Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Homeros, Hesiodos 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Sophokles, Euripides, Aristophanes 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Menandros, Theokritos, Aratos 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Lukianos, Athenaios, Plutarchos 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikaline ja hellenistlik periood? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle.
mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" ning varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine"). Kolmas arhailise ajajärgu raamides eristatav periood on antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise ajajärk. Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule
Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus. Antiik-Kreekas kasutati sellise sümboli kohta sõna σήμα; terminit kasutasid juba Homeros ja Hesiodos. Üksiku looma kujulised märgid kaunistasid minoilise ja Mükeene perioodi pitsateid. Selliseid pitsateid on leitud Peloponnesoselt, Kreetalt ja Küklaadidelt. Valjastatud tiivuline hobune Pegasose müüt Pegasos hüppas koos oma venna Chrysaoriga välja Medusa kehast, kui Perseus Medusa pea maha lõi. Korintose kuningapoeg, Eurynome ja Glaukose (või Poseidoni) poeg Bellerophontes ihaldas Pegasost endale. Ta läks Korintose targa Ephyra soovitusel Athena
religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio. Koloniaalajastul uue materjali lisandumine-Joseph-Francois Lafitau. Romantismi ajastul müüdilembus-Johann Gottfried von Herder 4
Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast. Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrotite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaiston oli sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia:
Naised olid olulised, tähtsamad olid jumalannad. Tähtsad ka härjad. Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada - lineaarkiri A. Ei osata lugeda tänapäeval. Mükeene periood- alates 1600 ekr. Indoeurooplased (kreekased). Lineaarkiri B. Agamemnoni mask. Tume ajajärk, dooria hõim, kiri kadus. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine ajajärk: eepika. Homeros (Ilias, Odüsseia) ja kangelaseepos. Hesiodos ja eepiline kataloog. lüürika (meelika) 8. saj eKr: kirjanduse ilmumine, mitte algus Suuline esitus primaarne, kirjalik sekundaarne (ka hiljem : draama, retoorika) Proosakirjandus ca 550 eKr Tragöödiatekstid Ateenas ca 500 eKr Komöödia ca 450 eKr 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9
jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia,jambograafia ja meelika. Meelika jaguneb nuomoodiliseks lüürikaks ja koorilüürikaks. Atika ajajärk:
armastuseks. See kehtis aristokraatide seas, lihtrahvas pidas seda isegi taunitav. Häbiväärne oli poiste homoseksuaalne prostitutsioon, mille eest vöeti ka kodanikuöigused ära. §17 Usk Kreeka usund oli polüetistlik loodususund, jumalad olid antropomorfsed (neil olid inimlikud puudused kadedus, ahnus jne). Nende elupaik oli Olümpose mägi Kreeka pöhjapiiril. saatür ja sileen kitsejalgsed ja hobuse sabaga olevused, kellega Dionysos ringi rändas Hesiodos ,,Jumalate pölvnemine" (7 saj eKr). Sajapealine tuldpurskav madu Typhon. titaan Gaia ja Uranose järeltulija Inimkonna tekkimine Promotheus varastas tule Olümpose mäelt, seepärast Zeus karistuseks käskis ta Kaukasusesse kalj külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus Zeus kätte sellega, et ta läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest on alguse saanud köik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid
Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Homerose hümnide loomisaeg ulatub kaheksandast kuni kuuenda sajandini e.m.a. 33st heksameetrilisest poeemist
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism
[- - -] Ning jõge vooduse sisse, mis voolamas merre, sa kusta ep tohi, allikavette ju ka, seda tõesti sa väldi! Ning ära tühjenda end, ei küll ole see parem ühti, ning ära jalgu sa vii igikestvate voogude vette, kulg, mil kauneim, kui pole vaadanud ojja sa palves! Ning pese puhtaks käed vees hiilgavas ning üliarmsas! Kui läbi jõe läheb mustade kätega mees, siis pälviks õndsailt vaenu ta; jah, tal pinnasid antaks jälle. 1. Milliseid õpetussõnu jagas Hesiodos oma teoses „Tööd ja päevad“? KREEKA LINNRIIK Polis Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamik inimesi elas maal, olid linnad määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond
religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
· Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos'e ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta (Homeros, Hesiodos, Pindaros jt.) Alghariduse programmi olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria Välimuse poolest, kui hinnata säilinud püstide järgi, ei algmed). Eriline koht oli aga gümnastikal. Siia kuulusid vastanud ta ei kreeklase ega filosoofi ideaalile. Võimas jooksmine, kettaheide, odavise, maadlus jms.)
Kreeklaste jaoks oli Kreeta saar rikkuste saar. 7 Pronksiaja lõpupoole oli juba kreeka keel, mida osatakse ka juba lugeda. Enamjaolt on räägitud jumalannadest kui jumalatest. Potnia e jumalaema, jumalanna. Kreeklased hakkasid kreetlaste religiooni omaks võtma. 12.sajandi võeti kokku ja 8.sajand. 6-8.sajandil ilmuvad esimesed kirjalikud tekstid, kus saab teada milliseid jumalaid austati. Homoros ja Hesiodos, „jumalate põlvlemine“ Kreekas oli poeetiline traditsioon. Kuna poeemid olid kas üle kreekalised või ei, ss on ka jumalates erinevad küljed välja toodud.. kuidas keegi neid tõlgendas. Huljem oli kreeka ühiskond ..zeus oli jumal. Kreekas oli nibus ja eurootika tähtsal kohal. Pahandas jumalaid ebakohane käitumine; jumalad kaitsevad inimlike moraalinorme. Inimesed peavad käituma hästi, ja karistus tuleb siinses elus, mitte pärast surma. Kogu
Lenin oli rahva seas tuntud ja populaarne, et kui ta suri, siis taheti inimestele tõestada, et ta on surnud, muidu ilmuks liba-Lennud. Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv, kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst
Kõik on luuletekstid, mis ei tegele arhailise perioodi ajaloosündmustega. Luule on jagavat kaheks: eepiline luule, mis on kindlasti heksameetriline ja lüürika, mis kanti ette lüüra saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel
liikmete kõige erinevamate vajaduste rahuldamine. Vt joonis 1. Majandusteadusega hõlmatavad valdkonnad on tavapäraselt: • kaupade ja teenuste tootmine e produtseerimine (production) ja • tarbimine e konsumptsioon (consumption), kuid ka • jaotus e distributsioon (distribution) ning • vahetamine (exchange). 4. Kirjeldage erinevaid arusaamasid rikkuse allikatest Antiik-Kreekas (näiteks Homeros, Hesiodos, Alkaios jt). Käsitletud perioodil ei esinenud rikkus veel raha vormis. Rikkuse allikatest rääkides tunnistab Homeros kolme: • sõjasaak, mida annavad röövretked, • tribuut ehk allutatud rahvastelt kogutavad andamid, • osaliselt ka kaubandus. Seejuures ei pea Homeros kaubandust ning laenuandmist (liiakasuvõtmist) rikkuse allikana heaks. Ka töö tegemist ei pea Homeros veel ainuüksi orjade tegevuseks, kuid töö tegemine ei ole väärikale isikule siiski kohane. Hesiodose (8.-7
(Vikipeedia, 17.09.12) Minotauros - oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. (Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12)
haiguse ja tänu sellele on ta sageli meist paremas olukorras. Hoidugem siis samastamast metsinimest nende inimestega, keda oma silmaga näeme. Loodus ravib kõiki tema hoolde jäetud loomi nõnda hoolikalt, et sellest paistab nähtuvat, kui kiivalt ta seda õigust endale hoiab. Metsas elavad hobused, kassid, härjad ja isegi eeslid on enamasti suuremat kasvu ja tugevama kehaehitusega, 14 Selles ebatavalisena mõjuvas väites lähtub Rousseau antiikautoritest, kes (näiteks Hesiodos oma Töödes ja päevades) muistsest kuldajastust rääkides kirjeldasid just nõnda toonaste õnnelike inimeste valuta ja vaevata surma. Tlk 15 Podaleirios jaMachaon--arst-jumalAsklepiose pojad, Trooja sõja kangelased, kes oskasid ravida. Tlk. 16 Aulus Cornelius Celsus -- Vana-Rooma kirjamees, kes I sajandil eKr andis oma entsüklopeedilises teoses Kunstid parima ülevaate antiikmeditsiinist. Tlk.
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi. Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu. Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid poeeme, erinevatel aegadel ja me ei tea kui palju neid tehti .Koondusid eepilistesse tsüklitesse ehk seriaalidesse, nimetati kyklos, need võisid olla mitu järjest samal teemal. Trooja kyklos oli olulisem 8 eepost.võttis kogu trooja ümbrustiku kokku algusest lõpuni. ''Illias'' 2 eepos ja,,Odüsseia''eelviimane eepos need on ainukesed mis on meieni tervikuna jõudnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
