Philippe Erlanger ''Buckinghami hertsog: kuningate käskija'' Kokkuvõte Käsitletud raamat, ''Buckinghami hertsog'', rääkis lugejale George Villiers'i, lihtsa maapoisi, imelisest tõusust kuningate James I ja Charles I soosikuks. Mary Beaumont oli väga auahne naine olnud kogu oma elu ja tahtis, et ka tema poeg jõuaks oma elus kaugele. George katkestas õpingud ja läks Prantsusmaale, kus teda õpetasid need, kel olid aimu ratsutamisest, koerte ja lindude kasvatamisest, muusikast jne
Ivo Schenkenbergi peetakse võidukaks väepealikuks, sest ta oli kaval, julge ja tark. Ta sõjaline väljaõpe ja relvade käsitlemis oskus pärineb vennaskonnalt, kellelt ta õppis neid.Raad määras Ivo nende oskuste pärast talupoegade salga väejuhiks. Ta õpetas oma salga välja ja asus sõtta, kus nad kõik väärikalt surid. Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553
teda kõige ilusamaks koeraks,samuti väga targaks,sest rahvas tavatses öelda,et selle koera järgi võib kella õigeks panna-iga päev viis minutit enne nelja läks Lassie kooli juurde Joele vastu. Paraku juhtus nii,et kaevandus,kus Joe isa töötas suleti ja perele jõudsid kätte väga rasked ajad.Neil ei olnud enam enesegi söögi jaoks raha,koerast rääkimata.Seepärast otsustasid Joe vanemad müüa Lassie Rudlingi hertsogile,kes oli juba kolm aastat seda koera endale tahtnud. Rudlingi hertsog oli rikas kuid väga pahura iseloomuga.Tal oli terve kasvandus suursuguseid koeri,kuid ühtegi nii uhket,kui Lassie seal ei olnud.Hertsog ei saanud mitte kellegagi läbi ega talunud kedagi peale oma 12-aastase lapselapse Priscilla.Teda hertsog hoidis väga ja tüdruk oli ka ainuke,kes julges vanahärrale vastu hakata. Lassie ei suutnud eluga uues kodus harjuda.Ta tundis igal päeval ühel ja samal ajal tugevat vajadust Joele kooli vastu minna.Seepärast põgenes ta oma
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna Ei leidnud sünnilinnas rakendust ning rändas mõned aastad Prantsusmaal ja Inglismaal Edasi siirdus Antverpenisse, kuni sai kutse Baierimaa hertsogilt Hertsog Alberti õukonnas Orlando oli muusikalembelise printsi alluvuses väga produktiivne Tööt...
Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab 1570 loodi vasallkuningriik mida juhtis hertsog Magnus kes kuuletus venemaale. Samal aastal mindi koos Tallinnad valutama, kuid tulutult. Ja nii mitmeid kordi. Lõpuks jäi vallutamata ainult Kuramaa ja Riia. Tulemused 1577. omas Venemaa pea aegu kõike kuid 1582 tehti Jam Zapolski leping millega Venemaa loovutas oma osa Poolale 1583 lepiti Rootsiga kolme aastane vahe rahu Ja saaremaa jäi Taanile.
Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. 7) Vabadussõja algus ja murrang sõjas. 28. nov 1918- 2 veeb 1920 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti
jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud Ivan Julm Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. Erik XIV - oli Rootsi kuningas 15601568. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaa aadlike ustavusvande. hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints. Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570 1577. Sigismund II August - Vilniuse lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond end täielikult Poola kuninga
Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl
Tartu 2008 Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Sisukokkuvõte 34 3. Osades (tegelased) 5 4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl
Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto aga on leidnud endale uue pilkealuse
Giuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda
1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile. Tulemus- Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel: Läti ala ja Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile
traviata" (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja
rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei öelnud midagi. Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras. II Lipp 14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad leinas siiski oma isa poolvenda Mafredit. Noor hertsog oli muutunud, tõstis pea püsti, tunnistas oma kõrget päritolu. Kogu suve sõitis ta svaabimaal ringi, kus ta võeti rõõmu ja auavaldustega vastu. Külastas om esivanemate lossi Waiblingenis, kus oli laadapäev ja näitlejad kandsid ette Hohenstaufenite kroonika. Hertsogit mängib veiderdaja. Konrad tahab sõjaväega koos minnes auga kanda keisrite lippu. III Laegas Konrad oli kokku kutsunud Augsburgi õuepäeva. Kodanikud toovad raha Konradi
