väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse
o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngastele Pronksiaeg (1800-500) o tekkisid kindlustatud asulad looduslikult kaitstud kohtadesse, samuti üksiktalud o pronks o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk Rauaaeg (500 eKr – 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) – mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke
Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS EESTIS Koostaja: Sigrit Saar Juhendaja: Marko Kass Tartu 2013 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist. 3. Mis on mahepõllumajandus? Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodulik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käit...
fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40. Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts)
Üheaegselt avalduvad mõlema vanema alleelid N: inimese vererühmad: A- IA IA ja ii - 35,3% (IAi, IAIA) B IB IBja ii - 23,2% (IBi, IB IB) AB IA IB - 7,2% O - ii - 34,3% N: Farmi naaritsad: must x valge = mustavalgekirju SÕLTUMATU LAHKNEMISE SEADUS lk 159-162 Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. N: 1. kollane ja sileda seemnega hernes. 2.roheline ja krobelise seemnega hernes. Hübriidid olid F1 põlvkonnas kollased sileda seemnega. k s r kr P: AABB x aabb F1: AaBb F1: AaBb x AaBb F2: A_B_ -9osa: kollane ja sile A_bb -3osa: kollane ja krobeline aa B_ - 3osa: roheline ja sile aa bb - 1osa: roheline ja krobeline Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt
Madala vererõhu korral mitte tabida. Kukehari Tungaltera Kõõlusleht Kultuurtaimed eestis 4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia asunud põlluharijad eestistusid siin. Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja hernes. Oder I Rukis - oli algselt nisupõldude umbrohi. Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga kui nisu. Nisu I Kaer odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer metsik) Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I Peet keskajalolemas juba Pastinaak keskajal olemas Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. Kaalikas naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal Põlduba ja hernes I
hargnev liivsavimullad kasvuturbaga Kastmine hommikupoolikul, et vältida Seeme säilib 6-8 aastat Eelviljadesks sobib seller, Kasvukohale istutamiseks Pealtväetamine viljade närtsimist Risttolmleja hernes, uba, ristik peab olema taimel 3-4 Kahjurite ja haiguste tõrje Ei soovitata kasvatada pärislehte Rohkem kasta kui viljad kapsaste järel Kurgitaimed on haprad hakkavad tulema
Kupar: mitmepesalised (moon, nurmenukk, nelk, pajulill, hobukastan) Karp: avaneb kaane ärakukkudes (teeleht) 40.Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad. Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna, nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes, sulgviljadest aga pähkel. Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi.
Head eelviljad 1. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad), eriti need, mida kasvuaegselt väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. 3. Puhas e. mustkesa kui see on teatud tingimustel vajalik kuid see on väga kallis. Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised kultuurid hernes, vikk, põlduba Nende segukülvid (segatis, segavili ) Raps ja rüps Halvad eelviljad Teraviljad (Eriti suviteraviljad) Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju
on seitsekümmend sentimeetrit lai. Tegevuse asjaolud Jüri armastab oma naist väga d) viisimäärus Rong sõitis kiiresti. Katus langes raginal sisse. Elu veereb nagu hernes e) seisundimäärus, nt Ilm läheb külmaks. Peeter töötab õpetajana. Vanaema on gripis. Keerasin sahtli lukust lahti a) põhjusmäärus Mehe käed on külmast kanged. Ta
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan,
· Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel.
lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi ) -külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine
nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on
Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas. Valget peakapsast säilitati hapendatult. Värket kapsast eriti ei söödud. Hapukapsastest tehti tavaliselt tangu lisanditest suppi. 16-17 sajandi vahepeal hakati mõisa ja linna
Vilttõbi vähendab mugula massi. Tõrje: 1. Muldade ja mugulate saastumise vähendamine haigustekitajate poolt. Kasutada tervet seemnematerjali. Kasvatada nakkusvabas mullas ( haigustekitaja säilib mullas kuni 7 aastat). 2. Mugulate töötlemine fungitsiididega ( soovitatakse pritsimist või mahapanekuaegset märgpuhtimist). 3. Vältida mahapanekujärgset töötlemist piki ridu. 4. Sobivate eelviljade valik. Eelviljadeks ei sobi raps, hernes, köögiviljad. 5. Seemnekartuli eelidandamine ja mahapanek õhurikkasse mulda ( 5-6 cm). Sügavamale mahapanekul vaod maha libistada või äestada, millega tagab mulla parema soojenemise. 6. Kasutada ainult haigusvaba kartulit 7. Keemiline tõrje - kartuli töötlemine sügisel või kevadel ( nt Dithane M 45, kulunormiga: 2,00 – 2,5 kg/t) (Plant Pathology, New York) 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)
jaotustükid, iseloomulik singitükk ja karbonaad), kanaliha, pardiliha, haneliha, lambaliha jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala:
*Magustoitudeks eelistada puuvilju ja marju ning tarbida neid koos seemnete/pähklite/mandlitega. *Süüa vähemalt viis korda päevas ja jätta puuviljad vahepaladeks *Mitte süüa süsivesikuterikast toitu eraldi, võtta kõrvale mõni valgurikas toiduaine. Näiteks: süüa riisi kalaga, kartuleid lihaga. *Valida täistera toode. Näiteks: kaerahelbed, rukis, pruun riis. *Juua tomatimahla, köögiviljamahlu, värskelt pressitud mahlu *Tarbida kaunvilju: hernes, uba, läätsed, kikerhernes. *Hoiduda transrasvadest ja hüdrogeenitud rasvadest (e töödeldud toidust) ning lisada igasse päeva pähkleid, chia- ja kõrvitsaseemneid. *Tarbida naturaalseid lihatooteid, valmistada toidud ise, võimalusel vältida pooltooteid ja eelnevalt töödeldud toiduaineid. *Mõõdukas ja terve mõistus on toiduportsjonite suuruse määramisel parimad teejuhid. Liina Raidoja
saj lõpuni, II periood Eesti iseseisvumisel). Tavaliselt tulevad keelde kindlal perioodil. Laenamise aja järgi saab eristada vanemaid ja uuemaid laene. Ee k on umbes 40-48% sõnadest laentüvedega. Vanemad laentüved on tulnud aegadest, mil eesti keelt polnud veel iseseisva ja eristava keelena olemas, st laenati eesti keele jt keelte ühisesse eelkäijasse. Seega on vanematel laenudel sageli vasted sugulaskeeltes. Nt germaani, balti, slaavi laenud. Neid me ei võta kui laentüvesid, nt hernes, saabas, niit, mets jne. Uuemad laenud aga pärinevad ajast, mil eesti keel oli juba omaette keel ja laenatud keeltest, millel on ee keelega olnud kontakte. Nt läti, soome, inglise, saksa laenud (ale, bänd, kleit, preili). Laentüvesid on nii kirjakeeles kui ka murretes, vahetu keelekontakti tulemusel. Laentüvede integreerumist iseloomustab nt lõpukadu (nt vene kanycma – kapsas, paberoca – pabeross), konsonantühendid
Vitameer isoteelid; lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust (eriti C, B1, B2, B6, B12). B-rühma vitamiinid ja vitamiin C. Lahustuvad vees, ei kuhju organismis (väljub uriiniga), tuleb saada pidevalt, saadakse nii loomsest kui taimsest. Tiamiin, B1 osaleb süsivesikute lagundamisel, soodustab organismi kasvu jne; pärmis, hernes, kaerahelbes jne. Riboflaviin, B2 leidub peaaegu igas toiduaines, rohkem maksas, pärmis; kaitseb nahahaiguste eest, kasvufaktor jne. Niatsiin,PP toiduainetes seotud valkudega; tähtsaim koensüüm; kiirendab toitainete imendumist; pärmis, maksas, kana- veiselihas jne. Püridoksiin,B6 - osaleb valkude ainevahtuses, mõjutab kõiki teisi ainevahetusi, osaleb vereloomes jne; pärmis, maksas, sojaoad.
- minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
narkootikumid , tubakas Söödakultuurid Ristik , põldhein , Muud loomad : Põhjapõdrad , kaamlid , söödajuurviljad hobused , kitsed Kiukultuurid Linas , puuvill , kanep , Mesilased Mesi agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid uba Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus GEOGRAAFIA 4.detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus )
- minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme, - põimagregaate, - valida sobiv harimistööde aeg - ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades. 13. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20% Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures. Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev. Tundlikud on kartul, hernes, uba, lupiin, nisu ja lina. Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar. Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse: - hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv - hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub) - hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained 14
söödaproteiini tootmiseks. Sorte eristatakse vastavalt 0-, 00-ja 000-tüüpi sortideks: 0-sortide seemnete õlis on vähendatud eruukahapete sisaldust 50%-lt 0,2...1%-ni. Esimesed sellised sordid saadi Kanadas 1968. Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel
2 Onion Sibul +3.0 Cauliflower Lillkapsas +3.1 White Cabbage Valge peakapsas +3.3 Green Cabbage, December Harvest Roheline peasalat, detsemberi korje +4.0 Savoy Cabbage Kähar lehtkapsas +4.5 Lamb's Lettuce Põldkännak +4.8 Peas, Fresh Hernes, värske +5.1 Zucchini Kabatshokk (rullkõrvits) +5.7 Red Cabbage Punane peakapsas +6.3 Rhubarb Stalks Rabarberi varred +6.3 Mädarõigas +6.8 Leeks (Bulbs) Porrulauk +7.2 Watercress Ürt-allikkress +7
- - mullikad - kõrvad - linnad - õlad - kaldad NB! - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt) maitsev aed- suvevaheaeg maasikas - terve ööpäev punane vaarikas - argipäev - magus viinamari - mustsõstar metsmaasikas 3
Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
bakterid. Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. 26.Mügarbakterid Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul.
Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. 10) Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad o Tarbeesemed o Ehitised o Rõivad o Liiklusvahendid · Kaubandus o Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks o Maksevahend oli hõbe o Linnu veel ei olnud o Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse (linnused, asulad)
peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid
puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6 Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi
Herned, keedetud 81 6 0,9 0,08 0 11,8 0 6,5 61 0 0,17 0,26 0,09 2,5 0,09 0 0,14 12 0,93 2 200 28 29 100 0,3 1,9 Herned, külmutatud 79 5,7 0,9 0,08 0 11,8 0 6,5 61 0 0,17 0,32 0,1 3 0,1 0 0,14 17 0,93 80 200 28 29 100 0,3 1,9 Konserveeritud hernes, vedelikuta 73 4,4 0,4 - 0 12,6 - 4,9 67 0 0,04 0,96 0,08 1,2 0,06 0 0,15 10 1 200 73 20 17 67 - 0,95 Uba, kuivatatud 387 23,5 0,8 0,22 0 69,9 0 22,3 30 0 0,5 0,49 0,19 6,44 0,36 0 0,8 2,3 4 20 1601 192 165 354 0 9,1
Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu, taevas; taimed- hein, hernes, karbe, seeme, tael; loomad- angerjas, hani, härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr.
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks rohkem kui 12 tunnist päevapikkust. On ka taimi, keda päevapikkus või valgus ei mõjuta palju. Infrapunakiirgus on soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik. Kutsub ette rakkude sisemuses geenmutatsioone ja denatureerib valke. Desinfitseerivat mõju kasutatakse ka operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Väiksemates
Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 12. Mis toimub astma korral organismis Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik Võib kujuneda hingamisteede põletike, psüühiliste tegurite jms toimel.
· Nad on paljuski mõjutatud servaefektist, nende siseosa elustik võib Selleks võimelised vaid mõned bakterid. Orud täitusid hiljem setetega olla vähene või üldse puududa. Mõned elavad sümbioosis taimedega, peamiselt kaunviljadega (nt. Moreeni põhimass pärineb aluspõhja kivimitest Eelised: soja, hernes, alfalfa - liblikõielised). Moreeni murenedes ja leostudes on paetükid suurendanud savi Vähenenud väljasuremine....suurenenud immigratsiooni või Mõnedel sümbiootilised suhted muude taimedega (nt. Lepp, osatähtsust, ka mullas rekolonisatsiooni tõttu astelpaju). Nüüdisreljeefi põhivormid
seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi. Rohelist tasub süüa igal toidukorral, sest see tasakaalustab teiste toiduainete energiat. Rohelised toiduained on näiteks salat, spinat, kapsas, seller, kurk, avokaado, hernes, uba, aniis, roheline sibul, roheline oliiv, laim, kiivi, tikker, roheline õun, oliivõli, kõrvitsaseemned, valge kala, piim, jogurt, basiilika, petersell, münt ja salvei. (Struthers 2008: 124, 125) Sinised, indigosinised ja lillad toiduained aitavad tasakaalustada punaste, oranzide ja kollaste toiduainete mõju. Selle kategooria toiduained rahustavad, aitavad võidelda stressi ja pingega ning lihtsustada mõtlemist. Selle kategooria toiduaineid sööme me tavaliselt kõige vähem.
USA · Köögiviljadest on olulisemad sissetulekuallikad järgmised: kartul, tomat, salat, seened, sibulad, mais, porgand, seller. · Peamiselt tuuakse sisse pipraid, kurke, kõrvitsalisi ja sparglit. Päeva pikkus on kiirgusega tihedalt seotud. Mõjutab eelkõige köögiviljade õitsemaminekut. Seda nähet nimetatakse fotoperiodismiks ja jaotatakse: pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed): kurk, melon, aeduba, paprika, mais (troopiline piirkond).Päeva pikkusele ei reageeri enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. Päeva pikkusele mittereageerimine on oluline ainult kuni õitsemise alguseni, peale õite moodustumist ei ole päeva pikkus enam oluline. Nii salat kui kurk annavad kevadel parema saagi
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt p...
hüübimist, häirib lihaskoe talitlusi, pidurdab luukoerakkude tsingi omastamist. Vananedes võivad kaltsiumiühendid ladestuda ning põhjustada ateroskleroosi. Kaltsiumi põhilisteks toiduallikateks on piim ja piimatooted (120 mg Ca/100 g piimas!), kalad ja kalajahu sisaldavad tooted, seesamiseemned, mandlid, juust, 9 piimasokolaad, tumerohelised köögiviljad (spargelkapsad, petersell, hernes, roheline sibul) ja muud aedviljad ning puuviljad. Piim ja piimatooted on olulised kaltsiumiallikad 2.8.4 Strontsiumi biotoime Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. Strontsiumiühendite mürgisus inim- ja loomorganismidele on väike. Mullast ja veest
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes
Suhe on valgud 11-15%, lipiidid 25-30%, süsivesikud 55-60%. 4. Valkudest peab saama loomseid valke, kuna nendes on asendamatuid aminohappeid. 5. Lipiididest 10-20 g peaks olema taimse päritoluga. Toiduõlid (oliivõli). Linoolhape, linoleenhape- taimse päritoluga rasvhapped. Oomega 3 rasvhape (kala). 6. Süsivesikud- vähem rafineeritud suhkrut, rohkem süsivesikuid, mis on pärit puu- ja juurviljadest. 7. 25-30 g peaks saama päevas kiudaineid. Teraviljades, hernes, uba. Rukkileib. 8. Keedusool. 1 g peaks kindlasti saama ööpäevas. Keedusoola tarbimine ei tohiks ületada 5 g ööpäevas, selle saab toiduga kätte. Keedusoola tundlikkus- kuhjub organismis, ladestub veresoongte seintesse, seob vett, lanehb veresoonte elastsus, versooned pikema aja jooksul ahenevad, soodusatb kõrge vererõhu teket. Toitumise põhireegel- ei ole olemas kahjulikke toiduaineid, on olemas kahjulikud kogused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
