· Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit.
piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustamise peamine erinevus seisneb selles, et kui Ešnunna seadustes olid hinnad antud hõbedas, kuid mida oli võimalik osta ka vilja eest, siis hetiidi seadustest lugedes on maksustamise hinnaks ainult hõbe.
3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli
Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas
Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga. Hatid paistsid olevat end sisse seadnud just selle piirkonna keskosas. Hatide ajastust leitud esemed (u. 2300-2000 a. eKr) on selgelt homogeense iseloomuga ning näitavad märkimisväärselt isikupärast stiili, eriti keraamika ja metallitöödes. Avastused haudadest Alaca Hüyük'is kuuluvad hatide kunsti suurimate saavutuste hulka
Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu. preestrid Usuti mitut jumalat, usuti ennustamisse. Obelisk- neljakandiline sammas Elu ajal elati täisväärtuslikku elu, peale surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike 20. Mis on foiniikia? Iseloomusta Foiniikia (Kaananimaa, 'purpurimaa') oli antiikaja maa Vahemere · Tsikuraat- massiivne torn, astangutega üles kulgev idakaldal. tempel Mesopotaamias
Indoeurooplaste riigid 1.Indoeurooplased Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2.Hetiitide impeerium(sajandid ,lühiiseloomustus,saavutused ,usund) Hetiidid asusid Väike-Aasiasse hiljemalt teise aastatuhande esimestel saj. eKr.1700 a. eKr. kujunes neil tugev riik ,mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesktasandikul.8 saj. eKr sõdisid Hetiidi kuningad Süürias ja Palestiinas Egiptuse Uue riigi vaaraodega ja sõlmisid vaarao Ramses teisega rahulepingu,mis jagas Hetiidi ja Egiptuse mõjupiirkonad Süürias ja Palestiinas.1700 a. paiku eKr. esile kerkinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltkasriigid,mis kõik allusid hetiidi kuningale.Kaarikuvägi tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitide võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda. Riigi valitsemisel etendas olulist rolli aristokraadid
arvutamist. Arvutamisega olid mesopotaamlased juba varem kokku puutunud põlluharimisel. Mesopotaamlased teglesid ka kirjandusega. Nad laulsid lugusid jumalatest, muistsetest kangelastest, maailma loomisest ja muust. Kõige tuntumaks sai eepos ,, Gilgames" Indoeurooplased tungisid väikeaasiasse ja sulasid vana põliselanikkonnaga. U 1700 a ekr. Sai üks indoeuroopa hõim oma võimu alla suure osa VäikeAasiast. Seda hõimu hakati nimetama hetiidi hõimuks ja nende rajatud riiki Hetiidi riigiks. Hetiidi riigi pealinn on Hattusa, mis asus VäikeAasia keskosas. Linna ümbritsesid tugevad müürid. Hetiidid olid enamasti karjakasvatajad ja põlluharijad . vähesed olid ka käsitöölised.
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori.
HETIIDID 4. Umbes 16 saj. lõpupoole läksid Egiptusesse 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Neist said Egiptuses orjad, Juudid sigisid palju, seepärast pandi nad tööle 2. Piigi juht oli kuningas. orjadena. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 4
HETIIDID 4. Olid suured kaupmehed, tegelesid kaubavahetusega Vahemere piirkonnas. 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed
Asevalitsejate kohus oli hoida oma võimualune ala sõna kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Tavaliselt kutsuti Mesopotaamia riikides sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel - asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul. Hetiidi impeerium koosnes paljudest väiksematest sõltlasriikidest, mis kõik allusid hetiidi kuninga ülemvõimule. Kuninga kõrval oli mõjuvõimas sõjaline ülikkond, kes etendas riigi valitsemises olulist rolli. Kuninad pidid alati arvestama ülikute seisukohti ning relvastatud vastuhaku võimalust. Hetiidi lihtkogukondlaste ühiskondliku seisundi kohta on vähe teada, kuid näib enam-vähem kindel, et nad olid isiklikult vabad. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ning
Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all
elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid siis oli ka hierarhia igas riigis üksikasjalikult ning erinevalt reguleeritud. Võrreldes näiteks Egiptuse lihttalupoega või linnaelanikku Hetiidi riigi omaga, võin ma julgelt oletada, et Hetiidi inimesel oli hoopis hõlpsam elada, sest tema ei olenenud riigi korraldustest nii palju, kui seda olenes Egiptuse elanik . Nad olid majanduslikult vabamad ning tõenäoliselt võisid teenida ka sõjaväes (mis oli näiteks Egiptuses täiesti eraldiseisev hierarhiline klass) . Samuti on väga tõenäoline, et nad võisid osaleda sõjaväe kokkusaamistel ning sel moel mingil määral
ajal kes valitses 1468-1436 eKr. Suhted naabermaadega olid nüüd märksa tihedamad, kui Vana ja Keskmise riigi ajal. Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega ka väljaspool Egiptusele alluvat Süüriat ja Palestiinat. Tähtsaim usukeskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiliuse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis. Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiinat Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel. Vaarao Ramses II, kes valitses 1290-1224 aastat eKr. Ramses II oli troonile saades umbes 20-ne aastane ja ta elas ligi 90-ne aastaseks. Teda peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, sest ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei
umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja, veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr)
6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4. Uus-hetiidi impeerium: Šupiluliuma; ühiskond ja riiklus; konflikt Egiptusega – Hattušili III ja Ramses II leping; riigi langus. 5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1. Egeuse tsivilisatsiooni avastamislugu: Schliemann, Evans, Ventris. 2
Egiptus alistas Palestiina ja Süüria Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal 1468-1436eKr Tihedad sidemed naaberaladega Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla o Egiptuse Hetiidi sõjad Süüria ja Palestiina pärast ´= P läks hetiidide valdusse Ramses II ajal ( 1290- 1224 eKr) - valitsemisaeg o 1075 ekr eraldus ülem egiptus alam egiptusest = võim preestrite käes o Hiline preiood: o 1075 -525 eKr E, võõrvõimu all o 525 läks egiptus pärsia võimu alla 2. Sajandiks.
Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e.Kr). Hetiidi riigi linnade tänavad olid sillutatud. Majade õuepoolsed aknad olid klaasist. Toiduainete jaoks olid jahutusseadmed (maa sisse kaevatud 1-2 m. sügavused saviastjad.) U. 1200a.e.Kr tabas hetiite vaenlase kallaletung. Võimas riik purustati.. Omaenda kultuurimälestisi jätsid hetiidid vähe. Nende suurim teene oli kultuuri vahendamine Mesopotaamiast Väike-Aasiasse, kust see levis edasi Kreekass ja levis üle kogu Euroopa.
varemgi, vallutas Mitanni kuningas Assuri. Mitanni võim Assüürias püsis tõenäoliselt ainult lühikest aega. 15. sajandi keskpaiku sõdisid Mitanni kuningad Egiptuse Thutmosis III-ga. Egiptlaste vallutusretkedest hoolimata jäi Süüria kirdeosa Mitanni kuningate võimu alla. Mingil ajal ulatus nende võim ka Vahemereni. 15. sajandi lõpul kujunesid Mitanni ja Egiptuse valitsejate vahel tihedad diplomaatilised suhted, mis püsisid stabiilsetena ka 14 sajandi I poolel. U 1350 võitis Hetiidi kuningas Suppiluliuma Mitanni väge ja rüüstas nende pealinna Wasukannit. Mitanni kuningas Sattiwaza tunnistas end Hetiidi kuninga vasalliks. Seejärel Mitanni riik hääbus: lääneosa langes hetiitidele ja idaosa Assüüria võimu alla. Assüüria keskmine riik u 1400 1050 14. sajandi algul oli Assüüria Mitanni ülemvõimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11
Seth kõrbe-ja kaosejumal. Thoth õppimise ja kirja-tarkuse jumal ja Anubis surma ja palsameerimise jumal. Vaaraode korraldusel võeti ette kauba- ja sõjaretki võõrastele maadele. Egiptuse sõjavägi koosnes peamiselt jalameeste üksusest.Umbes 1700 aastat eKr tungisid Aasiast Egiptusesse võõrad vallutajad,kes asusid seal valitsema. Egiptlased õppisid hobuste ja sõjavankrite kasutamist. Egiptlaste sõjavägi sai tugevamaks ja nad hakkasid ise vallutusretki korraldama. Egiptuse ja Hetiidi väed kohtusid suures lahingus Kadeši linna juures,lahing polnud edukas kummalegi poolele. Sõlmiti rahu. Lõunapoolne osa maad jäi Egiptusele ja põhjapoolne läks hetiitide võimu alla.
Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive. Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga.
Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamias. Kiilkiri-mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. tekkis umbes 3500. - 3000. aastal eKr. Persepolise- üks A. Suure vallutatud riikidest. Raua kasutuselevõtt - Hetiidid
Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel. Lisaks sellele oli linnas ja selle ümbruses ka teiste jumalate templeid.
Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsete hetiitide müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš-pidustusi. Pidustused olid hetiitide silmis äärmiselt olulise rituaalse tähendusega ning need seostusid hetiidi
Egiptuses oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. ( Valitses 1468-1436 eKr ) Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiluse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis. Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiint Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel. Vaarao Ramses II (1290-1224 aastat eKr ) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes.
taga asus pühamu.Sinna võisid minna ainul preestrid. 19.Mis teadustele panid aluse egiptlased? Aritmeetika, geomeetria, arstiteadus ja nad koostasid täpse kalendri. 20.Iseloomusta Thutmosis III Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos.ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi kuningaga rahu ja sõpruse lepingu, ning abiellus tema tütrega. 22.Iseloomusta Egiptuse olukorda kui vaaraode võim nõrgenes. Vaaraod ei suutnud riigis korda hoida ega välisvaenlasi tagasi tõrjuda.Võimutsesid preestid ja võõramaalastest sõjapealikud.Mitu korda langes Egiptus võõrvallutajate võimu alla. 23.Miks tekkis Egiptuses kiri? Ametnikel oli vaja üles märkida kui palju nad vilja talupoegadelt kogusid ja kui palju tuli vaaraole saata.Preestrid lidid üles
äratas ta ellu. See on igaaastane sümboolne taimede ärkamine märtsis. Üldiselt on nende kultuuris vähe originaalset, kuid hetiitide teeneks loetakse 1300 eKr raua kasutuselevõttu esimesena maailma ajaloos. Leitud valitsejakroon oli rauast, mis tähendab, et sellele omistati suuremat väärtust kui kullale ja hõbedale. 1200 eKr tungisid Euroopast Aasiasse rahvad, kes hävitasid ühtse hetiitide riigi. Vallutajad sulasid hetiitidega ühte. 8. saj, Assüüria sissetungiga hävib hetiidi kultuur täielikult. PÄRSIA (559-330. eKr) Pärslased on indoeuroopa rahvas. 559. eKr tekib Kyros II juhtimisel suurriik. Kõigepealt ühendas ta kogu Iraani oma võimu alla ja seejärel asus ründama naabermaid. 539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku
rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punti ja oma Deir- el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Ta tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria, Babüloonia ja Hetiidi valitsejad aktsepteerisid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV suutsid hoida Egiptuse hegemooniat Süürias. Uue riigi sõjavägi oli oma aja professionaalseim ja tugevaim. Suurenes ametnike hulk, vähenes riigi roll majanduses. Amenhotep III valitsusaeg (1388 1351) tähistab riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaega: Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega; edukalt suruti maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi
kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega. Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast.
ta Galilee ja Amori ning kohe pärast seda murdis läbi hetiitide kaitse võttis ära Süüria linnad Katna ja Tunipi. Ükski Egiptuse valitseja polnud vähemalt 120 aasta jooksul Tunipis käinud. Nendest edusammudest hoolimata leidis Ramses, et tema pealetungid hetiitide riigi vastu ei vii kuhugi, ning 1258. aastal eKr kohtusid mõlemad vaenupooled Kadesis ja sõlmisid ajaloo esimese kirjaliku rahulepingu. Tollele ajale tüüpilise suurustlemisena kirjutati leping egiptuse ja hetiidi keeles mitte lihtsale papüürusele,vaid hõbetahvlile. Lepingus ei piirdutud üksnes vaenutegevuse lõpetamisega, vaidsõlmiti liit, milles mõlemad pooled nõustusid teineteisele appi tulema, kui mõni kolmas riik peaks neid ründama. Pikkade sõja-aastate põgenikud võeti kaitse alla ning nad said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Leping juhatas sisse õitsenguperioodi, mis kestis kuni Ramsese valitsemisaja viimaste aastateni. Selle aja jooksul rahuldas
kohandatult üle kiilkirja ja suurema osa sumerite kultuurist, tõrjusid sumeri keele käibelt. Mesopotaamias olnud suurriigid. Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus Babüloonia riik. Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed, maal harisid põlde vabad talupojad. Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased.
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord)
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
Eemaldas Teebast Amoni templi ülempreestri Laskis Karnakki ehitada Atoni templi Eemaldas võimu juurest suure osa vanast ametkonnast, kutsus oma õukonda võõramaalastest ametnikke, ohvitsere ja preestreid Lasi rajada uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni Asus hävitama Amoni kultust Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole RAMSEs iI Asus taastama Thutmosis III aegset hiilgust Ramses ja Hetiidi kuningas sõlmisid rahu ja sõpruse lepingu Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa Tema käsul rajati Abu Simbeli kaljutempel Templi sissepääsu piiravad 4 istuva Ramsese hiigelkuju tutanhamon Varem Tutanhaten, muutis nime Noor, suur tähtsus nõunikel Lõpetas oma isa (Ehnaton) rajatud ainujumalakultuse Ateni austamine lõpeti ning naaseti Amoni kultuse juurde Riigi pealinn viidi tagasi Teebasse Algatas suuri ehitusprojekte Teebas ja Karnakis
maailmavaate alustalasid. Kronoloogiline ülevaade. · Kanaan oli esimesi põlluharimis piirkondi maailmas. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula. · 3000 eKr tekksidi mitmed linnad, Byblos kõige tähtsaimana. · Kujunesid sidemed Egiptuse Vana riigiga. · Kanaan oli mõjutatud nii Egiptuse kui ka Mesopotaamia tsivilisatsiooni poolt. · Poliitiliselt allus Kaanan pikemat aega Egiptuse Uuele riigile, põhjaosas aga lühemat aega Hetiidi impeeriumile. · 2000 eKr hakkasid kaananlased E. ja M. kirjasüsteemi kergemaks tegema, kuid alles 1000 eKr kujunes välja 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Iisraellased: · Hiljemalt 2000 eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased. · 16 saj eKr sattusid heebrealased ja iisraellased Egiptusesse (teadmata asjaoludel) · 13-12 saj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest ja vallutasid Kaananimaa lõunaosa,
sarve, luud jne. neoliitiline revolutsioon e hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 Hetiidid Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused. Indoeuroopa rahvad- hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis.nime saanud muistse ulatusliku levikuala järgi Põhja-Indiast Euroopani. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700 eKr tekkis riik ja kestis kuni 1200 eKr, mil valutati teadmata rahva poolt. Kuningavõim Delipilus Hatteisili III Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Rahvas uskus väga hinge suremustesse. Surnuid maeti koopahauakambritesse. Juutide religiooni iseloomustab ainujumala usk ehk monoteism. Nende ainujumalaks oli Jahve. Suur roll riigis oli prohvetitel jutlustajatel kes kuulutasid sündmusi ette. Messia ootustest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattusa kuninglikus arhiiviraamatukogus. Sõjakunst oli neil samuti kõrgel tasemel nende peajõud sõjarünnakul olid kiired hobukaarikud. Pärlased kasutasid kiilkirja, kohandades seda oma keelele, mis oli indoeuroopalik. Kiilkirja kujutati savitahvlitele. Pärslased võtsid üle võidetud
Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja
Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattušili. Tähtsaim lahing oli Kadeši lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja
Ptah Memphise ülemjumal, sõna jumal, käsitööliste ning kunstnike kaitsja. kujutati muumiarüüs mehena. Amon ürgne loomise, õhu jumalus, tekitab liikumist ning kaost; alates 18. dünastiast sai temast riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid riigi valitseva "kolmainsuse". Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". 4) Hetiidid ja hurrid Hattusili I Hetiidi vana riigi kuningas; laiendas võimu suurele osale Väike-Aaasiast ja tegi retki Süüriasse; viis pealinna Nesast attusasse Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud
Hetiidid suhtlesid Mesopotaamia ja Egiptusega. Oluline karjakasvatus, põlluharimine. Hetiitidele avaldasid mõju Mesopotaamia (võeti üle kiilkiri, hieroglüüfkiri, võeti laensõnu, võeti mõõt- ja kaaluühikud.) Samuti on hetiite mõjutanud Mesopotaamia seadusandlus. Hetiitide infoallikaks on Hattusa linna varemetest leitud valitsejate arhiiv, avastati 20 saj. alguses. Üle 15 000 kiilkirja tahvli andmeid riikluse kui religiooni kohta. Egiptuse vaarao Ramses II ja hetiidi kuninga vaheline kirjalik leping seal räägitakse 1000 hetiidi jumalast. Mõlemad valitsejad vandusid pidada igavest rahu, tuhandete jumalate nimel. Hetiidi jumalatest teatakse väikest osa. Hetiitidel lõviskulptuurid ehitiste väravatel. Hrozny tsehhi mees, kes desifreeris hetiidi keelt, (Ninda- leib) Piktograafia- raidkiri 2000 e.m.a. Hetiidid väga sõjakas rahvas Ramses II uue riigi vingemaid valitsejaid Kadesi lahing Hetiidid võtsid rauatöötlemise kasutusele 2000 e.m.a
Vana-Babüloonia suurriik 1792 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani tähendab akkadi keeles taeva väravat) valitseja Hammurapi (1792 1750) taas kogu Mesopotaamia koos ümbruskonnaga, rajades nii uue suurriigi. Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku
13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita. Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast. Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega.
Astroloogia- ennustamine taevakehade liikumise järgi. Astronoomia ja matemaatika. Eepos Gilgamesist. Indoeurooplased. Elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Riike neil polnud, tegelesid hobuste, veiste ja lammaste kasvatamisega, harisid põldu. Rändasid. 2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga. Kuningas juhtis sõjaväge, korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikute nõukogu arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast
1. Indoeurooplased Sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud Indiast Euroopani. a. Algkodu ja tegevusala: · Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. · Rändkarjakasvatus, põlluharimine. b. Laialiränne u 2000 eKr lahkusid algkodust: · Indiasse (aarjalased) · Iraani (pärslased) · V-Aasiasse (hetiidid) · Euroopasse (kreeka, itaalia, germaani, slaavi ja balti hõimud) 2. Hetiidi impeerium (1700 1200 eKr) a. Legend saab tegelikkuseks: · Kaua olid nad legendaarne rahvas, kuni 1834 leiti Türgist pln. Hattusa varemed. b. Loodus ja tegevusalad: · Stepp, mida piirasid mäed (praegune Türgi ala) · Rikkad loodusvarad puit, kivi, raud, kuld, hõbe. · Karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö. c. Edu aluseks uuendused:
Tutanchamoni pidulik ja tseremooniaterohke leinaja matusetalitus pidi toimuma märtsis- aprillis. Sel ajal valmisid puuviljad ja õitsesid lilled. Mille jäänuseid leiti hauapanuste hulgas. 6 Muumia prepareerimiseks kulus 70 päeva. Nii võib oletada, et vaarao suri jaanuaris. Teistkorda leseksjäänud naine Anhesenamon keeldus valmimast oma õukondlaste hulgast vaarao asemikku ja otsustas hoopis naaberriigist pärineva hetiidi printsi kasuks. Plaan polnud aga sugugi väepealik Horemhebi meele järgi ja prints Zannanza koos kaaskonnaga taperi teel Egiptusesse. Need sündmused olevat toimunud veel enne Tutanchamoni matust. Kui kõik leinatseremooniad olid möödas, mõistis Anhesenamon, et tal tuleb riigivõimu ikkagi jagada ja ta valik langes nüüd oma vanaisale Ayle. Võimalik, et ta temaga ka abiellus, mis oleks kindlustanud Ay õigused troonile. On teada, et Ay valitses oma surmani, see on neli aastat.
elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive. 1880 väitis Sayce, et leitud märkidega kivid kuuluvad hetiidi riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
