ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel. Lõpuks epiloog, ülistab Hammurabi, jätkab proloogi. Riigi tõeline suurusaeg jäi väga lühikeseks, sisuliselt Hammurabi ajal. Tema järglaste ajal lõid mitmed piirkonnad lahku, suhteliselt ruttu jäi järele vaid Babüloni ümbritsev tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel. 1595 vallutasid hetiidid Babüloni linna. See ei toonud küll kaasa nende ülemvõimu, kuid tegi Vana-Babülooniale lõpu. Võimule tõusis hoopis kassiidi soost dünastia (Iraani rahvad). Mesopotaamia kultuur ja religioon Mesopotaamia rahvad austasid paljusid jumalaid. Nende puhul on võimatu vahet teha sumeri ja semiidi jumalate vahel. Semiidi võtsid väga suurel määral sumeri kultuuripärandi üle ning kohandasid enda kultuuri. Jumalad seostusid linnadega, igal jumalal oli üks või mitu lemmiklinna, nendes
PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist,
jumala kuju.Templikõrval asuvad ruumid olid tõenäoliselt preestrite elutoad ja laoruumid. Leitud loomaluude põhjal võime oletada ,et ohverdati lama ja kitsetallesid.Jookidest ohverdati veini ja põletati viirukit.Osades templites oli surnutele pühendatud kivisambaid.Mõni sammas sümboliseeris aga jumalaid.Jumalate ja jumalannade kujud olid meisterdatud kivist või puidust. Hetiidid 2000-1200 eKr. Asustasid suuremat osa praegusest Türgist indoeuroopahõimud hetiidid.Oma nime pärisid nad ühelt teiselt mitte indoeuroopa põritolu rahvalt. Hurilased kes olid arvatavasti tänapäeva armeenlaste hõilased , segunesid alates 1450 eKr.hetiitidega ja mõjutasid nende religiooni ja kultuuri.Pärast hetiitide riigi kadumist püsisid nende keel ja usund veel kaua mõnes Väike-Aasia piirkonnas . Vana- Egiptus Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam Egiptuseks mis hõlmab
Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev
Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev
riigi keeleks sai saksa keel Valgustatuse põhjal saavutatud vaimse vabaduse juures hakati taotlema ka pol.vabadust, st valgustatud rahvas on ise võimeline võimu teostama Pilet 5 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas,
Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne. neoliitiline revolutsioon e hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 Hetiidid Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused. Indoeuroopa rahvad- hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis.nime saanud muistse ulatusliku levikuala järgi Põhja-Indiast Euroopani. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700 eKr tekkis riik ja kestis kuni 1200 eKr, mil valutati teadmata rahva poolt. Kuningavõim Delipilus Hatteisili III Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende
· Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega. · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5
oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Ehnaton
vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See on seotud pööripäeva tähistamisega. SLAIDID: EELROOMA RAUAAJA KULTUURID (11 loeng) (FAIL8) Rauasulatusahi Rauamaaki leidus peaagu kõikjal. Kes enne kasut. võttis sai kiire arengu osaliseeks. Esimesed raua tootjad HETIIDID umbes 1500 a.; Lähis Idas 1200 a hetiitide riik purustati ja raud levis kiiresti mujale. HALLSTATTI kultuur; 800 500 a. Tuntuim kultuur. Leiti kalmisstu Olid rauamaagi ja soolakaevandused BAINHAUS luude kirik.
Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e.Kr Vana Assüüria ürikutes võrreldud raua hinda võrreldes kulla ja hõbedaga, sel ajal meteoriitne raud oli 5 korda kullast kallim ning 8 korda hõbedast. Hetiidid avastasid rauategemise saladuse, õppisid rauda tootma u 1500 e.Kr. Hoidsid tootmist suures saladuses. Raud rändas välja kingitustena, nt vaarao Tutanhamoni hauakambris mõned raudesemed, kullast sadu.Uhkeim oli rauast pistoda tema sarkofaagis. Trooja sõjas võideldi pronksrelvadega, rauda veel polnud. Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks. Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e.Kr Reini ja Doonau ülemjooks
eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud
suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga nii suur kui seda oli vaaraol. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli käsitöölisi ning ebameeldivamad tööd jäeti orjade jaoks. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Nad austasid taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Metall (lk 249) Sulamistemp. - 1535 Celsiuse kraadi. Hetiidid olid esimeste rahvaste seas, kes õppisid töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu (katlaid, mõõku, odasid, kilpe, nooleotsi). Nende käest levis see teistesse maadesse ja pronksi ei kasutanud peagi enam keegi. Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida
Ka Theocharis Deotorakis puudutab oma 500- leheküljelises "Kreeta ajaloos" selles koopas 1823.aastal ülestõusude käigus aset leidnud tragöödiat, kus türklasi abistama tulnud egiptuse vägi hävitas koopasse varjunud üle 200 tsiviilelaniku. 9 2. Mükeene Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. eKr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450 - 60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on
maailma. Ptah Memphise ülemjumal, sõna jumal, käsitööliste ning kunstnike kaitsja. kujutati muumiarüüs mehena. Amon ürgne loomise, õhu jumalus, tekitab liikumist ning kaost; alates 18. dünastiast sai temast riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid riigi valitseva "kolmainsuse". Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". 4) Hetiidid ja hurrid Hattusili I Hetiidi vana riigi kuningas; laiendas võimu suurele osale Väike-Aaasiast ja tegi retki Süüriasse; viis pealinna Nesast attusasse Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud
Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Kuna vasest tööriistad nürinesid kiiresti, õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugevam materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Tänu parematele kasutusomadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. 6 Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise ning ei toodetud enam ainult oma tarbeks. Tekkis eraomand, suhukonnasidemed
LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u 1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses. U 1200 eKr hakkab rauasulatamisoskus levima (Küpros>Kreeta>Kreeka>jne) ning jõuab 10. saj eKr Euroopasse. · Rauasulatusahjud (+1500°C) nende kasutamine lööb Euroopa endise kultuuripildi segamini, esile tõusevad rauakultuurid. HALLSTATTI KULTUUR (Kesk-Euroopa) al 12. saj eKr Hallstatti Hallstatti linn ja pronksikultuur, al 8. saj eKr rauakultuur
Alin'i mäestiku alale taigas. 30 km pikkune suitsusammas. Killud langesid alae 12x4km · Koostis: raud 93%, nikkel 5,9%, koobaltit 0,42% fosforit 0,46%. Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades. Eestis esineb soodes ja järvesed soo- ja järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda. Raua taandamisele maagist on vaja väga kõrget temperatuuri (vähemalt üle 1500 kraadi). Raua kasutamise juureson väga olulisel kohal hetiidid, kes õppisid maagist rauda tootma ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on leitud ka kuldesemete juurest üksikuid raudesemeid rauaga kaunistati kulda, sest kuld oli palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu).
Iraani Avestas airya on üllas, üllalt sündinud. Airyanam: airya-te maa; sellest tulnud Iraan. Indo-eurooplaste uuendused: · Hobune (kujunenud Ameerikas): algul söögiks, kodustati siis, kui teised loomadki (nt. koer). Kodustati Volga ja Doonau aladel 4000-2000 eKr. · Sõjavanker sellelt sõdimiseks, esemete vedamiseks, juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks. · Raua kasutuselevõtt sulatamise teel - hetiidid. Raud oli muidu enne juba väikestes kogustes kasutusel. Mitanni riik (15001360 eKr) Indo-aarialased liikusid lõunasse - Indiasse - ning Mesopotaamia aladele u 17. sajand eKr, kus lõid Eufrati keskjooksule esimese riigi: Mitanni. Pole päris selge, kui indo-euroopa riigiga oli tegu. Oma hiilgeajal oli impeerium, kumbagi pealinna leitud pole. Riik loodi "olles teel" Indiasse. Tegemist
manifesteerimist. Kogu Euroopas toimus nooremal pronksiajal teatud tagasiminek metallikultuuris, mille taga oletatakse mingeid katkenud kaubandussidemeid. Vähenes metallesemete hulk, asjad ise muutusid väiksemaks. Rauaaeg Varasem raud oli pärit meteoriitidest, seda kasutati Lähis-Idas juba 4 at eKr. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. Raua tootmine algas 2 at eKr, täpsemalt millalgi aasta 1400 paiku hetiitide juures. Hetiidid hoidsid sead kaua saladuses ning alles umbes 12001100 levis see Kreetale. Rauda leidub looduses maagina palju ning erinevates kohtades, kuid selle tootmine on suhteliselt keeruline mainitud vanimad raudesemed olid tehtud taondamise teel. Rauda sulatama õpiti mõnevõrra hiljem. Kui vask ja pronks sulavad 800900 kraadi juures, siis raud alles temperatuuril 1500 kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Rauda on vaja pärast ka
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile)
Trooja linn eksisteeris päriselt. u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile)
