jumalate, eriti Amoni vastu ning Ehnatoni valitsusajal hakkas kujunema Atonist Egiptuse ainujumal. Amoni preesterkoda ja lihtrahvas seisis Atoni austamise vastu ning uus vaarao tõi siiski tagasi Amon-Ra austamise. 9. Ramses II oli silmapaistev valitseja. Ta sõdis Süürias hetiitidega, taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle. 1250 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis- Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati ka massiivseid ehitustöid, rajati isegi uus pealinn Per- Ramses. 10. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest, oli Egiptuses abielunaise õiguslik seisund peaaegu võrdne mehe omaga ning lausa erandlikult kõrge positsioon ühiskonnas. Tavaline oli mehest, naisest ning nende lastest koosnev paarperekond. Abiellumisel säilitasid nii mees kui ka naine osaliselt eraldi vara ning ühisvarast võis naine pidada enda omaks ühte kolmandikku.
..............6 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................8 Sissejuhatus Ma valisin Mesopotaamia kunsti osa, Assüüria kunsti referaadi teemaks, sest ma ei teadnud enne selle referaadi koostamist midagi sealsete alade ajaloost, veel vähem kunstist. Lehitsedes raamatut "Mesopotaamia ja piiblimaad" sain teada, et on seal elas väga palju erinevaid rahvaid: sumerid, babüloonlased, hetiidid, assüürlased, foiniiklased, pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak. Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Selleks kasutan Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris) abi. Assüüria
· Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav) · 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järeltulijad Assüüria suurriigi ajajärk (97 saj eKr) · 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse aramealased · 9. saj allutati Babüloonia Assüüria ülemvõimu alla · 721705 eKr vallutati Iisraeli riik · 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr)
Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal,
muistsetest kangelastest, maailma loomisest ja muust. Kõige tuntumaks sai eepos ,, Gilgames" Indoeurooplased tungisid väikeaasiasse ja sulasid vana põliselanikkonnaga. U 1700 a ekr. Sai üks indoeuroopa hõim oma võimu alla suure osa VäikeAasiast. Seda hõimu hakati nimetama hetiidi hõimuks ja nende rajatud riiki Hetiidi riigiks. Hetiidi riigi pealinn on Hattusa, mis asus VäikeAasia keskosas. Linna ümbritsesid tugevad müürid. Hetiidid olid enamasti karjakasvatajad ja põlluharijad . vähesed olid ka käsitöölised.
ning vastupidavamad 2)Pronksiaeg. Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kaugemale. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.3)Rauaaeg.~1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutus omadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõt
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile)
(Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias? 13. Milliste teadustega Mesopotaamias tegeldi? Miks just nende teadustega? 14. Kirjelda Mesopotaamia jumalaid. 15. Milline riik paikneb tänapäeval Mesopotaamias? 16. Milliseid tehnilisi uuendusi võtsid hetiidid kasutusele? 17. Millin eoli Pärtsia suurriigi struktuur? Kuidas mõjutas see riigi stabiilsust? 18. Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku? Mida see omakorda kaasa tõi? 1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad: Kalapüük, korilus, küttimine. 2. Põlluharimine sai alguse viljaka poolkuu piirkonnas, sest tingimused viljakasvatuseks olid soodsad (sadas küllaldaselt vihma). Tänapäeval asuvad seal Iraak, Egiptus, Jordaania, Liibanon, Süüria, Iisrael ja Türgi
vallutustega loodud suurriik. b. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) · Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi, allutades endale kogu Mesopotaamia. · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ??????????????? · Riigi purustasid hetiidid. c. Uus-Babüloonia (626-536 eKr) · Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia temast lahku ja koos liitlastega purustas Assüüria riigi. · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II (VI saj ???????? I p eKr) olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. · Impeeriumi hävitas pärslaste sissetung 536 eKr.
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
* Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr) * Mesopotaamiasse rändasid aramealased * Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule * Vallutati Iisrael, Egiptus * 668-627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda Ninive raamatukogu Uus - Babüloonia riik ( 626 - 539 eKr) * Babüloonia lõi Assüüriast lahti ja purustati Assüüria sõjavägi ja riik * Uus-Babüloonia hiigelaeg, (605-561 eKr) loodi rippaiad, Paabeli torn
Vanana-Egiptuse valitsejad Ramses II u 13021213 EKR Ramses II oli kõige suurem Egiptuse vaarao, kelle pikk valitsemisaeg üle kuuekümne aasta andis nii edukaid sõjakäike kui ka mõned muinasmaailma kõige muljetavaldavamad ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
pronks, millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ningvaranduslik kihistumine. U 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi
Naine pole mehe abikaasa, kui mees kosib ta ilma isalt ja emalt luba küsimata ning ei tee pulmapidu (seadus 27), kui naine aga tabatakse teise mehe “sülest”, peab ta surema (seadus28). Kui aga mees võetakse vangi rüüsteretkel, ja ta naine elab kellegi teisega, võib mees naastes naise tagasi võtta, kui mees aga põgeneb linnast vihates linna ja oma isandat, siis ei saa ta enam oma naist tagasi nõuda (seadused 29 ja 30). Selles punktis kattuvad Ešnunna linna seadused hetiidid seadustega. Erinevus on vaid selles, et Ešnunna linna seadustes käsitletakse ka punkti kui üks kihlatutest peaks loomulikku surma surema (raha naaseb omanikule) Samas on hetiidide seadustes käsitletud kui vaba naine peaks abielluma madalama klassi mehega st orjaga, siis muutub ka naise staatus orjaks(teatuks ajaks) Vigastused ja surm: Seadused 42 – 47 puudutavad karistusi, mis määratakse vigastuste eest, mis on tehtud teisele mehele
Seega oli palee ka pühapaik. Minose kultuuripiirkonnas leiame aruharva sõja ja jahistseene. Need moodustavad Mükeene kaevushaudade peateema. Tõnäoliselt sai Kreeta kultuur hävitava löögi Thera saarel u. aastal 1500 toimunud vulkaanipurske tagajärjel. MÜKEENE Kreeka mandrile olid pärast 1900. a. e.Kr. asunud elama esimesed kreeka hõimud. Tolleaegne Mükeene Hellas ei olnud Kreeta koloonia. Kultuurivormide eripära on kaheldamatu. Hetiidid ja hiljem kreeklased nimetasid mükeenelasi ahhaialasteks. Kui Santorini vulkaani purse Theral (1450±60 a. eKr.) oli laastanud Kreeta saare ja Egeuse ranniku, marssisid Mükeene kuningad Knossosesse kui valitsejad. Tuntuimad tunnistajad Mükeene õitseajast, mida Homeros kirjeldab 700 aastat hiljem vanade pärimuste järgi, on linnusemüürid. Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult
Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas
Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid: Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude Anujumalate isa taevas Enlilanu poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad Eamageda vee ja tarkuse jumal Samaspäikesejumal
Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 6 miljonit aastat tagasi kujunes IdaAafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust, enam ahvile kui inimesele
Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega.
Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega.
Eelviikingiaeg (600 - 800) Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) Vanem rauaaeg Meteoriitraud Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu. Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure. Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad. Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.)
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde.
Rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. See oli meteoriitraud, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus tuhandeid aastaid enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Raua kasutamine Rauda hakkasid esimestena laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve lähedalt ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid
Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad. Voeti veel kasutusele savinoud ja hakkati ketrama ja riiet kuduma. Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased
Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III ajal) asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria
troonile 25-aastasena ning teenis täie õigusega rahvasuus hüüdnime ,,Suur". Ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias Hetiitidega. 1286 või 1275 eKr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. See oli siiski suur lahing ning selle tulemused olid ülespuhutud. Ramsese ülesnäidatud vaprus raiuti Karnaki templi seintele. Tegelikult näitas Ramses selles lahingus tõesti üles äärmist vaprust ja taipu, sest hetiitide vägi oli palju suurem Egiptlaste niigi tohutust väest. Lisaks sellele avastas vaarao end äkki täiesti hüljatuna koos oma valvuri ja kilbikandjaga. Arukalt koondas ta aga oma eliitväe, kes kiiresti
Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3 ÜHISKOND
Rändasid. 2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga. Kuningas juhtis sõjaväge, korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikute nõukogu arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90-aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 ekr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III. Tutanhamoni surimask 2.5 Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid ehitati umbes 600 aastat eKr
Semiramise Rippaiad üks vanaaja seitsmest maailmaimest, mis ehitati Nebukadnetsari koduigatsust tundvale naisele Marduki tempel Babüloni kaitsejumal, kelle auks ehitati/pühendati Hammurapi ajal tempel. 90-meetrise templi iga korrus oli pühendatud eri jumalale, viimane-seitsmes Mardukile Indoeurooplased: Algkodu oli Kaspia ja Mustast merest põhja pool asuvates steppides. U 2000 eKr hakati liikuma, tungima väljakujunenud tsivilisatsioonide äärealadele. 2000 eKr lähevad liikvele Hetiidid ja kreeklaste esivanemad 1700 eKr suunduti Indiasse, aarialased ja pärsialased Hetiitide tähtsus ajaloos: sild Vana-Idamaade ja Euroopa vahel u 1300 eKr võtsid hetiidid kasutusele raua, hakkasid sulatama põhjalik seadustekogu, kus eristatakse tahtlikult ja kogemata sooritatud kuritegusid' Pärsia riigi kujunemine: Kyros II vallutas suurema osa Iraanist ning kogu Väike-Aasia(+Lüüdia) ja Mesopotaamia(+Babüloonia)
Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. Raua kasutamine Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
õnnelik, sest ainult kombekohane matus Egiptuses võis tagada igavese elu. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust ja kutsus ta tagasi kodumaale. Juba eluajal valmis Sinuhe uhke hauakamber ja ta võis rahus hinge heita. INDOEUROOPA RAHVAD JA HETIIDI IMPEERIUM Alates hiljemalt II aastatuhandest ekr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kelle oma keele poolest erinesid olulisel nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aaasias ja pärslased Iraanis. Viimased olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude Euroopa rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indo-eurooplasi. II ja I aastatuhandel rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Indo-eurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi
6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4. Uus-hetiidi impeerium: Šupiluliuma; ühiskond ja riiklus; konflikt Egiptusega – Hattušili III ja Ramses II leping; riigi langus. 5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1
Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus algas kihistumine. Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi. Enamikus muistsetes ühiskondades olid ka orjad, kes polnud vabad, vaid kuulusid kellelegi. · Rauaaeg algas siis, kui hetiidid (väike-aasias) leiutasid raua toorsulatuse. 5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal a) primaarne tsivilisatsioon esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. b) Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka kreeta saared u. 2000ekr).
pärijaid, kellest paljud surid enne teda. Lõpuks sai tema troonipärijaks poeg Merneptah. Kogu oma pika valitsemisaja jooksul hoolitses Ramses II eelkõige Egiptuse võimu ja mõju säilitamise eest Lähis-Idas. Ta oli pärinud perekonna sõjamehekalduvused, ning tema uus pealinn Piramesse Delta idaosas oli ühteaegu sõjaväebaas, kus lähtusid sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Praegusel Kagu-Türgi aladel elanud sõjakad hetiidid oli juba mõnda aega süvendanud oma mõju Põhja-Süürias, ähvardades Egiptuse huvisid selles regioonis. Umbes aastal 1275 eKr võtsid sündmused uue pöörde, kui noor Ramses II kohtus hetiitide kuninga Muwatallisega Süürias Kadeši lahingus. Polnud imekspandav, et egiptlased kirjeldasid seda kokkupõrget suure võiduna, ehkki tegelikult tekkis patiseis, millest lõpuks sündis rahuleping. Muistse aja kombe kohaselt kinnitati rahu Ramses II ja hetiitide printsessi kuningliku abieluga.
Lascaux Prantsusmaal. Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel
Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi. Assüüria riik langes temast vasallisõltuvusse. Hammurapi lõi teise Mesopotaamia suurriigi, kuid see jäi Sargoni omast väiksemaks ning lühiajalisemaks, sest peale Hammurapi surma see lagunes ning 1595 eKr vallutasid Babüloni hetiidid, misjärel enamus Mesopotaamiast langes kassiitide ülemvõimu alla.10 Allika sisuline analüüs Järgnevalt vaatlen lähemalt kolme ametialaga seotud seadusesätteid. 8 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners 9 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurapi Hammurapi 18.11.09 14.21 6 Ehitusmeister: ¶228- kui ehitusmeister ehitab kellelegi mehele maja ja teeb valmis, siis antagu iga maja sari
vaenlaste eest. Toimus uus ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest ja muutus omaette tegevusalaks. Koos tööjaotusega tekkis ka kihistumine. Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja
Kesk Ameerikas saab põlluharimine peamiseks elatusalaks. 2000eKr Aarialased jõuavad Indiasse, Indoeurooplased jõuavad Apenniini poolsaarele. 2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr 1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased
ka niklit, koobaltit ja teisi metalle. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. Raua kasutamine Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud KohtlaJärve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes
Riik kuivas kokku, aga Babüloonia püsis kuni 1595 aastani. Hetiidide jaoks oli Babüloonia eeskuju. Hetiidi kuningas Mursili ründas ja vallutas Babüloonia, aga see ei toonud kaasa püsivat ülemvõimu. Babüloonia hiilgeaeg oli läbi, see on Vana-Babüloonia riik. Jätkus endiselt Assüüria ja Babülonia konkureerimine. See oli Egiptuse Uue Riigi periood ja siis oli tugev välispoliitika. Egiptuse tekstides on säilinud- Hetiidi, Assüüria ja Babüloonia kuningad tõusid esile. Hetiidid oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. Mesopotaamia usk Polüteistlik religioon. Jumalate hulk kolossaalne. Kokku sulanud semiidi ja sumeri jumalad. Ei saa rääkida eraldi Sumeri ja Akkadi religioonist, kuna need on suht ühte sulanud, kuigi neil on mõned erinevad rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja vastupidi. Nimed ja jooned põimunud.
hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja
2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust. 4. Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu? Looma hinnatakse välimiku järgi Konditsioonilt jagame hobuseid:
u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku- Kaanani kirja-alfabeetkirja Teeba taas pealinnaks seks saab Mükeene u 1595 Hetiidid rüüstavad Babüloni, mille järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast on Teeba. Uut riiki valitsevad 18.-20.dünastia oma võimu alla u 1450 Kreetal tuleb kasutusele lineaarkiri B
3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel
3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
