Püha Michael kirikus, West Yorkshire's, Inglismaal (The Church of Saint Michael and All Angels in Haworth, West Yorkshire, England). l l lVarasem looming Charlotte alustas kirjutamisega üsna varakult: on säilinnud tema käsikiri "These was once a little girl" 1826 aastast, mil Charlotte oli 10-aastane. Aastatel 1827-1829 mõtlesid lapsed Bront'd välja mitu mängu, mis hiljem kajastusid Charlotte autobiograafilises loos "Aasta lugu"(märts 1929) Arthur Wellesley hertsog Wellington, iirlasest väejuht, oli Charlotte kangelane, peategelane "Aafrika Saagas". Loos "Kaksteist seiklejat" (aprill 1829) kirjeldab 13-aastane autor laeva "Võitmatu" purunemist Aafrika läänerannikul, Inglismaa koloonia teket ja võimsate dzinnide abi suurepärase Klaasist Linna asustamisel. 1838-39 aastatel aga loob Charlotte ise originaalse naispersonaazi, Jane Eyre'i, kelle prototüübiks on Elizabeth Gastings
1481–1482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. Püha õhtusöömaaeg 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre'i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks
Mõrsja isa rikkuse kirjeldus. Laulik soovib noorpaarile õnnistust ja palju lapsi. Mõrsja saabumine mehe majja. Paul Fleming 1609-1640 Umbes kolm ja kolmveerand sajandit tagasi viibis kahel korral tallinnas tuntud saksa luuletaja Paul Fleming. Esimest korda oli ta siin jaanuar 1635 kuni märts 1636 ja teist korda aprillist- oktoobrini 1639. Kokku seega umbes poolteist aastat. 6 Tallinna tuli Fleming saatkonnaga, mille Holstein-Gottorpi hertsog läkitas 1633. Aastal Moskvasse. Saatkonna koosseisu sattus fleming oma sõbra Adam Oleariuse vahetalitusel. Olearius avaldas sellest reisist reisikirja. Taheti minna Pärsiasse, luba olemas, mindi Tallinna kaudu tagasi uusi juhtnööre saama. Tallinnasse jõuti 1635. Jaanuaris. Seltskond jagunes kaheks- ühed jäid Tallinnasse ootama reisilisi ja teised läksid koju juhtnööre saama, et Pärsiasse sõita. Tallinnas elades võttis Fleming osa seltskonnaelust. Sõbrunes Reiner Brockmanniga
1535 Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükkimine Saksamaal. 17. Kiviarhitektuur Eestis 13.-16.s. Saaremaa kirikud, Kuressaare Piiskopilinnus. Ühe kiriku kirjeldus. Tallinnas kasutati ehitamiseks paekivi, Tartus punast tellist, Saaremaal dolomiiti. Eeskuju andsid eelkõige Saksamaa ja Madalmaad. Kuressaare piiskopilinnus ehitati 13.sajandil; linnus on konvendihoone tüüpi; arhitektuuriliselt stiilne, väljapeetud, range, karm, ilus. 18. Liivi sõja põhjused. Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail. Põhjused: Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana-Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks üks mark aastas iga elaniku pealt e. Tartu maks, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul, sellega sõlmiti vaherahu 15- ks aastaks. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga
aastal ei kuule me temast midagi. Ema soovitusel abiellus ta Desiderataga ja võrdsustas oma seisu oma surnud venna Karlmanniga. Kuidas aga sai Karl kahekümne päevaga Frangi riigi ainuvalitsejaks?? See pidi juba ette valmistatud olema. Veidi pärast oma venna surma läheb Karl Villa Corbonacumisse. Seal tuli midagi riigipäeva sarnast. Ja Karl ongi ühtäkki riigi ainuvalitseja. Akvitaania probleemi lahendas ta juba Karlmanni ajal. Omaette probleem oli Baieri. Seda valitses Karli nõbu, hertsog Tassilo. Frangi kuningas oli realist. Kõigepealt korrastas ta oma isiklikud vahekorrad ja abiellus siis vaid 13- aastase Hildegardiga. Kaheteistkümne õnneliku abieluaastaga kinkis naine talle 9 last, kes ise suri juba 783. aastal. Karl seisis kahe valiku vahel, kas enne alustada sõda Langobardide või saksidega. Pärast Desideriuse veenmist paavsti, oli sõda Langobardide vastu aga möödapääsmatu. Kui Karl ikkagi
kuningast sõltumatult. · Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma. · Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus- ja saamahimust. · Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes. 2. Rüütliseisus a. Rüütel elukutseline raskeratsaväelane, kes kuulus sõjaväetuumikusse: · Ritter s.k. (rüütel), chevalier pr.k. ja caballero his.k. (kavaler). b. Erinev päritolu ja sotsiaalne positsioon: · Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi suurnikest. · Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele. · Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. · Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas. c. Rüütel kui sõjameheseisus:
Madalmaad olid jõukad piirkonnad, arenenud manufaktuuridega ja maksud, mida nõuti, läksid Hispaania riigikasssasse. See ei meeldinud sealsetele elanikele. Madalmaades oli levinud ka Kalvinism, kuid Hispaanias katoliiklus, keda valitses Felipe II, kes oli paavstim kui paavst ise. Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt. Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks. Hispaania kuningas saatis Hertsog Alba korda looma 10 000 mehega. Hertsog Alba vastu hakkasid tegutsema göösid e. madalmaade vabadusvõitlejad. Seni oli pigem tegemist sellega, et Madalmaid saab valitseda ainult timuka kirve ja tuleriida abil(Alba ideoloogia). Selle vägivalla ohvriteks ei langenud ainult kalvinistid, vaid ka katoliiklasi, kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest. Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade
VALITSEJA PÜHENDUS VALITSEJALE Kõik, kes soovivad valitseja heasoovlikku vastvõttu, esitlevad end asjadega, mis on neile kuuluvate hulgast kallimad või millest nad arvavad, et need talle enam meele järele on. See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli lood...
tähendus. Vanu esemeid kogus eelkõige eliit. 13. sajandil tekkis huvi klassikalise kultuuri vastu, alguse sai Itaaliast. Tõusis huvi mitte ainult reliikviate vastu, mis keskajal oli väga teemas, vaid renessanssiajal tärkas huvi ka muude esemete vastu ning kultuuri vastu üldiselt. Oliviero Forza on üheks näiteks renessanssiaja kogumise kohta, tal oli Itaalias Treviso linnas 1330. aastatel mitmeid vanu esemeid: mündid, käsikirjad jne. Jean de Berry, Berry hertsog oli samuti mees, kel oli väga suur kultuuriliste esemete kogu, tema kogu on ka katalogiseeritud, kuid terve kogu kahjuks ei ole säilinud, kuna osad asjad müüdi mingil hetkel maha. Tänu sellele, et tema kogu oli katalogiseeritud, siis on aga üpris palju esemeid sellegipoolest identifitseeritavad ning säilinud. Näiteks Fonthilli vaas, mis on vanim dokumenteeritud Hiina portselanist ese Euroopas, andmeid aastast 1338.
maikuus Narva, juunis Vastseliina ning juulis Tartu. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnuse vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem
Madridi. Ta korraldas sõjakäigud Inglismaale (katolikluse taastamine, said lüüa) ja Madalmaadesse (katoliikluse taastamine ja oma koosseisus hoidmine, Madalmaade vabadussõda, kuulutasid ens sõltumatusks Hispaaniast). Püüdis takistada usupuhastuse levikut. Inglismaal püüti kukutada Elizabeth I, kuid see ebaõnnestus. 1588 hukkus võitmata armaada sõjakäigul Inglismaa vastu, Hispaania kaotas juhtiva mereriigi staatuse. Sõjakäigul Madalmaadesse saatis ta sõjaväge juhtima hertsog Alba. Madalmaade sõjaväge juhtis Oranie Wilhelm. 1581 kuulutasid Madalmaade 7 provintsi end sõltumatuks Hispaaniast. Millised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused toimusid pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist? (uued riigid, feodaalkord, läänisuhted, pärisorjus ja naturaalmajandus, linnade ja kaubanduse allakäik, kultuuriline allakäik). Bütsantsi ja Frangi suurriigid. Feodaalne killusatus. Feodaalkord- kuningale kuulus võim kogu kuningriigis, ta jagas
1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis.
maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse.[1600- algas taas sõda Liivimaa pärast. 1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ikaldus ja näljahäda. 1611-uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis Poolaga vaherahu. 70-aastsane sõdade ajajärk oli lõppenud Mandri-Eesti ühendamisega Rootsi kuningriigi külge.1643-1645 Taani ja Rootsi vaheline sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile > kogu eestlaste maa oli läinud Rootsile.
"Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
1557 Tartu maksu ei tasutud ja see saigi sõja alustamise ajendiks. konflikti kronoloogia: 1558. 22. jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda (rüüsteretk) algas Liivi sõda. 1558. kevadel uus venelaste rünnak Liivimaale, mais alistus Narva, juulis Tartu ja lõppes Tartu piiskopkond. Augustis vallutati rida väiksemaid linnuseid. 1559. septembris ostis Taani kunn Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis vend hertsog Magnusele. 1560. vene vägede uus pealetung, 2.augustil Hoomuli lahing Liivi ordu viimane välilahing. Samal aastal langes Viljandi. 1560.-1561. talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Pealahing 1560 Koluveres, talupojad said lüüa 1561. juunis vallutasid rootslased Tallinna, kohe alistusid ka Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Põhja-Eesti Rootsile, kuningas Erik XIV alla. 1561
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut
Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord. Liivi sõja ajal (1558-83) käis Lihula korduvalt käest kätte ja linnus sai rängalt kannatada. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale Frederik II, kes loovutas selle omakorda oma vennale hertsog Magnusele. Magnus valiti 1560. aastal ka Saare-Lääne piiskopiks.1563. Aastal vallutasid linnuse rootslased, kuid peagi läks linnus jälle taanlaste kätte. Nii kordus see mitmeid kordi. 1570. aastal õnnestus rootslastel suurte kaotustega linnus enda kätte saada. 1576. aastal vallutasid linnuse aga venelased. Viimast korda piirati seda 1581. aastal ning linnus läks lõplikult rootslaste kätte. Pärast sõda leiti, et
"Riik, see olen mina!" Rõhutas igal võimalusel oma jumalikku päritolu: 1) andis välja seadusi 2) karistas kohtuta 3) nimetas ametnikke 4) parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B.Colbert: 1) püüdis lahendada riigi raha probleeme 2) asutas riiklike manufaktuure 3) rajas kolooniaid 4) esmakordselt viis sisse riigieelarve 1715 sai troonile Luis XV(5a) Regendina valitses hertsog Philippe. Kuningas riigiasjade vastu huvi ei tundnud. Täisealiseks saades lasi ta valitseda oma ametlikul armukesel Madame de Pompadour'il: 1) tegeles välispoolitikaga 2) määras ametnikke 3) koondas õukonda teadlasi ja haritlasi Luis XV tunnuslause: "Pärast mind tulgu või veeuputus!" Algas kuningavõimu allakäik ja parlamendi tugevnemine. 1774 sai kuningaks Luis XVI. Abiellus Austria Marie- Antoinette'ga. Riigikassa oli
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke ...
kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096-1099 II Ristisõda 1147-1149 III Ristisõda 1189-1192 IV Ristisõda 1202-1204 *Eesotsas Lotringi hertsog *Pr kuninfas Louis VII ja *Ajendiks Jeruusalemma *algataja paavst InnocentiusIII(Oli Gottfroed Buillonist ja Saksa kuningas Konrad III lagemine setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel Toulouseli krahv Raimonce *Tervikuna võib II Ristisõda *Saksa-Rooma keiser peetud ristisõdadega) *osales ligikaudu 40 000 pidada suureks nurjumiseks, Frendrick I Barbarossa, *Algne plaan oli võta
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta
Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes 14811482), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile Scopetos, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide skitse. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika quattrocento ning luues sfumato, mida iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kuhu ta jäi 1499. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub Londonis Rahvusgaleriis ning mille peamiseks autoriks peetakse Ambrogio da Predisi ning mis
ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam. Suhe Maria ja ta ema vahel ei olnud väga hea, kuna ta emal oli juba nii palju teisi lapsi, hülgas ta tihti Maria Antonia. Ta ei usaldanud enam vanemaid intelligentseid naisi. Maria Antonia isa oli Saksa-Rooma keiser, Toskaana suurhertsog, Austria kaasvalitseja ja Lorraine'i hertsog. Maria Antoniat kirjeldati kui väikest, aga tervet last. Maria Antoniat ja ta vanemat õde, Maria Carolinat , kasvatati koos, Maria Carolinast sai Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele. Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt.
kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (1608–1612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt “Talvemuinasjutt”, “Torm”). Shakespeare’i viimaseks näidendiks peetakse “Tormi”, mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust.
Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur 1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Peri (+ Caccini) ja Rinuccini ,,Eurydike" -- uue zanri esimene avalik näitamine (Caccini oma esitati tervikuna 1602 samuti Palazzo Pittis) 1607 Mantua, hertsog Gonzaga sünnipäev Monteverdi ja Striggio ,,Orpheus" 1637 Veneetsia, 1. avalik ooperiteater (San Cassiano) Ooperi algses arengus tähtsad tugipunktid Firenze (humanistid, Medici õukonna toetus), Rooma (kus 1600 tekib ka oratoorium ning edaspidi 17. sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia. Ooperi tekkimine on näide sellest, kuidas midagi vana elustada püüdes (antud juhul antiiktragöödiat)
Hemingway E. kuulus kirjanik 20.saj. Herder J.G. Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias Hitler A. Saksamaa peaminister, diktaator Homein A. usujuht, kes valitses Iraani teostas Islami revolutsiooni Hoover E. USA president Hupel A.W. andis välja I eesti k. ajakirja "Lühike öpetus", Põltsamaa pastor Hurt J. ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara Jakob Uramaa hertsog 17. saj. Jakobson C.R. ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeesteseltsid, "3 isamaa kõnet") Jannsen J.V. "Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Jaures J. Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu Jeming J. Hiina peaminister Joffre J.J.C. Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) Kaishek C
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...
Bayeux' vaip La Manche'i. Bayeux' vaip Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u
räägiks kõigile, mis päriselt juhtus. Tragikomöödiad Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, on neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. ,,Tormi" peategelane on Milano hertsog Prospero, kes on pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud. Ta tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Prospero kehastab kõrgemat mõistust, mis korrastab elu ja suunab harmoonia poole. Prospero vastandiks on tema ori Caliban, kes on saarel elanud nõia metslasest poeg. Ta kehastab looduse ürgset metsikust ja primitiivsust. Läbi kannatuste ja katsumuste hakkavad ka pahelised tegelased oma vigu mõistma. Prospero andestab neile ja ütleb
amnestia. · Traktaadiga ,,Valitseja" ütles ta sõna sekka riigivalitsemise probleemistikus. · Teoses jagab ta valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. · Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks ennast ahistatuna moraalinormidest. · Ta pidas riigi huvides valitsejale lubatuks kõiki vahendeid. · Niisuguse valitsejamudeli loomisel oli talle eeskujuks salamõrvade ja äraostmise poolest tuntud hertsog Cesare Borgia. · Kujunes makjavellismi mõiste, mis tähistabki sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat. · Suri 1527. aastal. Tommaso Campanella · Sündinud 1568. aastal. · Esindas teisi ideaale. · Viibides 27 aastat vanglas, kuhu ta oli oma vaadete eest mõistetu eluks ajaks, kirjutas ta oma peateose ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik". · Vormilt reisikirjeldus. · Ta laseb ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel jutustada ideaalsest riigist.
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Selleks kasutas ta näole, kätele-jalagdele ning rõivastele langevat valgust ja varju. Leonardo nägi, et selleks sobivad just õlivärvid, kuna need võimaldavad kunstnikul luua rikkalikes toonides värvikihte. Leonardo maalis hulga pilte, mis kujutavad Neitsi Maarjat Jeesusega. Leonardo oli just Firenzes maalikunstnikuna kuulsaks saamas, kui ta 1482. aastal otsustas asuda tööle Milanosse. Sinna jäi ta 17 aastaks. Seda suurt linna Põhja-Itaalias valitses uus, noor hertsog Ludovico Sforza, kes pakkus Leonardole võimaluse rakendada rohkem oma erinevaid andeid. Nimelt ei tulnud tal siin töötada mitte ainult maalikunstnikuna, vaid ka arhitekti ja insenerina. Leonardo ametinimetuseks sai ,,hertsogi maalikunstnik ja insener". Tema tööülesannete ring oli lai: portreede maalimine, dekoratsioonide ja kostüümide kavandamine õukonna pidustuste ja etenduste jaoks, linna kaunistamine
kuningliku eluga juba maast madalast kokku puutunud, et ta elu oli ilus, talle lubati kõike mida soovis, et kõik oli ilus. Kuid raamatu lõppedes sain teada, kuidas asi tegelikult oli olnud. 3 Alexandrina Victoria Pisike Aleksandrina Victoria sündis 24. mail 1819. aastal. Emaks oli tal Saksi-Coburgi printsess Victoria ja isaks George IV venna Kenti hertsog Edward. Aleksandrina oli Edwardi ainuke seaduslik laps. Tüdrukul oli poolõde Feodore, kes oli talle väga meeldiv, ta lausa jumaldas teda, aga üpris suure vanusevahe tõttu nende suhtlemine jäi ema ja lapse tasandile, mitte nagu õed räägivad kõiksuguseid klatse. Veel oli tal poolvend Karl. Kui Briti troonipärijat teda ei võetud, sest oli alles kolmas troonipärijate järjestuses. Hilisemas elus on
ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku. Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu. Ivan VI (1740-1741) Elas aastatel 1740-1764. Ivan määrati vaid pooleteisekuuselt Venemaa valitsejaks, regendiks määrati esialgu Kuramaalt pärit keisrinna Anna favoriit Bironite dünastia Kuramaa hertsog Ernst Johann Biron. Kuna aga Vene õukonnas peeti teda aga liialt vene aadli huvidele vastanduvaks, siis 1740. aasta lõpus Biron kukutati ja asendati keisri ema Anna Leopoldovnaga. Siiski jäi vene aadelkonna rahulolematus alles, sest kõrgetel kohtadel olid enamuses sakslased, sealhulgas oli ka keiser ise sünni poolest sakslane. 1741. aasta lõpuks toimus uus vandenõu, mis lõppes Ivani ja ta ema kukutamisega, Ivan suleti Schlüsselburgi vanglasse
valitseja. Temale ei kuulunud Inglismaa, mida kaitses tugev laevastik. Prantsusmaa kaotas Abukiri merelahingus ja 1805. aastal toimunud Trafalgari lahingus oma laevastiku. Pärast seda saadi aru, et brittidega ei tasu merel sõdida. Ebaõnnestus ka 1808. aastal alanud Hispaania sõjakäik. Algus läks neil imeliselt – Madrid vallutati suuremate jõupingutusteta ja õnnestus ka Portugali liitmine Pranstsuse aladega. Kuid Napoleoni vägedele astus vastu Hispaania lihtrahvas, keda juhtis inglane hertsog Wellington. 1813. aastal tegid hispaanlased sellele sõjale lõpule. Prantsuse armee kaotas 300 000 meest. Siin selgub, et Napoleonile oli ainukeseks vaenlaseks inglased, keda ta ei suutnud alistada merel ja ta ei saanud inglase tarkuse vastu mandril võideldes. Kaotuse Hispaanias või tuua ka see, et Napoleonil tuli esimest korda kokku puutuda mässava lihtrahvaga. Need kaotused ei kõigutanud Napoleoni ja ta mõistis, et ta saab veel enda piire Euroopas suurendada Venemaa alade arvel
Narva Narwa Kuressaare Arensburg Valga Walk 9. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563.aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt. 10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep, tõrv, puit, nahk.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
Söödi enamasti koos refektooriumis. Ristisõjad Ristisõdade põhjused ristisõdijad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõdu hakati kasutama tegelikult ka poliitilistel eesmärkidel. Esimene ristisõda alates 1906.a hilissügisest hakkasid põha maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Nende eesotsas oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099.a juulis pärast kuuajalist piinamist ka Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Et oma valdusi kaitsta asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu
sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel tervet keiserlikku perekonda, me nägime neid kaugelt tulevat. Goethe laskis minu käsivarrest lahti, et tee äärde tõmbuda. Mis ma talle ka iganes ütlesin, ei saanud ma teda enam sammugi paigalt. Ma surusin endale kübara pähe ja nööpisin kuue eest kinni ning läksin, käed selja peal, läbi kõige tihedama hulga ,vürstid ja õukondlased tegid mulle teed, hertsog paljastas pea, keisriproua tervitas mind esimesena... Need isandad tunnevad mind. Mulle oli suureks lõbuks vaadata, kuidas see seltskond Goethest mööda läks. Ta seisis tee ääres paljastatud päi ja sügavasti kummargil. Pärast tegin talle hea peapesu, mingit armu ma talle ei andnud." Samas kirjas lisas Beethoven: "Kuningad ja vürstid võivad küll professoreid ja salanõunikke teha, neile tiitleid ja ordenipaelu külge riputada, aga nad ei saa teha suuri
Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Vana- ja keskajal kujuneb välja nn."suurte" ja "väikeste" saatkondade, saadikupuutumatuse mõiste. Valitseja kantselei tegeleb diplomaatia ja protokolli koordineerimisega. Olulisel kohal dokumentide talletamine arhiivides, admete süsteemne kogumine. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Kaasaegse diplomaatia sünd 13. - 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides (Milaano,Toskaana,Veneetsia) Milaano hertsog Francesco I Sforza (1401 1466) esimesed püsivad saatkonnad Põhja Itaalias, et tasakaalustada diplomaatia abil Prantsusmaa sõjalis-poliitilisi ambitsioone. Diplomaatiliste esindajate volikiri ja selle esitamine vastuvõtva riigi valitsejale. 1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1487 - Aragoonia ja Kastiilia (Hispaania) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde. 16
Aliénor pöördus peale vahejuhtumit Antiookias oma päriskoju Akvitaaaniasse. Kirjas Rooma paavstile palus ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri kannab kuupäeva 21.03.1152. Niisiis oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud enam Prantsuse kuninga domeen5. Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel kõik! 19.12.1154 kroonis Canterbury piiskop noorpaari Westminsteri kloostrikirikus Inglismaa kuningaks ja kuningannaks. Oli ju noormehe ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri (Henry) I tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii Aliénori, kuid ha Henri maavaldused mandril Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja- aastase sõja otseseid põhjuseid?
See õhutas maahärrasid otsima kaitset, Ordu jaoks oli eriti nutune olukord, sest nüüd enam saksa ordut polnud , liivi ordu oli üksinda, talurahvas ei saanud ka mingeid malevaid kokku saada, sest neilt ei olnud relvaõigust, palgasõdurite peale loodei, palkamiseks läks vaja kõvasti raha ja nende ustavus polnud ka kindel. 1559 sept. Jõudis esimesena kokkuleppele saare-lääne piiskop, ja ka kuramaa Münchhausen, Taanikuningaga .ostits valdused. Hertsog magnus saavutas selle et Münc, müüs talle valdusi ka Kurmamaal. 1560 aasta venelaste sõjakäik tõi kaasa selle et veel säilinud maahärrad hakkasid otsima senisest tõhusamat kaitset. Sügisel kirjutati alla alistumis leping Poola kuningaga. Pacta Subjectiones. 1575 aastal leidsid aset uued rünnakud.algatajaks oli hertsog magnus.Magnuse väed tungisid põhja aladel hõivasid linnuseid, aga suuremat edu nad ei saavutanud, ja see peale otsustas võttas asja enda kätte ivan julm ise
, 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel. Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast ristiusu vastu võtmist aastal 912 saab temast frangi kuninga hertsog ja vasall ning tema läänist hertsogkond. Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu bütsantslaste võimule Lõuna-Itaalias, samuti ka araablaste võimule Sitsiilias Roger II ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa
aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija.
pisiskulptuuride tegemiseks, põletatud savi kaetakse värvilise glasuuriga; Rossellina da Settignano, Pisano... Kõrgrenessanss: MICHELANGELO Taavet, Medicite hauakambri skulptuurid, Pietad, Moosese kuju. · Prantsusmaa andis Itaalia järel skulptuuri olulise panuse. 15.saj skulptuur arenes realismi vaimus, mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes'i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt
matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. 1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali
liikmed valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikele sai, sarnaselt luterlastele, värviliste riiete asemel kohustuslikuks lihtne must kuub. Hugenotid pidasid lisaks pühapäevale jumalateenistust ka 2-3 korda nädala sees. Usulistest erinevustest tekkiv vaen andis alust ususõdade puhkemisele. Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba ka igapäevaelus. Ususõjad 1562. aasta märtsis tungis hertsog François de Guise Vassy alevis kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele. Rünnakus sai mitu inimest surma ning haavata sai ligikaudu 100 jumalateenistusele kogunenut. See vallandas, prints Conde ja admiral Coligny juhtimisel, hugenottide ülestõusu. Pariisis ja selle ümbruses oli katoliiklastel ülekaal ja hugenotid pidid taanduma, kuid seevastu Lõuna-Prantsusmaal pidid taanduma katoliiklased. 12 1570
Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas nelja seisust-vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke, talupoegi. See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
