PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda
Tartu Kutsehariduskeskus Majutuse ja toitlustuse osakond Koka eriala Elis Kõva Tervislik lõunasöök õele Koka I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Menüü.............................................................................................................................3 Menüü valiku põhjendus................................................................................................ 4 Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga........................................................................................5 Grillitud sinepi-mee lõhefilee köögivilja padjal.............................................................7 Tarretiste valik pohlakastmega.........................
PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda
Kalakonservid- tooraine ja klassifitseerimine Konserveerimise eesmärgiks on toiduainete töötlemine säilimisaja pikendamiseks. Konserveerimise üldmõiste tähendab toiduaine sellist töötlemist, mis võimaldab teda pikemat aega säilitada ja kasutada. Kitsamas tähenduses võib öelda, et konserveerimine on lihtsalt konservide valmistamine. Tänapäeval on konservide tootmine kõige olulisem toidu säilitamise vorm kogu maailma turul, kuna see võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad konservid võrreldes teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide välistulu ning miljonite inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim)...
3.Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron- J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a Neutron- J. Chadwick 1932. a Meson Neutroni beeta-lagunemisel eralduv neutriino kiirguskvant footon 3 Elementaarosakese mõiste Sõnal elementaarne kaks tähendust- lihtne ja millegi koostisosa. Tavaelus mõistetakse osakese all mingit väikest ainetükikest- see võiks olla kas liivatera, haavel, kuulike, hernes vms. Me võime nende osakeste küljest tükikese ära napsata või maha viilida, osakeste aineline iseloom sellest ei muutu. Küll aga on nad individuaalselt erinevad ja kordumatud. Ka kaks telliskivi tunduvad esmapilgul täpselt ühesugused, kuid lähemal vaatlusel selgub, et alati on olemas mingid väiksed erinevused (kriimud, mõrad jms.). Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Mis on elementaarosake?
200 g magustoitu (biojogurt marjadega või kohupiim kisselliga või puuviljasalat) 1 klaas piima 1 viil leiba LISAPALA 1 väike peotäis pähkleid, rosinaid (kuivatatud aprikoos) ÕHTUSÖÖK ahjus küpsetatud kana või kala, keedetud riis köögiviljadega (hautatud lillkapsas, porgand, roheline hernes oliiviõliga) 1 klaas keefi rit 1 viil rukkileiba 1 õun, banaan või apelsin HILISOODE taimetee meega (marjajook) 1 rosinakukkel Mida annab tervislik toitumine lapseeas? · Suureneb laste vaimne võimekus ja õpiedukus · Vähenevad terviseprobleemid nooruki- ja täiskasvanueas
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
6.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos on luude hõrenemine. Vältida saab kui olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga, süüa mitmekülgset toitu ning hoiduda suitsetamisest. 7.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku?Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste(nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel? Lämmastikku on atmosfääriõhus 78%. Liblikõielised, näiteks ristikhein ja hernes elavad mügarbakteritega sümbioosis. 8.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesikud jaotatakse mono-, olligo-, ning polüsahhhariidideks. Monosahhariidid on nt glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne).
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette Paneeritud kanafilee: 1 kanafilee on 155 grammi, sööjaid 50 = 7750 g = 7,75 kg kanafileed. Kartul: 1 ports 275 grammi, sööjaid 70 = 19,25 kg kartuleid. Riis: 1 ports 250 grammi, sööjaid 30 = 7,5 kg riisi. Aedvilja pada (kartul, porgand, peakapsas, hernes, kaalikas, lillkapsas): 1 ports 490 g (igas portsjonis ühte köögivilja sorti 66 g), sööjaid 20 = 9,8 kg aedvilja pada. Kaste: 1 ports 60 grammi, sööjaid 100 = 6 kg = 6 liitrit kastet. Toorsalat (kapsas-porgand): 1 ports 60 grammi, sööjaid 120 = 7,2 kg toorsalatit. Magustoit: 100 g kohupiimakreemi, 100 g kisselli, sööjaid 100 = 10 kg kohupiimakreemi, 10 kg kisselli. SEADMED RUUMIDES Liha ettevalmistus: Külmkapp - 350 liitrit, elekter 0,185 kW
Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana
Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad
(näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi, siirupid, jahud, tangained, kuivatatud puuviljad, leiva- ja saiatooted, värsked marjad ja puuviljad, kartul, till, peet, hernes ja porgand, piim ja -tooted, sulatatud juustud Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning kaitsefunktsioon. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Üle 2/3 saadavatest süsivesikutest peavad moodustama polüsahhariidid (tärklis) ja alla 1/3 di- ja monosahhariidid (glükoos, laktoos, maltoos, sahharoos)
kättesaadavatest ühenditest kui teised. 4. Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi, ka juurekarva. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus: (on erinevatel kultuuridel ja kultuurirühmadel erinev) 1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2
koogitaignale maltsa ja nägeseid ning päästis nõnda oma pärisorjad näljasurmast K-vitamiini abil. · See vitamiin kiirendab haavade paranemist · Suurendab veresoonteseinte vastupidavust · Mõjub valuvaigistavalt · Tugevdab lihaseid K-vitamiini leidub aedviljades (lillkasas, brüssel kapsas, spinat, salat, kabatsokk, sojauba), loomamaksas ning looma- ja seaneerudes. Natuke vähem on seda võis , juustus, munades, maisiõlis, kaeras ja hernes. Väikestes kogustes on seda avastatud ka peedis, kartulites, porgandis, tomatis, puuviljades (apelsin, banaan, virsik), teraviljades (mais, nisu), piimas ja leivas. Nipp: Kindlasti K-vitamiini sisaldavatest aedviljadest valmistatud roogi maitsestada hapukoore, majoneesi, päevalille-,oliivi- või maisiõliga, kuna muidu K-vitamiin ei imendu organismi. K-vitamiini vaegust tuleb harva ette. Kuid kui igemed ja nina hakkavad
väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja lindudest peeti: lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härgi, hobuseid. 18.saj sai mõisate põhiliseks sissetulekuallikaks viinapõletamine. Sellega kaasnes looduskaitsealane probleem hakati metsa raiuma uuteks põllumaadeks. Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad talved olid pikemad
Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures on see aga saaki vähendav tegur (kiirguse vähesus). Ka haigustesse nakatub kergemini. 2) päevapikkus pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand,
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
põld üle. Terade valmimise ajaks lastakse vesi põllult ära. 5.Tatar Üks tähtsamaid tangukultuure. Tangud-inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline. Temp.suhtes nõudlik, idanema hakkab +7-8 C juures, öökülm -2 C juures taimed hävinevad. Alla +12 või üle + 25 C juures kasvab aeglaselt. Kasvuperiood 60-90 päeva, õitsemine ja valmimine kestab kaua. 23.Hernele sobivad tugikultuurid Herne vars on nõrk, lamanduv, mitmesuguse pikkusega. Üksi kasvav hernes lamandub peaaegu alati, teda on raske koristada. Seepärast külvatakse herne hulka tugikultuure, näiteks kõrrelisi teravilju. Tugikultuuriks sobib kaer, oder, suviraps või nisu. Peab olema tugevakõrreline (-varreline) et hernes saaks toetuda. Üks sobivamaid on valge sinep. Suviraps on ise kasvutingimuste suhtes nõudlik, seepärast tuleb hernest külvata hõredamalt. 24.Rapsi 00- sordi seletus Praegu Eestis kasvatatavad rapsi sordid on 00-tüüpi sordid
kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika. Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele omasoorauamaak
Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid
3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased
· p k = rõhukadu pa · p mh = Pneumotranspordi seadmete arvutamisel soovitatakse tootmisjääkide transportimisel võtta 1 (0,5-0,6), praamidelt teravilja mahalaadimisel = 25-30 ja teraviljakombinaatides =1,5-6,0. Õhu liikumiskiirus, mille juures materjali vertikaalses torujuhtme osas edasi kantakse, on erinevatelematerjalidele järgmine: teravili (nisu, rukis, oder), tootmisjäätmed - 18...20 m/s, teravili (riis, kaer), jahu - 20...22 m/s, soja, mais, hernes - 22 m/s. (1 lk 66) Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega v keskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fv keskm (m 3 /s), kus F ristlõige , m 2 (5) Kuna etteantud näitajaid pole sel tööülesandel siis määratakse esimesed näitajad. Määran seadme jõudluse Q p näiteks 20 kg/h , selle leiab valemiga Qp Q p = µ* p * V õ Võ = µ* p kus: µ -massikonsentratsioon
Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust üle 12 h ööpäevas, nt kartul, hernes. o Lühipäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust alla 12 h ööpäevas, ntkanep ja riis. Õitsevad hilissuvel, sügisel või talvel. o Päevaneutraalsed taimed ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe. · Infrapunavalgus- nimetatakse ka soojuskiirguseks. o Neeldub organismides ja mõjub soojusena. Infrapunavalgus on eriti oluline kõigusoojastele
tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära
5. Pronksiaeg: Asva kultuur, kindlustatud asulad ja avaasulad. Elatusalad. Matmiskombed. Kivikirstkalmed. Üksiktalulise asutuse kujunemine, eraomand, varanduslik ebavõrdsus. Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil
Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes,
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas peakapsas salat mustjuur nuikapsas lillkapsas hernes uba kõrvits LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Loomad Kuupäev:.................................... 1)Täidke mõistekardi kasutades abisõnad. Abisõnad: linnud, mesilane,orav, rändlinnud, vares, rohukonn, putukad, nastik, jänes, veelinnud, lõoke, vares, kahepaiksed, rästik, kärnkonn,sipelgas, paigalinnud, part, roomajad, loomad.
lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast värvi sisaldavad köögi- ning puuviljad, spargelkapsas, roheline hernes, tomat, aeduba, astelpaju- ja kibuvitsamarjad. Flavonoidid (tegutsevad vitamiinidena): kõik köögi- ja puuviljad ning marjad, punane vein, sokolaad, roheline tee. Antioksüdantidena tegutsevad ka fenoolid, mitmed antioksüdantsed ensüümid, mineraalainetest seleen, koensüüm Q10 jt. (3) Kahjuks ei ole eriti levinud vitamiinide tarvitamine noorte seas, sest minu uurimusest selgus, et ainult 10% õpilastest tarvitab mingit vitamiini
Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest. Nende sõnavarasse kuulusid sõnad nagu härg, oinas, hein, hernes, seeme ja vagu. Pronksiaeg / Metalliaeg. Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja
Mitmel päeval anti mulle kogus ette palju kotlette valmistama peab ja mis kaaluga, näiteks kui oli vaja valmistada 80 kotletti, kaaluga 40 grammi, siis kaalusin iga kotletijaoks hakkmassist võetud taignatükki ning valmistasin lugesin alati umbes viis kotletti rohkem, seejärel voolisin kätevahel neist ilusad ümmargused kujud, tegin riivsaiaga kokku ning praadisin. Veel valmistasin saslõkki vardaid, kartulipannkooke, pealinnasalatit suitsukanaga (suitsukana, kartul, porgand, hernes, kurk, muna ja majoneesikaste), viilutasin suuri ahjus eelnevalt valmistatud sealihapraade ning kaalusin, puhastasin lambaliha, riivisin porgandeid, õunu, sidruneid ja erinevaid juuste, vahepeal kui mõni kokk tahtis lõunale või kohvile minna paluti mul valvata suppe, et üle ei keeks midagi või midagi praadida. Valmistasin ka juustuvalikut (asetades taldrikule võimalikult palju erinevate juustude viile ja lisandiks oliive ning viinamarju) ja palju muud huvitavat.
karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sügisel. Nimetamist väärib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade järjestuses on esikohal ikka nisu, järgnevad kaer, oder, rukis, aga nende hulk on sügisega võrreldes tunduvalt vähenenud. Hernes, tatar, kartul, pihlaka- ja karusmarjad ning jõhvikad tuleks liigitada inimese toidujäänuste hulka, kuigi niisama hästi saaks neid kätte ka loodusest. Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige.
pepsiin.Selle tööd soodustab maohape ja piisavat kõrge temp.. Näited valkudest: a)hemogobliin-vene punalible valk(transpordib hapnikku) b)lutsefiriin-emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab c)hirudiin- apteegikaanivalk (Takistab vere hüübimist) d)keratiin-juuste ja küünte valk e)amülaas-sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) f)insuliin-kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust) Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke nt. liha, hernes, muna, kala Asendamatud aminohapped on sellised aminohappe, mida inimese rakud ei suuda sünteesida. Neid on kaheksa. Lihaseline valk-liikumisülessanne hemoglobiin-transpordi ülessanne rakumembraani valk- ehituslik ülessanne valk amülaas süljes-esümaatiline ülessanne keele limaskesta valk-retseptorülessanne antikeha-kaitseülessanne munavalge-energeetiline ülessanne insuliin-regulatoorne ülessanne NUKLEIINHAPPED nucleos=ladina kelles rakutuum .....
euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid. Esimeses põlvkonnas andsid kõik taimed kollaseid seemneid. Siit esimene järeldus, et geeni erivorm = alleel, mis määrab kollase värvuse on dominantne ja alleel, mis jääb varjatuks ja ei avaldu = retsessiivne. Määrates ära rohelise seemne värvuse. Ta külvab hübriidsed seemned maha, kasvatab taimed ja ootab nende õitsemist ja viljumist. Kõrvuti kollaste seemnetega tuleb ka rohelisi seemneid. I seadus:
sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks
koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006). Muldade kasutussobivus Koreserikkas rähkmulla kasutussobivus: kõige suurema kasutussobivusega on Lutsern ja Mesikas, ei sa üldse kasvatada: Lupiini, Tatart. Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder, rukis, nisu, kaer, lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes, söödajuurvili ja kartul. Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina. Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja mulla kasutussobivus on küllaltki suur ja leetjat mulda on põllumassiivil 34%. Sellest järeldades on põllumassiivi kasutussobivus mitmekülgne. Muldade boniteet
7. Taliviljade hukkumise põhjused Külmumine(temperatuur -20 C), haudumine, vettimine(vara kevadel või talvel, sajab vihm ja taim asub vee all), jääkoorik(lõikab taim pooleks), külmakergitus(taimed kuivavad ära), lumiseenekahjustus 8. Kartuli koostis Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid(C ja B- rühma vitamiinid). Vesi 77,6%;kuivaine 22,4%;tärklis 19%;toorproteiin 1,7% 9. Kaunviljad (6tk) Hernes, sojauba, põlduba, lääts, aeduba, kollane uba 10. Liblikõielised heintaimed(2tk) Hiirehernes, põlduba, aeduba 11. Millised on kiutaimed ja liigitus. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühe...
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et
kõrvitsaseemned. Seleen Leidub pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand. Antioksüdandid vitamiinid E, C, kartenoidid, koeensüüm Q10, tsink, seleen
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria "
Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
