Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja antiigiimetlusest, on Ingres siin täiesti eemaldunud kunstimaailma raputanud Davidi heroilisest klassitsismist. ) (lisa 7 "Louis-Francois Bertin" 1832. ) "Louis -Francois Bertin" (
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates
loogilise sisuga. Tema arvates põhines maailm arvulistel suhetel. Meditsiini tippteose kirjutas kuulus arst Hippokrates. Tema seletas haigusi looduslike mitte jumalike põhjuste tagajärjena. Tema teosesse oli ka kirjutatud arstide ametitõotus - Hippokratese vanne, mis kohustab arste alati ennastohverdavalt võtlema patsientide elu ja tervise eest. Ajaloo esimesed proosavormis teosed kirjutati eeposte põhjal. Esimesena hakkas lähiajalugu kirja panema Herodotos, ta kirjutas teose "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja nende eelloost. Ta püüdis läbi ajaloo kirjutiste lugejateni tuua õpetliku mõtte. Teater: Teatrietendus e. Draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Esialgu seisnesid etendused koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus veel näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa
ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi
Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Referaat Vana-Egiptus Cheopsi püramiid Sisukord Cheopsi püramiidist......................................................................................................... 3 Ehitamine......................................................................................................................... 3 Suurus.............................................................................................................................. 4 Siseehitus......................................................................................................................... 4 Ümbritsevad ehitised....................................................................................................... 5 Uurimine.......................................................................................................................... 5 Püramiidi asend tähtede suhtes.......................................................................
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas? *Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles. 4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? ....... *Pythagoras-Edendas matemaatikat 6.saj. e.Kr. Tema meelest põhines kogu maailmakorraldus matemaatilisel suhtel. Tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast (idamaades ammu tuntud). *Hippokrates-5.-4.saj.vahetusel tegutsenud Kreeka arst. Hiljem peeti mitmeköitelise arstde käsiraamatu autoriks
kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”, algab Euroopa kirjanduslugu Ajalookirjutus Herodotos („ajaloo isa”) Alustas ajaloo kirjapanemist, peateos kannabki nime „Ajalugu” Thukydides Peateos „Peloponnesose sõja ajalugu”, sellega rajas kriitilise ajalookirjutuse
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed. *Ajaloo uurimisega tegi algust Herodotos V sajandil. Kirjutas Kreeka- Pärsia sõdadest raamatu nimega ’’Historia’’. Kirjutas ka mitmetest euroopa, aasia ja aafrika rahvaste kommetest. See kõik on tänapäeval hindamatu ajaloomaterjal. *Kõnekunst oli vana-kreekas omaette kunst, mida ka poistele koolis õpetati. See oli tol ajal oluline, sest paljud tähtsad otsused langetati avalikel koosolekutel mõjutamisjõu abil. *Teatri tekkeajaks peetakse VI sajandit eKr. Sai alguse Dionysose auks korraldatud pidustustest. Enne valis
Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned. Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus
Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rännumees Herodotos aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid
1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuu...
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
Giza püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubja...
Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kahanes Armeenia SKT ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja on juba hulk aastaid kahekohaline. Ajalugu Maa või riigi esmane nimetus Arminiya esineb kiilkirjas tekstides, mis kuulusid Pärsia kuningas Dareios I-le, kes valitses aastatel 522-486 eKr. Nendel raidkirjadel nimetatud armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600 aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia mägismaa lääne ja edela aladele. Urartu riik
linnadesse uhkeid hooneid, filosoofia ja teadus thales filosoof, kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest, pythagoras matemaatika, kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates meditsiin, peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused olid looduslikudtervis sõltus neljast ihumahlast, herodotos ajalugu, teos historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, kirjeldas erinevate rahvaste kombeid, sokrates filosoof, sokraatiline meetod: juhatas vestluskaaslase tõe poole küsimuste ja vastuväidete abil, õpetus: püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib, platon filosoof, riik põhines hüvel, mis olimuutumatu ja täiuslik, tema järgi olevat 2 maailma: tegelik (ideed on
naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Saloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. Herodotos kirjutas raamatu Kreeka Pärsia sõdadest. Hilisemad põlved andsid talle asutava nimetuse ajaloo isa. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet.
Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ''Röövlikoobas'' ning ühtlasi ka ''Kõige ilusam kuninglike linnade hulgas''; siin oli uhke Ninive, mille asutas Nimrod, ''vägev jahimees Jehoova ees''; siin olid kuulsad linnad Assur, Uruk ja Ur. Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille
kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne. Samuti kasutati samu värsimõõte nt heksameetrit. Retoorika 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka murded: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest, kangelastest ). 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda su...
enesele parimaid palsameid; viissada seeklit sula mürri, ja pool osa sellest, kakssada viiskümmend seeklit, healõhnalist kaneeli, ja kakssada viiskümmend seeklit lõhnavat kalmust, ja viissada seeklit kassiat püha seekli järgi, ja kolm toopi oliiviõli..." Õpetussõnades (7:17) räägitakse armuvoodi kohta: "Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli." 3 Kaneeli mainivad ka Herodotos ja teised antiikkirjanikud. Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. Kaupmees Anton Fugger põletas 1530 Karl V võlatähti tolle silme ees kaneelikangide tules, demonstreerides nõnda oma rikkust." http://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel (25.09.2012) Alates 1580 oli kaneelikaubanduse monopol portugallaste käes, sest Tseiloni saar Sri
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond. Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel. Thales olevat ette ennustanud aastal 585 e.kr. toimunud päikesevarjutust. Päikse varjutus leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul. Herodotos (kreeka ajaloolane) : "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing. Ja juhtus nii, et pärast võitluse algust muutus päev järsku ööks. Seda päeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud Thales Mileetosest, kes oli tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski." Arvatakse, et Thales oskas ette ennustada päiksevarjutust tänu Babüloonlastele, kes teadsid, et päiksevarjutus võtab aset iga 19. aasta tagant.
päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Veel varasem legend omistab neid aedu Assüüria kuninga Samsiadad V Babülooniast pärit naisele Sammuramatile, kelle kreekapärastatud nimi on Semiramis ja kes valitses oma alaealise poja Adadnirari III regendina 809782 eKr. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest
Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles
2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed, hellenistlikud suurriigid ja linnad, Museion, Aleksandria tuletorn. Kasutatud materjalid https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQaN11UB8G7Ye2L22JUEKvn3vcOxrIVjb1QcjgQNb6uhfRLNGdHKQ http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Pharose_tuletorn https://www.google.ee/search
odavise ja maadlus 3) filosoofia- untumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles 4) matemaatika -Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. 5) ajalookirjutus - Ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust Herodotos. Kõik need kirjutised on tänapäeva ajaloolastele hindamatud ajalooallikad. Herodotost hakati hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias II. Vana-Rooma. 1. Mõisted:
Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks zanri- tragöödia ja komöödia 2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese. 4) matemaatika- pythagorose teoreem 5) ajalookirjutus- Herodotos ,,ajaloo isa" kirjutas raamatu ,,Histooria", mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest 6) arhitektuur- arenes välja kolm sambatüüpi: Joonia, Dooria ja Korinthos, sambad olid olulised osad templitele, mida ehitati erinevate jumalate auks palju II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium- küngas millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus Foorum- rahva kogunemis väljaks ja turuplats
meetrit), sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Muljetavaldavad on teisedki arvud: kogukaal enam kui 5 miljonit tonni, külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,15 ha, mis on sama suur kui 200 tenniseväljakut. Spetsialistide arvates ei hävitaks sellist püramiidi Hiroshimale heidetud aatomipommgi. Ehitamine Cheopsi püramiidi ehitati kakskümmend aastat. Herodotos kirjutab, et kõigepealt rajati kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maa-aluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Mõned kiviplokid toodi kohale mööda Niilusest tulevat kanalit. Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Nebukadnetsari naist. Tegelikult lasi selle ehitada Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar oma naisele Amitale, kes igatses taga oma kodumaa mägesid, jõgesid ja metsi. Nebukadnetsar kutsus riigi peaarhitekti ja peainseneri ning käskis neil viivitamatult rajada Babüloni "väike Meedia". Käsk täideti ja üks seitsmest maailmaimest, mida tunneme Semiramise rippaedade nime all, oligi sündinud. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, "Ilias" ja "Odüsseia". Homerose eeposed. ,,Ilias" räägib Trooja sõjast, mis puhkes Trooja Helena röövimisega. Sparta kuningas Menelaos, kes oli Helena endale võtnud, sai vihaseks, kui kuulis, et Trooja Paris oli tema naise röövinud ning tahtis Troojale sõda kuulutada. ,,Odüsseia" räägib Odysseuse mereretkedest kümne aasta vältel pärast Trooja sõda. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. PERIKLES oli Ateena riigimees.Perikles oli mitme toonase suurkoju näiteks Pheidiase, Herodotose, Sophoklese jne sõber. Periklese sõbrad-kultuuritegelased olid usuasjus üsna vabameelsed. See andis Periklese vastastele, religioossetele konservatiividele, ajendi neid ateimis süüdistatuna kohtusse kaevata ja niimoodi Periklesele varju heita. HERODOTUS Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnu kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine.Püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades oma mõttekäikudes kreeklaste tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse.
filosoofia üldistest tunnustest Sõna "filosoofia" Filosoofia kui tarkuse armastus kr tarkusearmastus. "Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole Herodotos oma töödes. selles valdkonnas üleproduktsiooni." Pythagoras ei lubanud end targaks nimetada, tarkus Jacques Maritain (1987) ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia ...
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
