Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hertsogid" - 105 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Aadliseisus

Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid , parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ­ ministeriaalid ­ kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale....

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Feodaalsuhete Kujunemine

Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Karl Suure elulugu

VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi. Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse, meeleheitlikkusega. Saksid olid metsik rahvas, kes pooldas ebajumalaid ja oli kristuse suhtes vaenulikult meelestatud. Kuningad neil puudusid. Kongreetsete ülesannete tüitmiseks valisid nad kidlad juhid, sõjaliste ettevõtmiste eesotsas olid hertsogid . Kuninga taoline ühendav keskvõim puudus. 4 Tegelikult seisis Karl nelja vaenlase ees. Olles võitnud engereid, tõusid veidi aega hiljem tema vastu üles vestfaalid, ostfaalid või nordalbingid. Saksi hõimudes oli kolm seisust: aethelid (ülikud), vabad inimesed ja litenid (poolvabad). Põhiline vastuseis frankidele lähtus vabameeste seas. Frangi armee kogunes 775. aasta juulis Düreni lähedal...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

11. saj ­ William Vallutaja ­ Normandia prints, kelle esivanemad oli viikingid ­ läks Inglismaad vallutama läheb oma osa saama (vanemad oli feodaalid) Toimus Hastingsi lahing ­ 1066 maabus hertsog Guillaume Lõuna-Inglismaal ning vallutas Londoni ning ta kuulutati Inglise kuningaks William I (Vallutaja) nime all. ligi kaheks sajandiks jääbki kuningakojas valitsevaks prantsuse keel ja kombed. Seega olid Normandia hertsogid prantsuse kuninga vasallid. Umbes 13. sajandiks oli välja kujunenud inglise rahvas. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda ­ 14 ja 15 sajand. Juured peituvad keskajas ­ normannide vallutused. Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi. 1455 - 1485 ­ toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rüütliseisus

Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus?

Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid , parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaja inimene

Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle järgnesid suurfeodaalid mis jagunesid veel omakorda kaheks, hertsogid ja krahvid. Suurfeodaalidest allapoole jäi keskmised feodaalid ehk parunid. Ning madalaimale astmele jäid siis väikefeodaalid ehk rüütlid. Feodaalse hierarhia tõttu oli riigis tihti kodusõjad ning selle põhjusteks võis olla kuningavõimu nõrgenemine, võimsad ja sõltumatud feodaalid tahtsid rohkem rikkust ja võimu. Sellest järeldub, et keskajal oli täpselt inimeste seisus ühiskonnas ära määratud, kes olid mis astmel ja kes kellele allus....

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaeg

o. feodaalide reastamine tähtsuse järgi hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid · valitseja = kõrgeim feodaal, kellele kuulus nominaalselt kogu riigi maa süserään · suur-feodaalid - hertsogid (endiste hõimupealike järeltulijad) - krahvid (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) · väike-feodaalid - parunid - rüütlid (kõige madalama astme feodaalid, kellel enam vasalle polnud) 3 NB! Mandri-Euroopa ja Inglismaa erinevused ! mandril kehtis põhimõte- "minu vasalli vasall pole minu vasall" (= väikefeodaalid ei pruukinud täita kuningate korraldusi)...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristisõda

Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid , parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ­ ministeriaalid ­ mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­ teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused...

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt

Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline ­ vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline ­ feodaalne astmestik Kuningas ­ omas kogu maad, Hertsogid , krahvid ­ omavad u. paarsada küla, Parunid ­ paarkümmend küla, Rüütlid ­ 2 ­3 küla · isikuline ­ 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Vasalli kohustused senjööri ees Senjööri kohustused vasalli ees ·sõjalist abi ·eestkostet ·rahalist abi ·kaitset kohtus...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Itaalia

Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskaja inimene- tema igapäevaelu

Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta mitte kuidagi hakkama. Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid , parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Aadlikute ülesanne oli kohtumõistmine kas talupoegade või siis senjööri kohtus. Aadlikute jaoks tähendas sõda oma vapruse demostreerimine ning see oli võimalus kuulsuse ja au teenimiseks. Aadlikute jaoks olid turniirid aga treeninguks, kuid pealtvaatajatele meelelahutuseks. Turniir oli keskajal suur pidustus, see oli suur kohtumispidu teiste aadlikega. Meelelahutuseks esinesid veel muusikud ja poeedid...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus), kelle residents asus Tallinnas [3]. Kuberneri on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1240. Kuberneri ülesandeks oli maa haldamine, maksude kogumine, vägede ülemjuhataja sõja korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või taani-eesti rahvusest.[4] liivi ordu vapp...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Erasmus Rotterdamist

tugev suutma oma vaimujõuga ka mängida, ning eelkõige oli talle omane ühtaegu sädelev ja siiski mitte õel, salvav ja siiski mitte pahatahtlik nali. Kümnendikuga neist julgustükkidest, mida Erasmus oma ajale ütles, läksid teised tuleriidale, sest nad lobisesid neid rohmakalt välja; ent tema raamatuid võtsid paavstid ja kirikuvürstid, kuningad ja hertsogid ülimeelitatult vastu ning tasusid nende eest koguni auametite ja kinkidega. Erasmus pole kohe algusest peale suur kirjanik. Tema-sugune mees peab vanaks saama, et maailma mõjutada. Erasmus oli rohkem asjatundja kui kunstnik, tema igialati löögivalmis intelligentsusele on kirjutamine vaid vestlemise teistsugune vorm, see ei maksa ta vaimsele erksusele erilist vaeva, ja ta ise selgitab kord, et uue raamatu kirjutamine on talle väiksem vaev kui vana korrektuuri lugemine....

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa ­ kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik ­ serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaeg

476 ­1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomus­kuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martell­võitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühike­andis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vaga­viimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja inimene ja tema igapäeva elu

m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli s...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand

Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal ­sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad,...

Ajalugu
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun