Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Näide: laual lebavale raamatule mõjub raskusjõud. Mehaaniline liikumine Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev. Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist. Punktmass on selline keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nimetatakse suhteliseks liikumiseks. Näiteks, parv liigub vabalt allavoolu. Kalda...
Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel at 2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika s = v0 t + sirgjoonelisel liikumisel 2 v - v0 2 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a...
MEHAANIKA Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate pla...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puiduosakond Evelin Tuvi Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja : Dimitri Luppa Tartu 2008 Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Opt...
Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest, seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Ühik 1 sekund. - Kiirus füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis või ajaühiku jooksul. (vektoriaalne suurus) o Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ajaühikus. o Hetkkiirus keha kiirus konkreetsel ajahetkel. Mõlemal juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu - kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu - kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund"...
36. Pascali seadus-vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. 38. Archimedese seadus-igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, - vedeliku tihedus V - keha ruumala g - vaba langemise kiirendus m - keha mass 39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand...
liikuva auto) koordinaat x Lähtemõiste: elektrilaeng q Selle muutumist ajas näitab kiirus v = x/t = s/t Selle muutumist ajas näitab voolutugevus I = q/t = q/t Kui laengu analoogiks on voolava vedeliku mass, siis massi kiirus vm = m/t = S v = S x/t ( ja S taanduvad) Hetkkiirus v(t) = dx/dt Voolutugevuse hetkväärtus i(t) = dq/dt Auto ühtlasel liikumisel (v = const) võrdub veojõud takistusjõuga: Alalisvoolu korral (I = const) võrdub elektrijõud takistusjõuga: Fv = Ft = b v (b auto liikumise takistustegur) Fe = Ft = b v (b laengukandja liikumise takistustegur) 1...
s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1) Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel x = x0 + v t Liikumisvõrrand ühtlasel liikumisel = 0 + t Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel vk = x/t Keskmine nurkkiirus mitteühtlasel liikumisel k = /t Hetkkiirus v(t) = lim x/t (kui t 0) = dx/dt (tuletis) Hetkeline nurkkiirus (t) = lim /t (kui t 0) = d/dt v - v0 - 0 a= = Kiirendus t (ühik 1 m/s2) Nurkkiirendus t (ühik 1 rad/s2 = 1 s-2)...
Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
· Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks . Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist...
teepikkus s Keskmine kiirus = koguaeg Vk = t s t= 4 s Vk = s= 24 m t 24 m Vk = Vk = 6 m/s Vk =? 4 s Hetkkiirus Hetkkiirus on keha kiirus mingil kindlal ajahetkel. Et tulemus oleks täpsem, peab valitud ajavahemik olema piisavalt lühike s V = t Ühtlasel liikumisel on hetkkiirus võrdne igas punktis, seega võrdne keskmise kiirusega. X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 3. s 4. s 1. s 2. s...
2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas....
2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites) q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud Kui sirge, liikumatu juhe, milles on elektrivool, asetada välisesse magnetvälja, siis sellele juhile mõjub jõud. See jõud on Lorentzi jõu tulemus (Lorentzi jõud mõjub igale juhis liikuvale elektrilaenguga osakesele). Kogu jõud on seega: kus F = jõud, mõõdetuna njuutonites I = voolutugevus juhis, mõõdetuna amprites B = magnetvälja vektor, mõõdetuna teslades...
Trajektoor- joon, mille kujundab liikuv punkt (kõverjooneline ja sirgjooneline liikumine) Normaalkiirendus-an kiirenuduse normaalsihiline komponent, mis on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole. Puutekiirendus-at kiirenduse puutujasihiline komponent , mis kujutab endast vektorit, mille suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi. Nurkkiirus-rad/s ühtlane liikumise kiirus w=fii/t Ühtlaselt muutuv: hetkkiirus : w=w0+t teepikkus: fii=wt+t/2 Translatoorne liikumiseks nim jäiga keha niisugust liikumist, mille juures iga sirge, mis ühendab keha kaht punkti jääb liikumise ajal paralleelseks oma algasendiga...
MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramisek...
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
· trajektoor on sirge - nihe ja teepikkus on võrdsed · ühtlane - kiirus ei muutu t - aeg 1s s - teepikkus, nihe 1m v - kiirus 1m/s Liikumisvõrrand näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. · v>0 (positiivne), keha liigub x-telje suunas · v<0 keha liigub x-telje vastassuunas Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiir...
liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)= l(kogu)/t(kogu) keskmine kiirus v=s/t hetkkiirus a=(v- v)/t - kiirendus v= v+at eelmisest valemist tuletatud lõppkiirus v(keskm)= (v+v)/2 keskmine kiirus arvutatuna läbi alg- ja lõppkiiruse v(keskm)= v+(at²)/2 keskmine kiirus arvutatuna aja ja kiirenduse olemasolul s= vt+ (at²)/2 teepikkus/nihe, kui on teada aeg s= (v²- v²)/2a teepikkus/nihe kui on teada lõppkiirus v=v+gt vaba langemise kiirus s= vt +(gt²)/2 vaba langemise teepikkus NB! Vabalt langeva keha g>0 g=9,8 m/s² 10 m/s²...
Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline....
Ühe reaalarvulise parameetriga ning reaalarvuliste väärtustega funktsiooni korral on selle funktsiooni tuletiseks mingil kohal selle funktsiooni graafiku puutuja tõus sellel kohal. Füüsikas on nihke tuletiseks aja järgi hetkkiirus , kiiruse tuletiseks omakorda kiirendus. Integraal määramata integraaliks nimetatakse funktsiooni algfunktsiooni leidmist ehk tuletise pöördfunktsiooni. Määratud integraal on arvuliselt võrdne xy-tasandil funktsiooni f(x) graafiku, x-telje ning vertikaalsete sirgetega x=a ja x=b piiratud pindalaga, kui f(x) reaalarvuline muutuja x on pidev ja funktsioon on tõkestatud lõigus [a, b]...