Krahv de Rochefortiga. Pariis de Treville maja – sarnanes sõjaväe laagriga. Viiskümmen musketäri kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Treppidel käis mõõga võitlus, eeskojas jutustati lugusid naistest ja ootetoas kõneldi õukonnasündmustest. Louvre- kuningaloss Calais – sadamalinn La Rochelle´i – linn, mis kuulus hugenottidele Bethune´i klooster – sinna oli peidetud Contance Bonacieux Inglismaa London - Buckinghami hertsog loss Tower – vangla. Seal on vangis mileedi 4. 1625.aastal alustas noormees nimega d’Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingit- usega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville’ile. Monsieur de' Treville oli ta isa vana sõber, musketäride kapten. d`Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Lisaks kingitustele on d’Artagnanil kaasa võtta
Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika" Johann Renner ,,Liivimaa ajalugu 1556 1561. 5. Elu Vana Liivimaal : - aadlikel
Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt Normandiast, et Harold on vaja vabastada. Ülal Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis. All Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama.Mehed kannavad oma kilpe pea kohal.Mõned mehed vajuvad vesiliiva, aga õnneks päästab Harold nad ära lausa kahe kaupa. Ülal Normandia sõdurid ründavad lossi. Hertsog Conan aga
tema soov olla koos oma armastatuga. Samas ta mõistab, et temaga koos olemine tähendab seda, et ta ei saaks nautida elu naudinguid. Ta valib armastuse asemel vabaduse. Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ hertsogi lauluke – Lugu on väga meloodiline, rõõmsameelne ja energiline. Tekitab positiivseid emotsioone, tekitab rõõmu ja elevust. Giuseppe Verdi „Rigoletto“ sisukokkuvõte I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte
ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar on hertsogi lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog kohtub palgamõrtsuka õe Maddalenaga. Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta
Tal olid katkised jalanõud ja räbalad riided. Näost oli ta alati must ja kole. Alati võttis ta Finnilt raha ja jõi ennast täis. Oli selle vastu, et Finn koolis ei käiks. Kuningas ehk kadunud troonipäria Louis XVII-s. Umbes 70 aastane vanamees. Peas oli tal õlgkübar, käes sinist värvi mantel, seljas määrdunud riided. Pea oli tal kiilakas ja tal oli suur habe. Heatahtlik, kuid kaval. Tahtis hertsogit alati üle trumbata. Hertsog ehk Bridgewateri hertsogi noorim poeg. Umbes 30 aastane noormees. Seljas olid tal harilikud riided. Käes oli tal kulunud nahast reisikott. Tumedate juustega. Väga tark ja oskas olukordadest märkamatult välja tulla. Sisu kokkuvõte Finn elas lese juures. Miss Watson õpetas Finnile käitumisreegleid. Ühel ööl, kui Finn oma tuppa magama läks, nägi ta oma laua juures taati. Ta oli väga vihane. Ta
Louis XIII maaliga Abielu alg aastad 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik
areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli
Naine rääkis, et ta teab kus Jim on. Huck läks saarele. Jim ja Huck põgenesid saarelt ära. Nad sõitsid oma paadiga ja märkasid laeva. Huck tahtis sinna minna. Nad läksid Hucki ja Jimiga laevale. lavela olid mõrtsukad ja Huck ja Jim põgenesid aga nende paat oli kadunud ja nad pidid võtma mõrtsukate laevalt paadi. Nad seilasid ja seilasid ja äkki kohtasid Jim ja Huck kahte meest, kes palusid abi. Üks nimetas ennast hertsogiks, teine aga kuningaks. Jim, HUck, hertsog ja kuningas läksid ühte linna, et inimestele pettust teha. Nad nimelt tegid ühe etenduse, mis kestis ainult viis minutit. Jim, Huck, hertsog ja kuningas põgenesid linnast, sest inimesed olid väga pahased. Järgmisel õhtul jäid nad peatuma ja märkasid ühte poissi, kes rääkis neile, et mister Wilks pidi tulema Inglismaalt. Tema vend Peter oli elanud selles linnas kuni oma surmani, mis juhtus kahe päeva eest. Peter ei olnud oma vendi, Harveyd ja
Kokkuvõte William Vallutajast William Vallutaja William Vallutaja ehk William Sohilaps (~1028-9.september 1087) Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse . Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri. Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja hukkus. Seejärel saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus.
mõne aasta pärast küüdiati taru kergeusklikud kodanikud ja piiskop venemaale .tartu langedes lahkusid orduväed ida-eestist,kõik sealsed kindlused läksid vastupanuta venelastele.taani abiga sõlmiti vaherahu pooleks aastaks,seda enda huvides.kuningas Frederik 2 pidas salaja läbirääkimisi mitme vana-liivimaa feodaal riigi ostmiseks.sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti
sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! Aastaajad: 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus. 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna.
