LEEDU KULTUUR ÜLDANDMED · Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja- Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte. · sveiki, labas tere · aciu, labai aciu aitäh, suur tänu · viso gero head aega TAVAD · Leedu rahvussport on korvpall · Leedu rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on aga 24. d...
JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN
nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht
Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master tex...
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Par...
PSÜHHOLOOGIA Kodutöö: Isiku X psühholoogiline profiil. VÕimalikult palju ja konkreetselt iseloomustad inimest. Ei tohiks olla inimene, keda juba tead. Selle põhjal peaks ta saama aru kas võtta inimene tööle või ei. Saata: [email protected] New Times- kiri 12- suurus 1,5- A4 lk Mis on psühholoogia? Algselt tähendas hinge alust. Välja kasvanud filosoofiast. Inimesed tundsid huvi, mis nendega toimub. Kui inimene suri, mis sai temast siis edasi? Kas hing sureb kehaga või jääb jäädavalt kestma? Psühholoogia on teadus käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisest. Aitab leida inimesed enesetunnetuseni ja eneseteostuseni. Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada...
18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA- 1) Põhjus, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks. * 1a taime, isetolmleja, kindlad tunnused 2) Põhjus, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks * lihtne kasvatada, kindlad tunnused, 3) Inimesel esinevad dominantseid tunnuseid. *brünett, pruunid silmad, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud. 4) Inimesel esinevad retsesiivseid tunnuseid. *blondiin, sinised silmad, pea külge kasvanud kõrvanibud.
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud s...
suhtes 10...15 päeva enne loomise algust. Oma hästi arenenud juurestiku tõttu on kaer mullastiku suhtes leplikum kui teised teraviljad (v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina.
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
mitu meetodit: Hapendamine- toiduaines leiduvad suhkrud muudetakse käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni. Kuivatada võib: paberil päikese käes, plaadil leiges ahjus, pliidi kohal või soojenduskapis. Lehtköögivilju kuivatatakse kõrgel temperatuuril mitte üle 90 kraadi. Mahlakad ja paksemad köögiviljad enne blanseeritakse, siis
• Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus→probleem→hüpotees→katse planeerimine→katse→katse andmed→andmeanalüüs→järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta→seadus või seaduspärasus. Too näiteid, mis kuuluvad allpool toodud piiridesse! Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste
mõnele nõudlikumale 13-15 kraadi. Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise idanemise ajaga päevades. Köögiviljad on tabelis järjestatud optimaalse idanemistemperatuuri alusel. Erinevate autorite hinnagul varieeruvad idanemiseks optimaalsed temperatuurivahemikud üsna laias ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad kõige soojemat temperatuuri idanemiseks kõrvits, kurk, melon ja paprika, alla 10ºC idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC. Kuna porgandit külvatakse talve alla, siis usun, et porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC juures, nagu näiteks pastinaak, naeris, mustjuur ja juurpetersell, ei leidnud kirjandusest
Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
DER EINTOPF ÜHEPAJATOIT DER SCHWEINEBRATEN SEAPRAAD DER KARTOFFELSALAT KARTULISALAT DER SPINAT SPINAT DER SALAT SALAT DER REIS RIIS DER KNÖDEL/KLOSS NUUDLID DAS BROT LEIB DAS EI MUNA DAS MÜSLI MÜSLI DAS WURSTBROT VORSTILEIB DAS KÄSEBROT JUUSTULEIB/-SAI DAS SCHNITZEL SNITSEL DAS SAUERKRAUT HAPUKAPSAS DAS GEMÜSE JUURVILJAD DAS WÜRSTCHEN VORSTID DIE WURST -- VORST DIE BREZEL KRINGEL DIE MARMELADE MARMELAAD DIE BUTTER VÕI DIE ERBSE - HERNES DIE NUDEL NUUDEL DIE BOHNE AEDUBA DIE CURRYWURST - KARRIVORST DIE TOMATE TOMAT DIE KARTOFFEL KARTUL DIE SUPPE SUPP DIE FRIKADELLE FRIKADELL DER ORANGENSAFT APELSINIMAHL DER TEE TEE DER KAFFEE KOHVI DER APFELSAFT ÕUNAMAHL DAS MINERALWASSER MINERAALVESI DAS BIER ÕLU DIE LIMO(NADE) LIMONAAD Der sport fussball jalka leichtathletik kergejõustik kampfsport võitlussport motorsport-mootorsport wassersport- vee sport wintersport- talvesport
Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed ...
Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi
208041 BORDS EVE margariin 250g 36 6,25 308050 Bosto riis 1kg 8*125g 7 16,6 308010 Bosto riis 500g 4*125 14 8,6 308030 Bosto riis Mediterrano 2*250g 14 15,69 308028 Bosto riis pruun 4*125g 14 9,18 308013 BV Aeduba Veski Mati 1kg 25 14,29 308059 BV Hernes 500g 32 3,45 308029 BV Hernes lihvimata 1kg 25 6,47 308021 BV Hirss Veski Mati 1kg 25 8,4 306001 BV Kiirkaerahelbed 400g 30 4,4 305119 BV Makar. Keerdmakaron 500g 20 4,95 305189 BV Makar. Sarveke 500g 20 4,95 305190 BV Makar. Spaghetti 500g 24 4,95
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
Messina, CataniaSiracusa, KaguSitsiilia, NissaEnna, Agrigento, Palermo ja Trapani murded. Palermos räägitakse ka Albaania keelt. Ajalugu Peloponnesose sõda. 264241 eKr Esimene Puunia sõda. 218201 eKr Teine Puunia sõda. Põllumajandus Pehme kliima ja mereäärne lauskmaa on loonud tingimused üheks kõige edukamaks põllumajandustsooniks Itaalias. Põhitoodeted: mais, viinamari, oliiv, oliivõli, tsitruselised, mandel, viigimari, hernes, maapirn, jaanikaunapuu, kapparipõõsas, pistaatsiamandel ja puuvill. Etna Tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal. Euroopa kõrgeim vulkaan. Kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Etna antiikajal Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad.
Valgamaa Kutseõppekeskus Sille Ivanova PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Valga 2011 Menüü Menüü põhjendus Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine : Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Töövahendid ja nõud Köögi sisustus Kogus Elektripliit Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi Plaatgrill või salamander Vahustaja Juurviljatükeldaja(köögiviljakombain) Hakklihamasin Käsimikser, sausegur Kaalud (elektron vm) Külmkapp Sügavkülmkapp Töölauad Mikrolaineahi Nõudepesukohad(masinad) Kraanikausid Väikevahendid Kastrulid 1l, 2l, 3l Auru-keedukastrul Pannid: (wok-pann, malmpann, teflonpann, portsjonpann Kausid 0,5l, 1l, 2l...
KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiini / suurtes kogustes kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen
Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad, käia tööl ,teenida, soetada endale kinnisvara või lihtsalt et riigile raha sisse tuua. Eks seda teeme nagunii, selleks me ei pääse mitte keegi. Riigikogulastel on hea amet, need kah seal muud ei tee, kui mõtlevad lolle seadusi, tõstavad asju, vähendavad palku, aga enda palkasid ei kergendata, mis viga küll elada, ei mingeid muresid. Seal istudes on elu nagu hernes, jah rahvas küll kirub neid aga noh kui ikka on selle ära teeninud siis ärgu laksu nii enam teha ja võtku midagi ette selle Eesti riigiga. Saad küll mingi ameti kätte oled eluaeg unistanud selleks saada, aga praeguse elu juures ei ole sellest ju mingit kasu, töökohti on siin vähe, elu on alla käinud, milleks kõike seda vaeva siis näha, et enda lõbuks kellekski saada või ikka otsida oma ameti koha peale selleks ette nähtud töö
: · 4-, 5-, 7-, 10- vilja- (kaer,oder,rukis,nisu,hirss,linaseemned,soja) · hirsi-, kaera-, riisi-, nisu-, rukki-, odra- o Teraviljatangud: tatar, riis; o Manna 1 4. Pastatooted o Makaronid o Spagetid o 5. Lisandite kontsentraadid: o Kapsad: hapukapsas, praekapsas, mulgikapsas o Kurgid, mais, hernes, maisi-herne segu, paprika o Tomat konserveeritud, purustatud, omas mahlas o Sampinjonid täidisega, täidiseta 4. Kastmekontsentraadid: o Külmad kastmed ketsup, majoneeskastmed o Maitseainesegud ( Latplanta, Knorr, Vegeta ) o Dipikastmed dippima - sisse kastma- paksud, hästi maitsestatud külmad kastmed, mis sisaldavad hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketsupit, tomatikastet, köögiviljatükikesi- või püreesid jm. 5. Järelroogade- e. magusroogade- e
Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
ÖKOLOOGIA - Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga - Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks Ökoloogilised tegurid jagunevad: 1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluli...
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha, päevalilleseemned. Puudu on linnuliha, kuivatatud puuviljad, loomaliha. Märkida järgnevas loetelus ära head vitamiin C allikad. Jogurt piim juust jäätis kanamuna sealiha kanaliha maks keeduvorst viiner verivorst teraleib röstsai sepik maisihelbed mesi toores porgand õun keedukartul kartulikrõpsud rosinad pirn banaan apelsin kiivi tomat ploom paprika sibul salat uba hernes kurk päevalilleseemned sokolaad metsapähklid rapsiõli seened suitsukala limonaad Selgitage, miks sportlase toidus süsivesikutest kunagi puudu ei tohiks olla? Kuna süsiveskid on energiallikaks eriti kõrge intensiivsusega lihastööl. SV aitavd hoida käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele. SV tähtsus on ka valkude kokkuhoid ja sihtotstarbeline säästmine. Selgitage kolesterooli rolli meie ainevahetuses ja vajadust toiduga.
Nii viisi kõik mullaharimis viisid, mis seotud taimejäänuste koristamisega on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle agrotehniline harimisviis kõikjal kohal, sõltumatu regioonist. Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast.
Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavale tungiv. Lisaks on ta toitainete suhtes vähenõudlik. Rukis on tuultolmleja taim. Titrikale – Saadud erinevate nisu liikide ning rukki ristamiste tulemusel. Tritikales on üritatud ühendada nisu kõrge kvaliteet hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ...
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
külm aeduba kg 1,72 külm brokkoli kg 1,24 külm kirsid kg 2,67 külm kooritud krevetid kg 7,11 külm köögiviljasegu kg 1,1 külm lillkapsas kg 1,4 külm maasikad kg 2,38 külm mais kg 1,66 külm marjasegu kg 2,8 külm pohlad kg 6,26 külm porgandikuubik kg 0,78 külm põldmari kg 1,91 külm roheline hernes kg 1,34 külm spinat kg 1,28 külm vaarikas kg 3,9 küpsetuspulber kg 4,05 küpsis kg 2,39 küülikukoib kg 9,27 küüslauk kg 3,49 lahustuv kohv kg 19,58 laim kg 1,96 lambaliha kg 8,95 lasanjeplaadid kg 2,97 lastevorst kg 3,16 lehtsalat potis tk 0,66
• E – vitamiini: rohelised köögiviljad-lehtviljad, oliivid, kapsas, brokkoli, seller • Rauda: rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) suvikõrvits, kartul, brokkoli • Kaltsiumi: porgand, kapsas, seller, brokkoli, rohelised lehtviljad, petersell, läätsed, küüslauk • Magneesiumi: rohelised lehtviljad ja muu roheline (brokkoli, herned...),läätsede, oad, herned, kartul • Kaaliumi: kartul, tomat, lillkapsas • Tsinki: hernes, oad • Seleeni: mais, hernes, oad, läätsed, brokkoli • Milliseid aineid köögiviljad veel sisaldavad? Cr, Al, Si, Cl Kogutud artiklid TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu Autor: Monika Otrokova, 07.04.2015 http://www.valgamaa.ee/uudised/uudis/2015/04/07/tai-koogiviljade-soomine-aitab-hoida-tervislikku- kehakaalu/ Kommentaar: Teavitus on väga kasulik meile kõikidele, eriti inimestele, kes tarbib väha köögivilju
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast).
Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse
Siiratavast organismist tuleb teatud ensüümidega Saada geen, mis seejärel siiratakse vastavate ensüümide abil siiratavale organismile 7. Kuidas põhjendada biokeemikute valikut, et elusorganismide seos, et neid seejärel geneetiliselt muundada katseeksitus meetodil? Tuua näiteid elusorganismidest. 3P+2P Tavaliselt valitakse kasvuperoodiga või kiiresti arenev organism. Organismiks võib olla äädikakärbes, hernes, uba. Sellel viisil saab võimalikult lühikese ajaga uurida omadust. organismile endale ning hinnata selle kasulikkust. 8. Oletame, et praegused maismaal kasvatavad taimesordid ei tõesta ennast enam välja peletajana. Probleem on ka veel see, et maismaasorte ei ole võimalik juurde toota maanappuse tõttu ning maismaal „juurde toota“ on väga kallis. Kuidas olukord lahendada?5P Suurendada n.ö merepõldude pindala ja .
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: oste...
Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised. arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid. Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina. lisa andsid küttimine-kalapüük. Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus. Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise. Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti hõredamini asustatud
Tekib ka mesikaste, mis kleepub putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid.
Joonis 1. Maade jaotus Raba talus Põllumajandus nagu iga teine ettevõte vajab andmete töötamiseks arvutiprogrammi. Raba talus on kasutusele võetud põllumajandustarkvara nimega. Nimetatud programmist saab jälgida eelmise aasta andmeid väetisekulu, küttekulu, seemnekulu ja sortide kohta. Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas. Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali-kui suviraps), nisu (nii tali-kui suvinisu), oder, hernes. Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud. 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad, viljad, või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest kultuuridest abistavad talupidajaid erinevad põllutöömasinad. (teadmisi talupidamisest
Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6
liikumine) Noorem 800 * noad, (sõja)kirved, * põlluharimine kõrgel * asustus tihenes * venelaste poolt nimetati rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest
põllumaad jäid alles, Rahvaarv kasvas veelgi, põllumaade kasv. Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta leidus 13 saj ,,läti henriku kroonikast" ja 1230 ,,taani hindamisraamat". Sumbküla(majad on keset põldu tihedalt koos), ridakülad, hajakülad(talud üksteisest kaugel) Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
