ja väga aromaatne. Tunda võib Sauvignon Blancile iseloomulikke noote rohelist pipart, leedripuumarju, nõgest. Maitse on kerge ja hea struktuuriga, väga elegantne ja hästi balansseeritud. Sobib kalaroogade, heleda linnuliha ja pastaroogadega. KÖÖK märts/2007, Tallinn: Elustiil, lk 47-49 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus LISA 2 Pasta Con Pollo (4jale) 300g kanafileed ½ porrut Peotäis rohelisi herneid (sobivad ka külmutatud) Võid Parmesani 8 cl valget veini 2 dl vahukoort või köögikreemi 400 g penne pastat Soola, pipart ja suhkrut Kuumuta pannil õli ja prae sellles viilutatud porru ning tükkideks lõigatud kanafilee. Lisa herned ning vala peale valge vein ja koor. Maitsesta soola, pipra ja vähese suhkruga. Keeda pasta ja vala keedetud pasta kastme hulka. Serveerimisel lisada parmesani. KÖÖK märts/2007, kirjastus Elustiil, lk 91
ristamise suunast. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus: Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homo- kui ka heterosügootsed isendid. · Mendel viis läbi ka selliseid katseid, kus taimed erinesid teineteisest mitme tunnuse osas. Ta ristas kollaste ümmarguste seemnetega herneid roheliste kordsus seemnetega hernestega. Kuna kõik esimese järglaskonna seemned olid kollased ja ümmargused, siis olid need ka dominantsed tunnused. Ristates aga esimese järglaskonna taimi omavahel, sai ta tulemuseks nii kollaste ümmarguste, kollaste kortsus, roheliste ümmarguste kui ka roheliste kordsus seemnetega taimi. Järelikult olid need kaks tunnust kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglastele edasi sõltumatult.
1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50
Patsient peaks vältima teravamaitseliste ning praetud toitude söömist. Äärmiselt oluline on hoida intiimhügieeni ja teha regulaarset alakeha pesemist. Põit tuleb tühjendada regulaarselt. B. Käige 5; Hoidke 4; Ärge sööge 6; Jooge palju 2; Peske 3; Soojendage 1. H 8. B. Kas kõht on 4; Kas valu on 7; Missugune on väljaheide 5; Millises kõhu piirkonnas 1; Kas Te täna 3; Kas Teil öösel esines 2; Peske korralikult käsi 8; Ärge sööge herneid, ube, kapsast ja viinamarju 6. H 9. Vajab meeldetuletamist või abi kehahooldusel õige; Kusepidamatust ei esine, hoolitseb enda eest täielikult vale; Määrib voodit väljaheitega vale; Märgab voodit õige; Ei kontrolli oma põie funktsioneerimist õige. H 10. Patsient määrib voodit Ma toon Teile siibri. Ma vahetan Teie voodis väljaheitega. voodipesu ära. Ma panen Teile mähkme. Ma vahetan
Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid. Inglismaa, kelle osa Iirimaa oli, ei aidanud ka. Oldi veendunud, et Londin vaatab heameelega pealt, kuid mässumeelsed iirlased nälga surevad. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. 19.saj hakati pöörama tähelepanu toitumisele. 1800 kindral Rumfordi supp. Kindralie anti ülesandeks leiutada odav kui maksimaalselt toitev söök. Supp sisaldas kruupe, kuivatud herneid, kartulit(sel ajal oli loomade söök), soola ja vanat hapuks läinut õlut. Seda hakati andma vaestele ja armee toitlustamises. Urbaniseerumine. - suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43 suurlinna. (18.saj lõpul olid vaid London ja Pariis). Eluolu linnas võrdluses maaga. Linnas inimeste sotsiaalne käitumine muutus. Eluruumide nappus- rendi hinnad kasvasid- erinevad pered elevad koos
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi). -) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder, siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist, lisaks veel nisu, herneid, ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna- Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse
Ütleb naisele rängalt, kuid samas hoolitseb tema eest.ja on väga abivalmis. Liisu-tahtis et maailm keerleks tema übmber, vähese jutuga,toimekas perenaine,tujukas,egoist ,suhtus Juuliusse alguses külmalt, noris ühtelugu Taaviga.Porises väga palju ja oli pessimistlik.Liisu urises tihti Juuliuse peale,et sööb,läheb,tuleb-abiks ei ole.Raamatu lõpupoole jab halvatuks.Taavi naine.Nasvalt pärit. Kristiine-Taavi kunagine armastus,nüüd aga Jaaguõue perenaine,palju lapsi nagu herneid kaunas.Elab üksi koos lastega,mees(Jaaguõue Prits) sõidab merd ning koju on aega vaid lapsi 56 tulla tegema ja ilusaid nimesid aitab välja mõelda.Mehel on külas tolvani kuulsus.Niisugune naine kes saab ise kõigega hakkama. Aadi- Liisu ja Taavi poeg 10-aastane.Väga memmekas laps.Poeb ema tiiva alla. Koolis ei saa hästi hakkama.Taavi nagu ei näinudki seda last,ütles tema kohta "poiss".Liisu aga see vastu hoidis.
lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks aluseks on homoloogiliste kromosoomide paardumine ja sellele järgnev lahknemine tütarrakkudesse meioosiprotsessis. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed. F 1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja ümmargused ning rohelised ja kortsulised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja ümmargused ning kollased ja kortsulised
Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F 1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed. F1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja ümmargused ning rohelised ja kortsulised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja ümmargused ning kollased ja kortsulised
On teateid, nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge. Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad. Kõige suuremad põllud olid teravilja all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima, liha ja rasvu igapäevaseks toiduks saadi kariloomadelt, kes olid sel ajal pisut väiksemad kui praegused lehmad ja lambad. Liha polnud igapäevane toit, pudru kõrvale söödi pigem kala või linnumune. Toidulisa andis ka jahil käimine. Viikingid küttisid hirvesid ja põtru, mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said peale rasva ka nahka ja kihvu), püüdsid vähki.
Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F 1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed. F 1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja ümmargused ning rohelised ja kortsulised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja ümmargused ning kollased ja kortsulised. Seega olid
Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse eesmärgiks oli kontrollida, kas kaks tunnust, seemnete värvus ja tekstuur päranduvad sõltumatult. Kuna F 1 põlvkonna taimede seemned olid kollased ja ümmargused, olid vastavad alleelid dominantsed. F 1 põlvkonnas ilmnesid neli erinevat fenotüüpi: vanematega sarnased kollased ja ümmargused ning rohelised ja kortsulised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja ümmargused ning kollased ja kortsulised. Seega olid
Palju kasutatakse hapupiima, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad, kõik metsamarjad. Mõnesid puuvilju ja marju süüakse värskelt. Serveeritakse ka hautistena, kompottidena, püreestatult kissellides. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete ja džemmide valmistamiseks. Levinud köögiviljad: kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgand, kaalikas, tsukiini. Vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Neid kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmeti. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest. Harva on salatitesse lisatud tooreid köögivilju. Lihad: veise-, vasika-, sea- ja lambaliha. Kasutatakse ka kanaliha, 320
Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena. Tüve koor punakaspruun, kasv looklev, laikoonusjas. Eestis on kasvatatud kultuuris päris pikka aega, Areaal: Mägi-ebaküpressi kodumaaks on Jaapan, kasvades mägedes 500...2000 m kõrgusel koos teiste okaspuudega põhiliselt Honshu saarel. Võrsed: tugevad, helepruunid, ümarad.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Nad on ümarad, kollase värvusega, mati pinnaga, pruuni idutäpiga. Tatratangud on kolmetahulised. Jaguneb harilikeks (hallika värvusega) ja kiirtatratangudeks (saadud tuumade aurutamisel, pruunikad).Toiteväärtuselt on tatratangud parimad. Maisist valmistatakse lihvitud maisitangu ja maisimannat. Neid iseloomustab helekollane värvus ja iseloomulik lõhn. Lihvitud maisitangu toodetakse erineva suurusega analoogiliselt odra- ja nisutangudele. Kaunviljadest valmistatakse koorimata ja kooritud herneid. Viimaseid võidakse veel poleerida. Liigitatakse terveteralised ja poolitatud ning värvuse järgi kollased, rohelised ja seguherned. Oad liigitatakse valged (parimad, keevad kiiremini pehmeks), värvilised ja kirjud. Tangainete kvaliteedinäitajateks on värvus, maitse ja lõhn ning nakatatus aidakahjuritest. Kõrvallisanditeks loetakse tangudel koorimata või riknenud tuumad, kestaosakesed, umbrohuseemned ja mineraalosakesed. Ei tohi olla tumenenud, kibeda
Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätseid, põlduba ja magunaid, müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt hea meelega porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste
Võra laikoonusjas kuni kuhikjas, lehed soomusekujulised, ümara kuni terava tipuga, sortidel lehed vahel ka okkakujulised. Käbid kerajad, hernetera suurused või suuremad, käbisoomused kilpjad, seemned valmivad esimesel aastal v. a. C. nootkatensis (2. aastal), seemned kahe lennutiivaga. Perekonnas 7 liiki, kolm neis on pärit Põhja-Ameerikast, neli on pärit Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Mägi-ebaküpress (Chamaecyparis pisífera [Siebold et Zucc.] Endl.) Pisifera herneid kandev; viide ümaratele hernesarnastele käbidele. Võib kasvada kuni 35 m kõrguseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks, mäestike ülemises osas ka põõsakujulisena. Tüve koor punakaspruun, kasv looklev, laikoonusjas. Eestis on kasvatatud kultuuris päris pikka aega, Euroopasse toodud 1861. aastal. Tsoon III. Areaal: Mägi-ebaküpressi kodumaaks on Jaapan, kasvades mägedes 500...2000 m kõrgusel koos teiste okaspuudega põhiliselt Honshu saarel. Tähtsamad määramistunnused:
... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab saa aru, kust tulevad. rääkima jen.peab meeles pidama,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida sõbraga ehk mitu asja korraga :D seda saab teha aint siis kui pea, silmad käed liiguks pmavahel koordineeritult, et silmad vaataksid aju, et tõlgiksära asjade omadused. Omadused Pimepuudutus – üks proua, kellel oli kiirusagar ulatuslikult kahjustatud, tal väljendus
Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