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi.
11A Jan van Eyck oli madalmaade renessanssiaja suurmeister, kelle arvele sageli pannakse ka õlimaali leiutamise au, kuid tegelikult ta kõigest saavutas või täiendas uusi märkimisväärseid effekte õlimaali tehnikas. Jan van Eycki sünniaasta pole teada, kuid John Bavaaria õukonna poolt makstud palgalehtede põhjal võiks väita et see oli vähemalt 1395. aastal või varemgi. *Viide portreele "Mees turbanis" 1433.aastal Eeldatavalt Eycki autoportree* John Bavaaria surma järel astus ta Hertsog Philip Hea teenistusse. Seejärel kolis ta Brugge linna kus ta elas kuni oma surmani 1441 aastal. Jan van Eycki teeb eriliseks see, et ta oli väga kõrgelt tasustatud, võrreldes oma kolleegidega tol ajal, kes pidid ära elama üksikute maalide eest saadud müügituludega. On säilinud andmed selle kohta, et hertsog, kelle palgal ta oli, pidi mingil hetkel müüma oma vara, et Eyckile maksta, kuna ta ei tahtnud et too tema juurest lahkub.
suguiha. Nimelt hakkas austatud Fugger abielluma ning soovis saada poega. Üheksa kuud hiljem sündiski talle poeg, kelle nimeks sai Johannes. Schmidt ostis endale teenitud raha eest aga klaasist destillaatori, mida polnud isegi Kasparil. Ühel päeval saabus Hansule kutse Müncheni, hertsog Ernsti ette ning seda ei saanud ta tagasi lükata. XV Johannes jättis oma maja ja asus teele Müncheni poole. Kolmandal päeval kutsus hertsog Johannese enda juurde. Johannes kõneles, et on tegelenud arstikunstiga vaid 9 aastat ning on hetkel 40-aastane. Hertsog tahtis nimelt, et kuna ta juba pankur Fuggeril aitas lapse saada, siis kas oleks võimalik oma vana mehe nõela teravaks ihuda. Nimelt oli ta poeg kihlunud ühe Würtembergi krahvi tütre Elisabethiga, kes nüüd laskis jalga näruse rüütliga, kel polnud isegi läänimaad. Elisabeth lahkus, sest prints Albrecht polevat suutnud täita abielumehe kohuseid ning mitte
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le:
Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2
rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale.
muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. 1708. aastal läks Bach Weimarisse ning sai sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid
vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn,
Berengariaga (umbes 1195 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad Erik IV, Abel ja Christoffer I) ning tütar Sofie või Sophie (12171247), kes abiellus 1230 Brandenburgi markkrahvi Johann I-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana. Valdemar II-l oli Helena Guttormsdotteriga poeg Knud (12111260), Lollandi hertsog, Blekinge hertsog ja Eestimaa hertsog. Tema abieluvälistest poegadest on teada veel Niels, Halland- Schwerini krahv (suri 1218/1219)
üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sealhulgas 3 ooperit. Põhjalikumalt Monteverdi`st 3 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi "Orpheus" on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos
Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25. Hertsog Magnus Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577. 26. Ivan IV e. Ivan julm Moska suurvürst ja Moskva tsaar 27. Gotthard Kettler Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 28. Sigismund II August Poola kuninga poeg. Leedu suurvürst ja poola kuningas 29. Stefan Batory - Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola kuningas. 30. Gustav II Adolf - oli Rootsi kuningas 16111632. 31
ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat.
1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus
temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper “Orpheus”. Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi “Orpheus” on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse. Muusikalise deklamatsiooni kõrval esineb siin lihtsat salmilaulu, üks muusikalisi
1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti uniooni, et viia sõda võiduka lõpuni. 1585
Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine
prioriteete teatud aladel, nagu näiteks elliptiliste funksioonide osas. Alles hulk aastaid pärast Gaussi surma saadi teada, kui palju XIX sajandi matemaatika saavutustest oli Gaussi laualaekas olemas juba enne aasta 1800. kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja
Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga.
SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale.
kuna ta püüdis väga erinevate vahenditega saavutada võimalikult suurt võimu Rzeczpospolita? Tähendas poola respublikat(riik) Opritsnina? oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Eesti ja Venemaa, kutsuti siia Poola ja Rootsi , Taani Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) hertsog Magnus, pealinn: põltsamaa, Suhted venemaaga olid alguses head, kuni ei hakkatud maksma tartu maksu ja läks sõjaks. Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, poolakate tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid
Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi I poolel 20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on ...
Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku
Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnusevallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad
Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnusevallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. 1559.a Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. 1560.apr saabus Kuressaarde Hertsog Magnus oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