Lohukivide paiknemine on enam-vähem sama kivikirstkalmete omadega. Rauaaeg Raud on tänaseni üks tähtsamaid metalle. Raua eelised pronksi ees: rauamaaki leidub peaaegu kõikjal, rauda on maakoores ääretult palju. Raua sulamistemp on 1530', vasel rohkem. Kui tahad rauda sulatada (malmi jaoks) on vaja tempi üle 1800*. Muistsed hiinlased olid nii lahedad, et andsid aga hagu alla ja tegid malmi. Hetiidid hoidsid suures saladuses, kuidas nad rauda sulatasid. Vaid üksikud esmed liikusid sealt välja (nt kingitused). Vanas Assüürias oli raud kullast 5 korda ja hõbedast 8 korda kallim. Siis saadi meteoriitidest seda. 12. saj eKr oli raud tuntud Kreetas. Võttis poolteist sajandid, et kesk-euroopasse jõuaks, sealt hakkas järk-järgult levima põhja poole. Et soomaagist rauda saadi pandi vaheldumisi söekiht
Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder (savinõude valmistamine muutus tunduvalt lihtsamaks) Mesopotaamias sumerite poolt. *Pronksiaeg Kestis 2'500 eKr 1'300 eKr. Ader mis tegi põlluharimise lihtsamaks. *Rauaaeg Kestis 1'300 eKr. Raua leiutajateks on hetiidid, rahavas, kes elas Väike-Aasias (tänapäeva Türgi). Egiptus * Egüptoloogia teadus, mis uurib Vana-Egiptust. Sai alguse 19. Sajandi alguses. -) Egiptuse ajaloo uurimine on raske, sest puudub ühtne kronolooiga, ühtne null-punkt. -) Egiptuses arvati aega vaaraode järgi. -) Kõrbede arvelt ei tehtud põlde juurde, et vältida põldude sooldumist. -) Egiptuses säilitati looduslik tasakaal, ei üritatud viljakat ala niisutusega laiendada. Vesi
Kui 7 saj Assurpanipali raamatukogus oli ta juba olemas. Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg. Oluline on kangelaseepika.Meesžanr sumeri ja akkadi kultuurist .väga sarnane põhiolemuselt kreeka kangelaseepikaga. II aastatuhande Aasia osa Kaks olulisemad on eetiline grupp indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad Hetiidid väike-aasias. Nende riik kujunes u 17 saj eKr. Aga on kindlasti olnud anatoolias juba 19 saj. Teame Kaneshi asulast on leitu dakkadi keelseid kiilkirja tekste, mis kajastavad assüria kaubandust ja anatoolia kohalikkust. Ilmneb tekstidets et elasid mitmed rahvad , indoeuroopa keelsed Hetiidid ja osa mitteindoeuroopakeeled Hattid. Erinevad keeled. 19 saj erinevad protoriike, võimukeskused. Indoeurooplased kust sinna said hetiidi 19 saj 'äsjased sissetungijad. Indoeruoopa rahvad on , kes
vastav tehnoloogia selgeks saadi, levis raud v kiiresti. Vastupidavam ja kättesaadavam metalliga, kui pronks. Kuna rauamaaki leidus paljudes kohtades, oli see palju odavam, sellest võidi teha nii relvi kui ka igapäevaseid tarbeesemeid. Varasemat rauda saadi meteoriitidest, vanim teadaolev raudese leiti ühest Põhja-Iraagi matusest (u 5000 eKr). Raua tootmine algas u 1400 eKr hetiitide juures. Nad hoidsid seda kaua saladuses, väljapoole hetiitide asuala sattus vaid üksikuid raudesemeid. Hetiidid hoidsid oma saladust kuni oma riigi hävinemiseni u 1200 eKr. Pärast seda levis rauavalmistamise oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Raudesemete tarvituselevõtt suurendas põllunduse efektiivsust. Samal ajal kasvas rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal.
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a. eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused:
riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760datel aastatel: 1764 allutas Elami. 1763 vallutas Larsa. 1761 allutas Mari ja 1759, pärast Mari lahkulöömist, purustas riigi lõplikult. 1758-55 alistas Assüüria. Andis välja põhjaliku akkadikeelse seadustekogu. Hammurabi järeltulijate ajal lõid Elam, Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. 1595 rüüstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Mursili juhatusel. Seejärel tõusis Babüloonias võimule Kassiidi soost dünastia. Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
eKr) – Egiptuse vaarao, kes asus taastama riigi endist võimsust, sattus sellega aga vastuollu tugevnenud Hetiidi riigiga. Peale sõda sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattušili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide
h töölepingud. Tollal oli valitsev tendents, et kuningat jumalikustati, paljud on end päikesega võrrelnud. Kohtumõistja oli linnriigi kuningas, kõrgeim kohtuinstants ja politseikeskus oli palee. Hammurapi allutas kohtupidamise keskvõimule, kinnitades kuninglikud kohtud linnadesse. Neis kohtutes olid peaaegu alati kohal kuninglikud ametnikud eesistujaks. Hammurapi järglased ei suutnud riiki koos hoida ning see hakkas lagunema. 1595 eKr hävitasid Babüloni I dünastia hetiidid. 1.2. Kesk-Babüloonia kuningriik 1593 1171 Kassiitide vallutus ja kassiidi dünastia teke. Kuningapalee on maa omanikuks, maaeraomand kaob, taaskujuneb tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 1.3. Uus-Babüloonia suurriik 625 539 Kaldea dünastia 1.4. Hilisemad arengud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
