püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks -otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused 9)Liberaalse demokraatia tunnused: -kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia
madalamal, vähem keerukal tasandil, kus lahendused on otsesemad ja lihtsamad. Seega sõltub analüüsi ulatus probleemide Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus keerukusest. Probleemianalüüs toob välja hetkeolukorra negatiivsed ilmingud ning esitab "põhjus - tagajärg" suhte esinevate probleemide vahel. Probleemipuu Projektitsükli juhtimises kasutatakse probleemide analüüsiks probleemipuu tehnikat. Probleemipuu on omavahel seotud probleemide hierarhia, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seose kaudu. Probleemi all mõistame mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "suur tööpuudus", aga ka selle põhjuseks olev "töökohtade vähesus" või näiteks "töötute passiivsus töö otsimisel". Probleemipuu sünnib järgmiste tegevuste tulemusel: Keskse probleemi tuvastamine
Kui eesmärgid on liiga kõrged ja mittesaavutatavad, siis inimestel tekib motivatsiooni asemel demotivatsioon. Ootuste teooria puhul pingutavad inimesed ainult neile oluliste tasude nimel. Motivatsiooni loomiseks tuleks leida tasustamised, mis on erinevatele inimestele olulised. Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus töötasudega. 3. RAHULOLUTEOORIAD 3.1. Maslow inimvajaduste hierarhia Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
kui nad on piisavalt phendunud. Kuigi McGregori raamat sellest teooriast avaldati alles 1960 aastal kandis ta selle ette MIT`i Sloani juhtimiskoolis 1957 aastal. Natuke enne seda, kui McGregor suri, arendas ta midagi, mida ta ise kutsus Z teooriaks. Vastuseks kikidele kes tema X ja Y teooriat kritiseerisid. Kuid neid mtteid ei avalikustatud laialdaselt. Abraham Maslow elulugu: Maslow elas aastatel 1908-1970. Ta oli ameerika pshholoog, kes on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Ta ppis New Yorkis juurat, abiellus Bertha Goodmaniga, kes oli tema nbu. Vanemad olid nende abielu vastu, kuid Abraham sellest ei hoolinud. Neil sndis kaks ttart. Koos koliti Wisconsinisse, kus Maslow hakkas huvituma pshholoogiast. Sealses likoolis sai Maslow nii bakalaureuse, magistri kui ka doktori kraadi. Peale lpetamist naasis ta New Yorki. Seal hakkas teda huvitama inimeste seksuaalsus. Ta hakkas petama Brooklyni kolledis. Enne surma elas ta Kalifornias.
.........6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE....................
• Nurgakiviks on tööjaotuse printsiip • Positiivne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee • Puudused – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks 5.Admin.koolkond(printsiip): Tööjaotus Võim ja vastutus Distsipliin Kord Käsuliini ühtsus Tegevussuuna ühtsus Tsentraliseerimine Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 6.Bürokraat.koolkond: Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond:
rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida. Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada
maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes. Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus) Ristiusu levimine: 1 saj. Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus
Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Järelikult ei tohtind suurfeodaal maadlet ise mehi sõjaväkke värvata, vaid nõudis vasallilt teatud hulga meeste väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle järgnesid suurfeodaalid mis jagunesid veel omakorda kaheks, hertsogid ja krahvid. Suurfeodaalidest allapoole jäi keskmised feodaalid ehk parunid. Ning madalaimale astmele jäid siis väikefeodaalid ehk rüütlid
enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse
- jalgpalli reeglid - parlament ja parlamentaalne debatt kui esindusdemokraatia üks institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik
Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstkalmed 3. Asva asula 4. Ühiskondliku hierarhia kujunemine 5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika
Riigi tunnused: R seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnordmidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud. Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3
tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st. käitumis-eeskirjade (õigusnormide) kehtestamine. · Täidesaatva ja kohtuvõimu ülesanne: Rakendada õigust kohaldavad seadusandjale antud õigusnorme konkreetsetele, tegelikult asetleidvatele elujuhtumitele. Kohtuvõim sekkub vaid konflikti korral. Õiguse allikate hierarhia · Õiguse allikad on korraldatud hierarhiliselt. · Õiguse hierarhia tuleneb õigusriigi põhimõttest ning selle tingimuseks on, et kehtivuselt madalama astme õiguse allikad oleksid vastavuses. Põhiseadus · Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra. · Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Seadused · Õigusnorme sisaldavad õigusakt, mille võtab vastu Riigikogu või rahvahääletusel.
7. Tagasiside ja selle vajalikkus Tagasiside on loomulik osa suhtlusest ja asendamatu koostöös. Vajalik on ta probleemide lahendamiseks, faktide objektiivne kirjeldamine, Teistesse kui võrdsetesse suhtumine, Empaatia. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Estivate on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Ettevõtte eesmärkide hierarhia on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud. Määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimustega riigi poolt kehtestatud piiranguid (seadusi) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele, 10. Milleks kasutatakse ‘eesmärkide puu’ võtet organisatsioonis? Eesmärkide puu koostatakse, et eristada eesmärke ja luua selge hierarhia nende
inimestevahelised suhted seda on vaja Low High formalization formalization Põhineb kõigi POWER ROLE Hoolikalt kujundatud organisatsiooni liikmete rollide süsteem, milles poolsel hierarhia ja tulemus sõltub ebavõrdse kohtlemise struktuuridest ja aktsepteerimisel protseduuridest Kehtestada selged Tegutseda info koguja, High centralization
võivad jääda tähelepanuta. Tehtakse liiga kergesti järjeldusi. Halo efekt: hinnang inimesele tehakse ühe või väheste karakteristikute põhjal( nt täpsus). Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus)
ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist. 7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega
· Mida kõrgemale me rühmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! (A.M.) · Kõrgemate vajaduste rahuldamist väärtustatakse enam. · Madalamad tasandid sisalduvad kõrgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed. Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. A. Maslow` koostatud vajaduste hierarhia ENESEAKTUALISEERIMISE VAJADUSED oma eelduste arendamine ja energiavarude kasutamine ESTEETILISED VAJADUSED vajadus luua ja tajuda ilu INTELLEKTUAALSED VAJADUSED vajadus uurida, teada ja aru saada SOTSIAALSE TUNNUSTUSE VAJADUS
Kõrgest madalani järjestatud staatuste kogum(püramiid) HIERARHIA Jaotatud Varandus,mida ebavõrdselt enamasti mõõdetakse Arengutung+inimene ei rahas Lugupeetavus teiste tohi ise enda arengut inimeste seas lõpetada omand
· Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll. Inimese ebatäiusliklikkus – rõhutab pigem inimese tundeid ja emotsionaalsust. Seega on loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea, kui kipuvad arvama liberaalid. Hierarhia põhimõte – Konservatiivsele ideoloogiale omane sotsiaalse hierarhia põhimõtte tähtsustamine põhineb holistlikul lähenemisel ühiskonnale kui tervikule. Konservatiivid usuvad, et ühiskonna liignevõrdsustamine tähendab väljapaistvate inimeste allasurumist keskmiste tasemele, mis lõpeb ühiskonna stagneerumisega. Riigi rolli vahetumine - Konservatismi järgi ei põhine poliitiline võim riigis mitte
Lisaks ei tunnistanud paavst ja patriarch teist endast kõrgemaks. 1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop
• 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani • Renshi, kyōshi ja hanshi AITÄH!
Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom" (Iseseisev töö motivatsioonist). 4 1 MASLOWI TEOORIA Lähtudes Maslow vajaduste hierarhia püramiidist on Jacobi füsioloogilised- ja turvalisusvajadused rahuldatud. Lähteülesandes on küll juttu, et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla. Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes. Ta tahab suhelda töökaaslastega või ülemusega, jookseb nende jutule vähetähtsate probleemidega, see on selge märk vajadusest kuhugi kuuluda
1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime
Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide
mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et
(faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7
VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud:
Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
Jäätmekäitluse eksamiküsimused 2010 1. Seleta lahti mõiste ,,jäätmekäitluse hierarhia"! 2. Seleta lahti mõiste ,,terviklik jäätmemajandus"! 3. Kuidas saab prügi kütteväärtust tõsta? 4. Palun nimeta 5 poolt ja 5 vastuargumenti köögijäätmete kompostimise poolt! 5. Nimeta prügilast lähtuvad keskkonnaohud ja häiringud! 6. Millised on kaasaegse prügila põhja rajamise põhimõtted? 7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt. Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila...
ja strateegiale. Levitatakse väljaspoole organisatsiooni. 1.2 Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. 2. Süsteemi eesmärgid on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks. 3. Individuaalsed eesmärgid - Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Eesmärkide hierarhia Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt aja mõõtmisest. Kõige kaugemad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ja kõige lähimad eesmärgid on operatiivsed eesmärgid. Strateegilised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lühiajalised eesmärgid Operatiivsed eesmärgid Kokkuvõtteks Organisatsioon ei saa tegutseda korralikult, kui ei ole seatud eesmärke. Eesmärgid on
· Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · Enamik majandusprobleeme on seotud mittepiisava
13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused? Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus,
Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le. Riigivimul on seadusega antud ainuigus kasutada vgivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivimu otsused on kohustuslikud kigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivimul on igus ja kohustus korraldada riigi igapevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivimul on ks keskpunkt ja selge vimuasutuste hierarhia. Riigivim on kirjalike igusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik vim, rkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivimu puhul alati selge, milline vimuinstitutsioon on krgeim, kelle otsused on limuslikud, ning see hierarhia on psiv. Vimusuhete muutmine eeldab kas phiseaduse reformi vi phjalikke hiskonnamuutusi revolutsiooni vi riigipret. Riigivimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. 41.
