· Valgusega kaasneb tavaliselt soojus · Valgus ja heli levivad erineva kiirusega · Heli levib takistuste taha nn varju ei teki Põhisuurused Põhisuurus Sümbol SI-põhiühik Lühend Mass m kilogramm kg Pikkus l meeter m Aeg t sekund s Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz). Sagedus f, periood T. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega . Heli kiirus õhus (umbes 330 m/s). Keha massi mõõdetakse kaaludega. Keha ruumala mõõtmiseks kasutada joonlauda (korrapärane) või veega täidetud mõõtesilindrit (ebakorrapäraline keha). Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga (roo) ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
Ajamomendile t = 0 vastavat faasi 0 nimetatakse algfaasiks. Võnkefaas on suurus, mis määrab keha kauguse tasakaaluasendist mistahes ajahetkel. Aega, mille jooksul võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ( joonisel 10201 ), nimetatakse võnkeperioodiks. Tähstatakse tähega T ja mõõühik on 1 sekund. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus toimunud täisvõngete arvu. Tähistatakse tähega f . Sageduse mõõtühikuks on 1 herts ( Hz ), mis on võnkesagedus, mille korral sooritatakse ühe sekundi jooksul üks täisvõnge f ( Hz ). Periood - T ja sagedus f on pöördväärtused T = 1/f ehk f = 1/T . Matemaatiliseks pendliks nimetatakse süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass. Matamaatilise pendlina võib vaadelda pika peenikese niidi otsas rippuvat rasket kuulikest. Sellise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt:
• Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. Võnkumist iseloomustavad suurused • Nagu iga perioodilist liikumist, iseloomustab ka võnkumist ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub. Ühe täisvõnke sooritamiseks kuluvat aega nimetatakse võnkeperioodiks. • Ajaühikus sooritatavate täisvõngete arvu nimetatakse võnkesageduseks.Võnkesageduse tähis on sarnaselt ringliikumisega f ja mõõtühik herts (Hz). Analoogiliselt ringliikumise sagedusega on võnkesagedus võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega: • f=1T=Nt Võnkumisel liigub keha tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nimetatakse keha hälbeks. Maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks. Kokkuvõte • Võnkumine ja võnkesüsteem- Võnkumiseks nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist
sageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x= A cos ( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . 10 Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui
Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge 12 sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui
Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus
sooritab võnkesüsteem N võnget ja arvutatakse G=/y=/tan võnkeperiood järgmisest valemist: T= t/N Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts [Hz]. Võnkesageduse 1.4.3.Vääne ja väändemoodul(f) arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: f=1/T=N/t f=M/ f= Gr ^4/2l Võnkumise juures nimetatakse ringsageduseks (joonpaisumistegur)= l/l T või nurksageduseks . See on ka faasi (1/deg) muutumise kiirus, sest näitab faasi muutust
NB! Tähised kirjutatakse alati sellises järjekorras. Kui mõni tähis on puudu, siis astendajat 0 ei kirjutata. Mitmete tuletatud ühikute dimensioonvalemid on toodud tabelites 2 ja 3. Tabel 2. Mõned erinimetusega tuletatud mõõtühikud ja nende dimensioonvalemid Suurus Tähis Mõõtühik Ühiku SI dimensioonvalem nimetus Sagedus f Hz herts dim f = T-1 jõud, kaal F N njuuton dim F = L M T-2 rõhk, meh. pinge p Pa paskaal dim p = L-1M T-2 töö, soojus, energia A J dzaul dim A = L2M T-2 võimsus P W vatt dim A = L2M T-3 8 Mõõtmisteooria alused
Levidomeen – etherneti võrgusegment (seadmed, mis „näevad“ sama broadcast paketti) Marsruuter jagab võrgu levidomeenideks 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik väärtus Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis. Diskreetimissageduse fs mõõtühik on herts (Hz). Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab diskreetidevahelist ajavahemikku Nyquist-Shannon-Kotelnikovi teoreem: •Kui signaali s(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant. • Vajalik diskreetimissamm Δt ≤ 1/(2B)t ≤ 1/(2B) • Põhiriba signaali korral diskreetimissagedus fs ≥ 2fm 61. Mis on signaali kvantimine
suunas ja järgmise poolperioodi vältel vastassuunas (negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Suuremaid sagedusi mõõdetakse kilohertsides (kHz), megahertsides (MHz), gigahertsides (GHz) ja terahertsides (THz) 3 kiloherts 1 kHz = 1·10 Hz = 1000 Hz 6 megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja
Ja Saulused said Paulusteks. Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks- Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime- Kaarli, Piibu-Leenu, Julk- Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja- Prits, Karja-Eedi, Kupu- Kai, Sauna-Madis, Torupilli- Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga).
Kaadrisagedus (vertical refresh rate)-ehk ekraanikuva värskendussagedus- näitab, mitu korda sekundis elektronkiir laotab kuva ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Kuna elektronkiir peab joonistama palju horisontaalseid ridu, enne kui valmib üks kaader, siis reasageduse mõõtühikuks on kiloherts (kHz) ja kaadrilaotuse (kasutusel on ka terminid vastavalt kaadrilaotus ja vertikaalsagedus) ühikuks herts (Hz). 60Hz kaadrisagedus tähendab seega seda, et pilt joonitatakse ekraanile 60 korda sekundis. Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema vähemalt 70-75 Hz. Enamik kaasaegseid monitore võimaldab töötada üsna suures kaadrisageduse piirkonnas 30...160 Hz
4 ) 2r.f s kus rootorivoolu saab arvutada vastavalt aseskeemiļe. Rootorimähise pirulaefekti tõttur jaotub vool rnähise lattide ristļõike ulatuses suurematel sagedrrstel ebaühtlaseļt. Mootori käivituse alghetkel on rootorimäliise sagedus ntaksimaalne ja väherreb edaspidi koos libistusega. Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0 toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus
Esiteks pöörlemissagedus, mis ühtlasel pöördliikumisel defineeritakse N ν= (2.6) t kui ajaühikus sooritatud pöörete arv. Valemis (2.6) N ongi tehtud pöörete arv ja t selleks kulunud aeg. Mitteühtlasel pöördliikumisel ν = N& . (2.7) Pöörlemissageduse ühik on üks jagatud sekundiga ehk herts: [ν ] = s −1 = 1Hz . Et üks täispööre on 2π radiaani, siis nurkkiirus ja pöörlemissagedus on seotud valemiga. ω = 2πν . (2.9) Veel iseloomustab pöörlemist periood T, mis on ühe täispöörde sooritamiseks kulunud aeg. Ilmselt kehtib 1 2π T= = . (2.10) ν ω Perioodi ühikuks on sekund. 2
F farad SCR lihttüristor FET väljatransistor SO sümmeetriline optimum FOC väljaorienteeritud juhtimine SVM vektorjuhtimine G giga = 109 (eesliide) V volt GTO suletav türistor VDC alalisvoolu volt H henri VFC pinge-sageduse juhtimine Hz herts VSI pingevaheldi IGBT isoleeritud paisuga bip. transistor W vatt JFET pn-väljatransistor ZCS nullvoolulüliti k kilo = 103 (eesliide) ZVS nullpingelüliti LPF madalpääsfilter mikro = 10-6 (eesliide) m milli = 10-3 (eesliide) oom 7
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
