Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hertsog magnus" - 151 õppematerjali

hertsog magnus – Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga.
thumbnail
36
ppt

Jõgevamaa

aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578 ja seda valitses Holsteini hertsog Magnus . 18 sajandil ehitati loss, mis hävis II maailmasõja käigus. Põltsamaa ordulinnus Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Liivi sõda

Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 ­ Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 ­ alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 ­ Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline. Nende käes olid kindlustatud punktid ja ümberringi tegutsesid kõikvõimalikud partisani salgad. Üks kuulsamaid nendest tegutses Ivo Schenkenbergi käe...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 ­ 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. See sündis tänases Põhja - Lätis Härgmäe lähedal, kus orduvägi valedel luureandmetel endast mitu korda suuremale vaenlasele kallale tungis ja hävitavalt lüüa sai. Ordu tugevaim kant Eestis Viljandi, langes samuti peagi venelaste kätte. Liivimaa kuningriik. Taani kuninga vend, hertsog Magnus oli Vana-Liivimaa jaotamisel saanud Saare-Lääne piiskopkonna, ta palkas kohe suure hulga sõdureid ja hakkas piire laiendama. Kuna Taani kuningale see ei meeldinud, siis võttis ta uuesti Saaremaa Magnuse käest ära. Hertsog seejärel läks abipalvega Ivan Julma juurde, kellele Magnuse tulek oli väga tulukas. Venemaa kuulutas välja Liivimaa kuningriigi ning Magnus krooniti Liivimaa kuningaks.1570. aastal saabus Magnus...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kaarma vald

aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234) Lääne-Saare piiskopile. Võimu tugipunktideks said kirikud, mis tihti ehitati vanade maalinnade kõrvale. Piiskopi ajal kujunes muinasaegsest suurest Kaarma kihelkonnast Kärla ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700- 1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Menning ja Vanemuine) film (1914 "Karujaht Pärnumaal") kujutav kunst sport (Georg Lurich, 1912 M. Klein olümpiahõbe) Mõisted/sündmused Härgmäe lahing ­ e. Oomuli lahing, 2. augustil 1560, ordu kaotas lõplikult Venemaale Liivimaa kuningriik ­ 1570-1577, kuningas oli Taani kuninga vend, hertsog Magnus , keskuseks oli Põltsamaa , pärast teist edutut Tallinna piiramist läks Magnus Poola teenistusse Jam Zapolski vaherahu ­ 1582 Poola ja Venemaa vahel, Lõuna-Eesti loovutati Poolale Pljussa vaherahu ­ 1583 Venemaa ja Rootsi vahel, Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused läksid Rootsile Altmargi vaherahu ­ 1629 Poola ja Rootsi vahel, Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Brämsebro rahu ­ 1645 Taani ja Rootsi vahel, Rootsi sai muuhulgas Saaremaa...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

· See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi või...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Joshep II

Joshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus. Rootsi püüd laiendada oma mõju ida suunas. 1558 I pool ­ venelased vallutavad Ida- ja Lõuna-Eesti. Sügisel edutu Tallinna piiramine. 1559 ­ pooleaastane vaherahu. Saare-Lääne piiskop müüb oma alad Taani kuningale. Liivi Ordu viimane ordumeister Gothard Kettler annab ordu alad Poola kaitse alla. 1560 ­ Saare-Lääne valitsejaks saab kuninga vend hertsog Magnus 2.aug.1560 ­ Härgmäe lahing venemaa ja Liivi ordu vahel. Liivi ordule viimane. 28.11.1561 ­ Liivi ordu laiali minek. 1561 ­ Põhja-Eesti vannub truudust Rootsile. 1570 ­ Luuakse Liivimaa kuningriik (kuningas Magnus)(liit Magnuse ja Ivan IV vahel) 1579 ­ Rootsi ja Poola ühine sõjategevus Venemaa vastu. 1581 ­ rootslased vallutavad Eesti ala. 15.jaan.1582 ­ Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel 10.aug.1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel Võimuvahetus:...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi Sõda

Ivan IV ­ Vene tsaar (1533 ­ 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 ­ 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 ­ 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 ­ 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie ­ Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 ­ 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola ­ Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 ­ 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 ­ 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 ­ 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 ­ 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 ­ 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 ­ 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 ­ 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika" Johann Renner ,,Liivimaa ajalugu 1556 ­ 1561. 5. Elu Vana ­ Liivimaal : - aadlikel...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Varauusaeg Eestis

Juulis 1784 kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel ­ Räpina puuaiasõda; sõdurite vastu ei saadud. Linnad, kaubandus ja tööndus Mis linnad said 16. saj Millal? Kes andis linnaõiguse? linnaõiguse? Kuressaare (Arensburg) 1563 hertsog Magnus Valga (Walk) 1584 Stefan Batory Mis linn 16. saj II poolel hääbus? Miks? Miks ei peetud otstarbekaks seda taastada? Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha. Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks. Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse?...

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid...

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11­13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 ­ Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo KT

Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta roots...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

Enamikku vallutamata kindlustesse tulid Poola väed. Liivi ordu lakkas olemast. Tallinnas kutsuti appi aga Rootsi ja varsti oli PõhjaEestis kehtestatud Rootsi võim. Saare Lääne piiskopkond liideti otseselt Taaniga. 1561. lõppes VanaLiivimaa ajastu. Tuli ka konflikt Rootsi ja Taani vahel. 1570. sõlmiti nende vahel rahu. Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus otsis abi Moskvast. Tsaarile tuli mõte moodustada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Sõda kestis pidevalt edasi. 157556 oli pea kogu Eesti vene valduses: poolakad olid välja tõrjutud, Rootsil oli ainult Tallinn ja Hiiumaa. Talupoegade olukord ainult halvenes, lisandunud olid röövjõugud, katk ja näljahäda. 1577. saatis tsaar oma väe Tallinna, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik, kuid vallutada seda ei suudetud...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

1561 ajasidki rootslased poolakad toompealt välja ning seejärel alistusid Harju-, Viru- ja järvamaa rüütelkonnad ja Tallinna linn Rootsi kuningale, Erik XIV le. Põhja- Eestis kehtestati Rootsi võim. Ülejäänud Liivimaa aladel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale. Liivi ordu lakkas olemast! 1562 saabus hertsog Magnus Kuressaarde, lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja liigeti otseselt Taaniga.1561 lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. 1563 paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konfliks 7 aastaseks Põhjamaade sõjaks.Rootslased vallutasid Hiiu saae, põhilised võitlused toimusid Saaremaal 1570 sõlmisi Taani ja Rootsi vahel rahu.Taani võim piirdus Saaremaaga. 1569 sõlmisid Poole kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keskaeg Eestis

Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus . Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 10.klass Liivi Sõda

Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus ? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku?...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas?

sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul

Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...

Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun