TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatü...
Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos Vesta Hestia Janus. Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku. Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid
Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
· Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED Kaar - ühenduskonstruktsioon, mille roomlased täiuslikkuseni välja arendasid. Triumfikaar - e võidukaar, Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Võlv - kinniste ruumide kumer kate. Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkerakujuline kattekonstruktsioon.
Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema.
isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde
Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde
rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
(aeg) tüdrukud: Theia, Rhea, Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena. 2) kükloobid 3 poega Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus) 3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased) Kottos, Brioreos, Gyes 12. Kronos ja titaanide ülestõus Vt. eelmine pt. 13. Titaanid ja nende lapsed Kronos+Rhea (lapsed Hera, Demeter, Hestia, Hades, Poseidon, Zeus) Okeanos+Tethys (okeaniidid: Metis&co; Kratos, Zelos, Nike kord, töö, rahu) Hyperion+Theia (Helios, Selene, Eos) Koios+Phoibe (Leto Apolloni ja Artemise ema, Astraia) Iapetos+Klymene (Atlas `tala, kandja', Menoitios, Prometheus ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14
Suured sinised säravad silmad andsid tema näole pehme ning heasüdamliku ilme. · Dekaan (lk 27) kümnemehelise salga juht/ ülem Rooma sõjaväes. · Olümpose jumalad (lk 30) 12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. 1. Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal 2. Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal 3. Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal 4. Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna 5. Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 6. Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos Vesta – Hestia Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, pidustusi korraldati riiklike ettevõtmistena ja preestrid valiti ametisse riigiametnike kombel. Erinevate ülesannetega preestrite seas ühed tähtsamad olid 16 pontifexi
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele: Jupiter Zeus, Juno Hera, Neptunus Poseidon, Minerva Athena, Mars Ares, Venus Aphrodite, Apollo Apollon, Diana Artemis, Vulcanus Hephaistos, Vesta Hestia, Mercurius Hermes, Ceres Demeter. Selle samastamise tulemusel võeti Kreeka jumalate atribuudid üle. Suurte jumalate kõrval olid olulised ka väiksemad jumalused ja olendid. Nt Genius meheliku sigitusjõu kehastus, hiljem oli maja, perekonna ja riigi kaitsjavaim, arvati et igal mehel on oma Genius. Naiste kaitsejumalanna oli alati Juno. Olilisim Geniuse püha oli sünnipäeva pidamine. Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi:
Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad
Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k
Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k
Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k