusjurisprudents sisustab väärtust mitte läbi üksiku, vaid sisustab väärtust nii, et see oma olemusest peaks tooma rahuldust võimalikult paljudele. (Benthami utilitaristlik arusaam, et õigus peaks õnne tooma võimalikult paljude jaoks)
(Glodovech Frangi riigis.) Kiriklik hierarhia Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia. Selle tipus oli paavst. Kui kristlik kirik alles kujunema hakkas, siis oli ta lihtsalt Rooma piiskop, aga siis kui Lääne-Rooma hakkas nõrgenema, siis paavsti osatähtsus hakkas kasvama. Paavstile allusid peapiiskopid. Neile allusid omakorda piiskopid. Piiskop juhtis vaimulikku elu piiskopkonnas. Kõige madalamal kiriklikus hierarhias oli kogudusevaimulik ehk preester. Katedraalid ehk toomkirikud on kirikud, mis on peapiiskopkonna või piiskopkonna kesksed kirikud. Piirkopid korraldasid kiriku kihelkondadesse visitatsioone, et olla kursis kogudusevaimuliku tööga. Kirikuriik Paavstile allus ka vahetult kirikuriik, kus oli temal nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Pippin Lühike aitas paavsti võitluses langobardide vastu (ajas nad osaliselt Itaaliast minema) ja andis Rooma ümbruse alad paavstile valitseda
olnud pingelised. Tegevuse kõrgpunktiks oli 1970ndatel loodud "Sõbralike suhete deklaratsioon" Peaassamblee kirjeldas, mida üldised põhimõtted täpsemalt tähendasid. Peaassamblee määrab ära, kes kui palju liikmelisuse eest maksab. Näiteks USA maksab u 25% kogu laekuvast liikmemaksust. Peaassamblee tähtsad otsused võetakse vastu 2/3 häälteenamusega. Julgeolekunõukogu võtab vastu akte, mis on täitmiseks kohustuslikud. Julgeolekunõukogu on hierarhias kõrgemalseisev võrrelde Peaassambleega. Peaassamblee ei või Julgeolekunõukogu asjadesse sekkuda, kui viimane seda ei palu. EFEKTIIVSEM. 5 alalist liiget USA,Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia; 10 vahetuvat liiget. Hääletamised: - protseduuriküsimused, vetot ei ole, võetakse vastu kui poolthääli on 9 - teised küsimused, kui poolthääli on 9, k.a alaliste liikmete poolthääled (alaliste liikmete vetoõigus). Harta Peatükk 7
vaimsete protsesside ja hinnangute juhtimine. Positsioneerimisel on 2 peamist aspekti: 1. Toote ja selle margiteadvuse asetamine oma kohale kõikide samaliigiliste toodete pingereas; 2. Toote paigutamine oluliste tooteomaduste mitmemõõtmelisesse ruumi vastavalt sellele, millised on selle toote omadused ning kuidas tarbija seda toodet nende omaduste ja oma kogemuste alusel tunnetab. Üldiseks reegliks on, et tootesuunas valitsevas markide hierarhias eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi allapoole liigume. Tootekategooria sisene margi paigutamine võib järgida mitmeid strateegiaid. Number ühe strateegia lähtub sellest, et kui ollakse oma kategoorias number üks, siis ilmselt pole probleeme tarbijapoolse margiteadvusega ning kauba nimetus ongi sageli see, mis terve redeli kinnitab
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
Kõige tähtsamad seadused, mille vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust (50% pluss üks hääl): 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Vabariigi Valitsuse seadus; 7) riigieelarve seadus; 8) erakorralise seisukorra seadus Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. Riigi mõiste ja riigi tunnused Riik- ajaloo teatud etapil tekkinud ühiskondlik institutsioon ehk asutus, mille eesmärk on olemasoleva ühiskondliku korra kaitse ja ühiskonna ees seisvate ühiste probleemide lahendamine
Seadus on kirjapandud õigusnorm Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President.
inimesed elavad nii grupis toimuvat kui ka lahkumisega seonduvat raskemini üle. Grupis oleku aegsetest teguritest on põhilisemateks seotuse kestvus, füüsiline puudutatus ja grupivälise toetuse olemasolu. On oluline vahe selles, kas inimene on olnud äärmusgrupi liige paar nädalat või aastakümneid. Lisaks grupisuhte kestusele on oluline grupi surve määr ja see, missugust positsiooni omati grupis. Mida suurem oli grupi surve ja mida juhtivamal positsioonil oldi grupi hierarhias, seda suurem on mõjutatuse määr. Inimest sügavalt puudutavate kogemuste puhul on tähtis nende füüsiline kaasatus. Need, kes on saanud lüüa, keda on mingil moel kehaliselt märgistatud, kes on tundnud füüsilist lähedust, keda on vigastatud – need on rohkem mõjutatud kui lihtsalt vaatleja või kaasaelajana osalejad. Grupiväline toetus on üks olulisemaid tegureid, et grupist lahkuja tuleks edaspidi eluga toime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