Oli eeskujulik õpilane Brooklini Poiste Keskkoolis New York'i City College'is õppis õigusteadust.Läks üle Cornelli Ülikooli kus Ed. Ticheneri käe all võttis sissejuhatava kurususe psühholoogiasse 1928 a. abilellus oma nõbu Bertha Goodmaniga, neil oli kaks last. Suri 8. juunil 1970 südamerabanduse järel. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: · 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · 5
SUVERÄÄNSUS · Tänapäevane suveräänsus vs absoluutse Monarhi Suveeräänsus · Foormalsed(territoriaaalsed)Piirangud · Materiaalsed(rahvusvaheline õigus)Piirangud PÕHISEADUS · Õiguse süsteemi tipp · Valits korrald alus · Põhi õigused · Riigi korraldus alus paragraph 1 ÕIGUSTE AKTIDE HIERARHIA Põhiseadus´-Euroopa Liidu õigus Seadus Välis lepping Määrus Haldus akt EUROPAA LIIDU ÕIGUS · ESMANE ÕIGUS-liitumis leppingud,riikide üldine õigus · TEISENE ÕIGUS- määrus,direktiv(soovituslik,,otsus,soovitused ja ettepanekud Preambula-sissejuhatus, Säte-predpisanije TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas.
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg.
Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass
Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass
vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust sõltumatus. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht.
20 00024 000 ametnikku. Avaliku halduse reform vähendada bürokraatia ebaefektiivsust= bürokraatia patoloogia. Tänapäeval seonduvad amentikkonnaga mõisted: tulemuspalk,tulemusjuhtimine,kvaliteet,omavastutus. Ametniku ja poliitiku erinevused: Ametnik: On alalhoidlik, mõistusepärane, tugineb reeglitele ja profesionaalsusele. Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabiliseerib ja on vahekohtunikuks hierarhia, tööjaotus ja eeskirjad. (Vahepealne osa vihikus) Lätis on läbi viidud haldusreform (2008.a. lõpp) > 79? Halduspiirkonda = hoitakse kokku tohutu ressurss. > eesti pole siiani suutnud mõistliku haldusreformi läbi viia reform oleks suur kokkuhoid haldussummades ja see leevendaks meie olukorda.
o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja
94/62; 2004/12 etc. Direktiivid EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmsriikidide seadusandluse kaudu EL Jäätmevedude määrus 93/293 EL jäätmekäitluse viis põhimõtet: Jäätmemajanduse hierarhia: jäätmekäitlusstrateegiad peavad olema suunatud eelkõige jäätmete tekke vältimisele ja nende ohtlikkuse vähendamisele. Jäätmed või nendes sisalduv materjal tuleb võtta uuesti ringlusse või korduvkasutusse või taaskasutusse muul viisil või kasutada energia tootmiseks seal, kus see on vähegi võimalik. Jäätmete kõrvaldamine nende ladestamisega prügilates või põletamise teel tuleb ette näha alles viimase abinõuna ning see peab toimuma ohutult;
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia võimukriisini,üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 10.Bürokraatia- ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus Bürokraatia funktsioonid: *poliitika elluviimine *süsteemi stabiliseerimine *iseenda taastootmine,arendamine ja inimressursi juhtimine 11.Järelvalveametnike kontrollimise liigid:*sisemine ehk ametkondlik *poliitiline *õiguslik
inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris Võivad põhineda ühisel eal, regioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamisel Mõned arenevad ühisest hobist või huvist Võivad olla lähedased dominankultuurile või moodustada selles omaette maailma, kuid võivad ka dominantkultuurile vastanduda ning isegi sellega konfliktis olla. Võivad peale väliste tunnuste esineda kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eirpära, keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne. Rullnokad Nimetatakse teatud elustiili või isegi subkultuuri esindajaid Stereotüüp rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud huvideringiga noor mees, kes riietub sportlikult ja hindab kõrgelt autosid Rullnokkade põhitunnused Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride