pärast mvv lõppu. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid
Sazonovi artikli järgi) seotud? Muistsete hetiitide (indoeuroopa päritolu, läksid u 2000 eKr Türgi aladele, varem asusid Lähis-Idas) müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Lohe oli püha loom Egiptuses.Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš (purulei)-pidustusi. Pidustused olid hetiitide silmis äärmiselt olulise rituaalse tähendusega ning need seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga, olles
templite seintele, nagu on Luxor ja Karnak. Pikkade sõdade ajal, mis peeti Hetiitide vastu (agressiivne Süüria hõim, mis oli moodustanud mitmete naaberrahvastega liite), andis Ramses II oma sõjasalkadele tõestust oma haruldasest sõjalisest vaprusest. Vaarao, oma võimulolemise viiendal aastal, liikus edasi Atechi linna või Quothshou, iidse Emesuse vastu kuni Tripoli loodeotsani. Võltspõgenike poolt reedetud ( Beduiini spioonid, kes olid Hetiidi kuninga palgal), sattus Vaarao varitsusse ja oli äkitselt ümbritsetud vaenlaste sõjasalkadest. Ramses oli üksi koos oma isikliku sõjaväega, mis koosnes 75-st sõjavankrist, vaenlase armee vastu, kus oli üle 2000 sõjavankri. "Siis," kirjutab luuletaja Pentaur oma isanda hiilguse joovastuses, " sirutades oma keha täispikkusesse, rõivastas Vaarao end sõdalase uhkesse rüüse. Ja, piitsutades oma kahe hobusega veetava kaariku poole, paiskas ta end löömingusse
rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I
(22.11.2010)] Lühikese valitsusaja tõttu ei jõudnud ta palju korda saata, ta on peamiselt tuntud Ramessiidide dünastiale alusepanijana. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Ramses II Endist hiilgust, mis oli olnud Thutmosis III ajal, asus taastama Ramses II. See vägilase kasvu valitseja kohtas aga tõsist vastupanu. Aasias oli tol ajal tugevnenud Hetiidi riik. Sõda egiptlaste ja hetiidide vahel ei andnud kummalegi poolele otsustavat võitu. Aastal 1269 eKr sõlmisid Ramses ja Hetiidi kuningas rahu ja sõpruse lepingu. Selle kinnituseks abiellus Ramses Hetiidi kuninga tütrega. Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa, Süüria põhjaosa jäi aga hetiitidele. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Ramses II polnud ainult kuulus sõjamees, vaid ka suur ehitustööde korraldaja. Tema
Surma järel ootab rõõmutu olek sünges allmaailmas. Teadus. Koguti praktilisi teadmisi ja oskusi. Tähelepanu pöörati andmete detailsele üleskirjutamisele. Tasemel oli matemaatika- arvutati ruut- ja kuupjuurt. Arvuatai välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarrjutusi. Loodi kuukalender, mis koosnes 12 kuust ja oli päikese aastast 11 päeva lühem. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. 5. Ees- Aasia ja Iraani rahvad. 5.1 Hetiidid ja Pärsia impeerium. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidid olid esimene indo- euroopa rahvas, kes jõudsid tsivilisatsioonini. Sõjalise eelise andis neile kiire ja võimas kaarikuvägi. U.1 700 1 200 eKr oli neil võimas riik. Impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest. Lihtrahvas oli isiklikult vaba, tõenäoliselt võis riigi valitsemises kaasa rääkida. Võtsid üle kultuuri naaberrahvastelt. Oluliseks saavutuseks raua kasutuselevõtt 1 300 eKr. Pärsia. Pärslased rajasid 6.saj
Kui naine ei suuda tõestada, siis ta hukatakse. Abielurikkumine oli seadusega karistatav. Abielurikkumine abielunaine ja mees, kes pole tema seaduslik abikaasa. Mees võib võtta liignaisi, kui ta just kellegi teise naist ei näpi. Hammurapi seadused ei olnud esimesed seadused Mesopotaamias. Lihtsalt kõige kuulsam, kuna ta oli vägev kuningas ja see seadusesamams on säilinud tervikult. Riik kuivas kokku, aga Babüloonia püsis kuni 1595 aastani. Hetiidide jaoks oli Babüloonia eeskuju. Hetiidi kuningas Mursili ründas ja vallutas Babüloonia, aga see ei toonud kaasa püsivat ülemvõimu. Babüloonia hiilgeaeg oli läbi, see on Vana-Babüloonia riik. Jätkus endiselt Assüüria ja Babülonia konkureerimine. See oli Egiptuse Uue Riigi periood ja siis oli tugev välispoliitika. Egiptuse tekstides on säilinud- Hetiidi, Assüüria ja Babüloonia kuningad tõusid esile. Hetiidid oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. Mesopotaamia usk
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja
Thot: tarkuse, seaduse, maagia, kirjatarkuse jumal, kuujumal, paaviani peaga. Ptah: Memphise jumalus, käsitööliste ja kunstide kaitsja, nagu Hephaistos Amon: loomis- ja viljakusjumal Teebast. Tähtis Keskmise Riigi ajal Hetiidid ja hurrid 17-16. saj ja uuesti 14-13. saj Hattusili I: 17.saj vallutas Hattusa, mille muutis hetiitide pealinnaks ning pani aluse Hetiidi riigile, alistas Anatoolia keskplatoo, vallutas Süüria. Kuid riik vaibus 16-14.saj. Supiluliuma; 14.saj pani aluse Hetiidi suurvõimule: võitis Mitanni riiki, alistas enamuse Süüria väikeriikidest (Kades, Ugarit). Hattusili III: 13.saj viis pealinna tagasi Hattusasse ja ehitas linna ümber monumentaalse tsitadelli, templid, ringmüüri. Võitlused Egiptusega. 1255.a eKr sundis Assüüria esiletung lepingule Ramses II-ga: rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad omavahel: P-Süüria (Kades) hetiitidele ning L-Süüria (Kaanan) Egiptusele 13.saj lõpp Hetiidi riik hääbus ning 12
Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge.
Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitidele omistatakse üks kõige olulisemaid tehnoloogilisi uuenduse inimkonna ajaloos raud
,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. ,,Enuma elisi" ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti). Illujanka müüt: Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tesubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tesubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk
Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus
templis üle kogu Rooma riigi ja paiknes kesksel kohal, see annab alust arvata, et stseenil oli oluline Mithrase kultust kujutav sisu. Lisaks tauroktoonia reljeefile oli templites teisigi reljeefe, millel kujutati näiteks söömaaega, Mithrase erinevaid tegevusi ja loomi. John Hinnellsi artikkel uurib tauroktoonia stseeni Mithrase päritoluga seoses. Nimelt on teada, et Pärsias kummardati jumalat nimega Mithra või Mithra-Ahura, kes oli kokkulepete jumal. Sarnase nimega jumaluse leiab ka hetiidi tekstidest. See annab alust eeldada, et Rooma Mithrase kultus on seotud mõnega neist kultustest või isegi neist pärinev. Mithrase päritolu on üks suuri Mihrase müsteeriumitega seotud mõistatusi. On erinevaid tauroktoonia-reljeefi interpretatsioone, mis pakuvad välja teooriaid Mithrase päritolu kohta. Tauroktoonia stseeni üks tuntuimaid interpretatsioone kuulub Belgia ajaloolasele Franz Cumont'le. Seda interpretatsiooni kritiseeribki oma artiklis John Hinnels. Hinnels võtab
, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi purustasid hetiidi sissetungijad o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e.Kr, Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia ennast Assüüriast lahku ja purustas selle liitlaste abil, Nebukadnetsar II, Babülon muudeti silmapaistvaks riigiks, Paabeli torn, 539 e.Kr langes Pärsia võimu alla · Kultuur
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus
Hammurapi seadus (1800 eKr) tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hetiidi seadus - babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna
(V. Sazonovi artikli järgi) seotud? Anatoolia aladel elanud muistsetel hetiitidel oli kangelane-tormijumal Tesub. Esimesed üleskirjutused pärinevad 1275-1250 eKr. Peamine idee seisneb jumal Tesubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia jumalat tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohet aga talvise ajana. Sügisel, kui lõpeb maaharimine ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe jumalat. Kui algab kevad, leiab aset uus võitlus ning võidab jumal lohet, ehk kevad talve. 55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Piksenool ajab alati vanakuradit taga, seepärast kardab vanakurat äikest. Tibunoka Toomas näinud, kuidas õhust lennanud suur must härg kivi alla, ja kohe löönud pikne sinna kohta maa sisse
· Üleujutus- Mesopotaamia müüdi laen · Kõik halb saab alguse naisest- Piibel, judaism · Neli inimpõlve- India, Iraani mütoloogia, Vana testament Nebukanetsari unenäos. Hesiodus pani vahele veel kangelaste põlve, kuna see oli nii kreekalik. · Kõigi asjade algusesaamise müüt. Oceanos ja Tethys on võrreldav Mesopotaamia Apsu ja Tiamatiga. · 3 jumalat ja eelkäiad kukutatakse- samuti Babüloonia loomismüüdiga sarnane. Ka hetiidi müüdiga sarnasusi: Alalu-> Anu (taevajumal)->Kumarbi (nagu Cronos)->Tesub (piksejumal). Esineb poja kartuse, kasteerimise, millegi allaneelamise ja sirbi motiivi. Millal müüt omaks võeti- ilmselt pronksi ajal (Kreeta-Mükeene perioodil). · Koletiste üleküllus ja ilmumine vaasidel. (tulnud 9/8 saj e.m.a). (siin jäi üks loeng vahele) Zeus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all
· säilinud tekstid hobuste kasvatamisest, 5 · Mitanni kuningate nimed väga sarnased sanskriti nimedele ja terminitele. Sellest johtuvalt peetakse Mitanni esimeseks indo-eurooplaste riigiks. Poliitikast teada vähe: kuningas Saustatar (1500-1450), Artatama (1410-1400), Sutamma (1400-1385). Neile järgnes riigi langus ajal, mil Egiptus lähenes hetiitidele. Aastast 1360 saab Mitannist Hetiidi riigi provints. Kultuurist pole eriti midagi teada. Tänapäeva kurdid väidavad end Mitannist pärit olevat. Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid Iraanlaste saabumine Iraani aladele Umbes 1500 eKr lahknesid indo-aarialased ja iraanlased: esimesed läksid Põhja-Indiasse, teised Mesopotaamiasse. Iraanlaste saatus kujunes mitmetahulisemaks: zoroastrism (vt. Lk 10), hellenismi aja Kreeka mõjud, araablaste vallutus ja islam.
Võimalus seaduste eksportimiseks uutele vallutatud territooriumidele. 8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad. Esmane üleskirjutus I Sakraalse ja/või ilmaliku unitaarvõimu teke (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina) Ur-Nammu (2100 eKr) o Kui… siis…. o rahatrahvid Hammurapi (1800 eKr) 5.1. Kiilkirjaseadused • Ur-Nammu (21. saj eKr) • Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides) • Hetiidi (1650-1100 eKr) • Kui... siis.. • Taliooniprintsiip • Teada ca 200 seadusepunkti • Kasutati 500 a 9. Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi) 9.1. Heebrea (juudi) õigussüsteem • Monoteism: Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. • Lepingu idee: Jumala ja rahva vahel seatakse kokkulepped.
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
tekstiloome EI OLE SEOTUD: (alates 1650); Roma=mehed (mustlaskeel). IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19. 1.Ladina keele sugulaskeeled saj II pool) Indoeuroopa keel koos kreeka, V. Taandumine katoliku kirikust germaani, balti, (alates 1965). slaavi, keldi, india, hetiidi, armeenia, tohaari 5.Ladina keele väljasuremise keelega põhjused Itali dialekt/keel koos oski, umbri, 1. Pidev soov vaadata mööda keele faliski, loomulikust veneedi dialektiga arengust ja kuulutada ainuõigeks klassikalise 2. Ladina keele arenguetapid ajajärgul kõneldud keelekuju.
sõltumatuteks väikeriikideks. Sõltumata sellest, mitu dünastiat Kreekas üheaegselt valitses, ei näi kahtlust, et Egeuse mere saared, sealhulgas Kreeta, olid kreeklaste võimu all. Kreeklased suhtlesid tihedalt ka Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. Amenhotep III lähetas 14. sajandi esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna. Anatoolias puutusid kreeklased kokku Hetiidi impeeriumiga, mille kuningliku arhiivi tekstides korduvalt nimetatud läänepoolset ja osalt meretagust riiki Ahhijawat on sageli, ja küllalt tõenäoliselt, samastatud Kreekaga (saamastamine põhineb Ahhijawa nime sarnasusel "ahhailaste" nimetusega, mida hilisema kangelaseepika kasutas varaste kreeklaste kohta). Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle. Omaette probleemideringi moodustavad kreeklaste suhted Troojaga Dardanellide
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
20 saj esimene pool. Empiirilised teadmised laienesid. 1899-1900 hakkas A. Evans, Inglise arheoloog, tegema arheoloogilisi kaevamisi Kreetas ja leidis Knossose. Pärast IMS, 1920ndel aastatel kaevati Indias Harappa ja Mohenjodaro(Mohenjo-Daro)muistsed asulad/tsivilisatsioonid. Järjest enam hakati uurima ka kiilkirja tahvleid ja just enne IIMS loodi esimesed konstruktsioonid sumerite süsteemidest, mida juhtisid templid ehk riik oli üks suur templimajandus. 1915 õpiti lugema Hetiidi kiilkirja ja sai alguse Anatoolia ehk tänapäeva Türgi alal olnud riigi ajaloo tundmine. Andmestikku oli seega rohkem kui varem. Oli võimalus neid võrrelda. Võrdluste tulemusena kujundati välja sünkroonne kihistumine ehk dateerimine viidi kindlatele astmetele ja pandi paika meile arusaadav asjade paigutus ajas. Sotsioloogias ilmnesid mõjukad koolkonnad. Kaks suurkuju sakslased M. Weber (21 Aprill 186414 Juue 1920) ja prantslane David Émile Durkheim (Aprill 15, 1858 November 15,
Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge.
Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku
ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning nüüd tunnistavad seda paljud uurijad. Moosest ja Hammurapit uuritakse ühise muinasõiguse nimetuse all koos kreeka ja ladina vanimate seadusekogudega. Kiilkirjaõigus on mõjutanud islami ja Misna õigust Akkadi keeles sõna seadus puudub. ,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
