· Segan kokku mee, dijoni sinepi ning värskelt pressitud sidrunimahla, maitsestan kastme soolaga. · Asetan kastme toidukilega kaetuna külmikusse · Kontrollin kas kartul on valmis · Puhastan kala nahast ja luudest ning lõikan 150g porsjontüki · Maitsestan kala soola ja sidrunipipraga · Asetan serveerismisnõud nõudesoojendusplaadile · Kurnan kartuli ning purustan nuiaga · Kuumutan köögiviljad pannil: porgandi, maisi, herned · Eelsoojendan kontaktgrilli 180 kraadini · Panen lõhefilee tükid grillile u 6 min. · Asetan purustatud kartulid pliidile, lisan kuumutaud köögiviljad, mascarpone juustu, eelsoojendatud piima, tükeldatud murulaugu · Kuumutan segu keemiseni, maitsestan: soola ja pipraga · Asetan saadud köögiviljasegu eelsoojendatud taldrikutele, asetan taldrikule kala ja kastme. · Serveerin toidu kliendile
Tallinna Tööstushariduskeskus. Selver As Ettevõtte analüüs Laura Oiluk 206 RMÜ 16.03.10 Tallinn 2010 Üldinfo Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning ...
rasvad, süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad, rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad. Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees, või; Lihatooted – pekk, rasvane liha ja kala (lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin.
Söö rohkem kiudaineterikast toitu millele lisaks kasutatakse insuliinisüste mitte sagedamini kui kahe nädala järel. (diabeedi I tüüp) või insuliini eritumist Imikueas põhjustavad enam allergiat 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja suurendavaid tablette (diabeedi II piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, köögivilju päevas tüüp). oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks 5. Söö rohkem kala suuremateks allergia põhjustajateks Kehakaalu vähendamine ja piisav pähklid ja mandlid. Allergiat võivad 6. Söö vähem rasva ja küllastunud
Äärmuslikel juhtudel võib munavalge põhjustada isegi allergilist shokki. Ja veel - munavalkude allergeenseid omadusi termiline töötlemine (keetmine, küpsetamine) ei vähenda. Lohutuseks siiski niipalju, et enamasti munaallergia nõrgeneb või kaob üldse seoses organismi vananemisega. Eeltoodut ei tasu nii mõista, nagu oleksid allergeensed ainult loomsed valgud. Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende toiduainete puhul ei vähenda kulinaarse töötlemise võtted toiduallergia riski. Valgu allergia esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
kasutamisest. Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosforit sisaldavad · piim · juust · liha · ajud · maks · munad · herned · oad · kala · koorimata teravili · mõned puu- ja köögiviljad. 11 Kasutatud kirjandus: www.terviseinfo.ee www.inimene.ee www.eestitoit.ee www.tai.ee www.sign.ac.uk www.tervisekaitse.ee www.ti.ttu.ee www.haigekassa.ee www.riigiteataja.ee www.toidutare.ee/aabits.php?id=110 12
vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
tööstusega 14%, põllumajandusega 4%, ehitustöödega 3% ning muude töödega 4% kogu elanikkonnast. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate kaupade kohta, täiendada ja kinnitada koolist saadud teadmisi. Kuna ees seisab kutseeksam, siis arvasin, et Selver on õ...
toitaineid, nagu valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid, et nende organism töötaks õigesti ja suudaks end taastada. 2.2 Mida lapsele anda Nagu öeldud, vajavad sellises vanuses lapsed päris suurel hulgal toitaineid ja on oluline, et iga päev oleks tagatud vajalik hulk toitaineid. Kindlasti peaks lapse menüüse kuuluma: · piim ja piimatooted need tagavad vajalikud proteiinid ja vitamiinid; · liha, kala, munad, oad, herned ja läätsed need toiduained on väga rikkad valkude, vitamiinide ja mineraalide poolest; · leib, ja teised teraviljatooted, nagu riis, pasta ja hommikuhelbed, kartul, jamss ja maguskartul need tagavad vajaliku hulga kaloreid, vitamiine, mineraale ja kiudaineid; · puu- ja juurviljad need sisaldavad C vitamiini ja teisi vajalikke mineraale ja kiudaineid. 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline
Trüptofaani lagunemineo- Piimapulber Liimine amino-atseetofenooliks Piimarasv Metalliline Piimatooted Linnasene Vale fermentatsioon Küllastatud ja küllastumata Sügavkülmutatud herned Heina-sarnane aldehüüdid Apelsinimahl Greipfruudi noot Apelsinimahl Terpeeni noot Aroomi lamendumine Passioonimahl pastöriseerimisel Õlu Päikesevalguse lõhnamaitse Humulooni fotolüüs Õlu Fenoolne noot Vale fermentatsioon Aroomi analüüs
1 väike viilutatud porruvars 300 g suitsu- või grillkanaliha soola-pipart soovi korral koriander. Keeda 10–13 minutit. Lisa Kuumuta potipõhjas või ja prae hakitud sibulat- 1 tl Provence’i või Itaalia ürdisegu või 1 kotike rukolat või meelepärast salatisegu Klopi kastmeained kokku, maitsesta soola-pipraga ja ülejäänud puljong ja herned. Keeda 5 minutit ning küüslauku paar minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud näpuotsatäis tüümiani või 1 sl hakitud värsket peotäis-paar maisitšipse (meelepärase mekiga) sega nõrutatud krevettide või makraga. Tõsta tõsta potti ka spinat ja kookospiim. Kuumuta maapirn. Prae paar minutit ning lisa puljong või
Kui pärm zakisnet lisatud vett, jahu ja sool. Jällegi pane märjuke soojas kohas. Siis segage tainast ja pane sooja kohta. Kui tainas on sobiv, see on jagatud suurte sile leiba ja küpseta ahjus [2; 4]. Nisujahu küpsetada kuklid koogid puhkus, razborniki, muffinid, pannkoogid, pirukad, tildritele, Shangi. Ja mõned lihtsalt ei kasuta täidis pirukad: liha, kala, juustu, köögivilja. Küpseta neid mune, müslit, puuviljad, marjad, seened, rosinad, herned, [2; 3; 4; 5]. "Supp ja puder - meie toitu," minu vanavanaema armastas lause. Väga sageli esivanemate keedetud hirss või kruubipudru kõrvitsa või kõrvitsa lihtsalt piima [4]. Peetakse kõige kallim riisi putru. See oli ära meega ja sulavõi lehm ainult pühade ajal [2; 4; 5]. Tatar, nisu, hirss, oder putru kõrvitsa meie majas pannakse ahju ja sel päeval. Nagu varem koostatud erinevate supid ahju. "Ei ole armuke, see on kõik rääkida, kuid üks, mis
käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõuluorikas) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõulupäevaõhtul oli kombeks süüa mitu korda, olenevalt paikkonnast kas või 7–12
Enamik toidus sisalduvatest süsivesikutest tuleb taimedest. Ainus loomne süsivesikute allikas on piimatoodetes sisalduv laktoos ja mees sisalduv fruktoos. Glükoosi ja fruktoosi leidub puu ja köögiviljades (Hartvig: 2004 ). Süsivesikud esinevad toidus suhkrute ja tärklise kujul. 1 gramm süsivesikuid sisaldab umbes 4 kilokalorit energiat. Süsivesikuterikkad toiduained on makaronid, leib, riis, müsli, teraviljatooted, kartul, puu- ja juurviljad, köögiviljad, oad, herned ja mesi (Briffa: 1998). Väga tähtis roll on ka puu- ja köögiviljadel, mis on peamised süsivesikute allikad ja mida tuleks süüa igapäev. Neil on palju häid omadusi. Puu- ja köögiviljad vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse ja vähkkasvajatesse, on kasulikud luude, hammaste, naha ja silmade tervisele, soodustavad seedimist ja tasakaalustavad toitu, vähendades sellega ülekaalu ohtu ning hoiavad mälu toonuses. Need on parimad vitamiinide, mineraalainete ja
suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, linaseemned, nisuvalk, pärm, sool 7 Kuskuss herneste, 50 g Jahvatatud, kõvanisu, rohelised Enamasti valgud rohelise ja valge ubaga herned, rohelised ja valged oad, sool, maitseained 8 Linnupiimakommid 45 g Suhkur, šokolaad, piimarasv, Sahhariidid letsitiin, vesi, glükoos, margariin, vahustatud munavalgepulber, säilitusained
kartulimardikatele, · Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika ja kapsakoi röövikutele Tomat · Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5
Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda: Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus:
Joonis 14. Tervislik toidupüramiid 4.2.1. Valgud Kõige tähtsam tervisliku toitumise komponent. Nad on rakkude ja kudede konstruktsioonielemendiks. Organismis valgud lõhenevad aminohapeteks, millest organism ise sünteesib talle vajalikud valgud. Valguainetesse kuulub ka hemoglobiin – hapniku üleviija verese [14]. Päevanormid naisele on 1-2 g valke, 1-le kg. Sellised toiduained nagu liha, munad, kala, lind, piimatooted ja ka herned, oad, pähklid ja päevalilleseemned on valgurikkad [14]. 4.2.2. Rasvad Energiline väärtus on mitu korda suurem, kui valkude ja süsivesinike energiline väärtus. „Rasvad on ka ainete sünteesi ehitusmaterjaliks“. Jagunevad taime- ja loomarasvadeks. Suur loomarasvade tarbimine võib põhjustada ülekaalumist, diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi sellepärast nende tarvitamist peab piirama [13].
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks Hiina poliitilises süsteemis on ...
Tartu Miina-Härma Gümnaasium KANADA Referaat Sirelin Tallo 10A klass Maiu Kaljuorg Juhendaja Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 ...
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................
valguse mõju; ruumide ventilatsioon; kaubaline naabrus; fermentide toime; kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.); taara ja pakkematerjal. Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud? Etüleeni tootvad: õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, melon, papaia, avokaado, passion, tomat. Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress, spinat,seller, porrulauk, kurk, porgand, herned, kapsad, kartul, banaan, hurmaa, kiivi. 37. MILLISED ON KAKS OLULIST EESMÄRKI MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE VÄLJAPANEKUL MÜÜGISAALI? - tagada klientide rahulolu, järgides nende vajadusi, mugavusi ja harjumusi - kasvatada läbimüüki ja teenitavat tulu. 38. MIDA TÄHENDAB KAUPADE VÄLJAPANEKU MEETOD FIFO- FIRST IN, FIRST OUT? Uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks enne ära müüdud. 39
Forell Neljaviljahelbed Paprika Oliiviõli Krevetid odratangud Seened Maisiõli Loomaliha Seemneleib (Jassi) Spinat Rapsiõli Krabi Oad Tomat Sojaõli lahja sink Mais Kurk Päevalilleõli Muna Maasikad, vaarikad Herned Linaseemneõli Kodujuust Melon, arbuus Kapsas Maapähkliõli Kohupiim Õun Zucchini Avokaado Piim Apelsin, mandariin Sibul Õli-veiniäädikakastmed Keefir Suvikõrvits Spargel Räimed Pasta Redis Tursk, heeringas Jogurt Latikas Metsik riis
Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskool Eesti rahvusköök Referaat Koostaja: Angela Vodolaztsenko Gruppi nr: 11KS-1 Juhendaja: Ene Raud Vigala 2013 Sisukord 1.Eesti köök 2.Eesti köök mis see endast kujutab 3.Vana-Eesti köök-talupojaköök 4.Sensoonus ja kokkuhoid 5.Eestlase suhe toidusse 6.Mõisade köögid 7.Vanast Eesti köögist tänapäeval 8.Vana Eesti kööki iseloomustab 9.Kaasaegset Eesti kööki sobib iseloomustama 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus Eesti köök Kama peavad eestlased üdini eestilikuks toiduks. Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogas...
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse. Põhiliselt on aedviljad samad, mis tuttavad meilegi – mitut liiki oad, eriti sojaoad, herned, porgand, kapsas, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, sibul, küüslauk, kõrvits, baklažaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Traditsiooniline Hiina toidusedel on peamiselt kohalikest taimedest. Põhitoorainetena on teraviljad, kaunviljad ja köögiviljad – ennekõike majanduslikel põhjustel. Kujutlusvõime, vajadus ja leidlikkus on need, millede abil valmistatakse meeldivaid ja rõõmustavaid roogasid laiast valikust seemnetest, juurtest,
osas valgusünteesil. Treeninguga aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke (materjali valgusünteesiks), siis treeningu efekt väheneb ja areng pole nii kiire kui treener ja sportlane tahaksid. Süsivesikute valikul tuleb silmas pidada, et tarbitaks just komplekssüsivesikuid leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid, ja hoidutakse lihtsatest süsivesikutest kommid, tordid, koogid, limonaad. Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut, kuna siis on süsivesikute ladestamine lihastes ja maksas kõige intensiivsem. Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. Rasvrikkaid toiduaineid tarvita alles peale esimest treeningujärgset toidukorda, kuna need raskendavad
Süsivesikutest saadakse kõige suurem osa toiduenergiast. Veresuhkru tase tõuseb pärast süsivesikuterikka toidu söömist, sest süsivesikud muudetakse organismis glükoosiks ja edasi veresuhkruks. Verega transporditakse süsivesikud rakkudesse. Päevasest toiduga saadavast energiast peaks pool olema kaetud süsivesikutega. Süsivesikuterikkad toitained: maiustused, mesi, jahu ja jahutooted (k.a. leib ja sai), tangained, makaronid, herned, kartul. Süsivesikuid tuleb arvestada ka puuviljades, marjades ja mahlades (k.a. ilma suhkruta naturaalsetes mahlades). Kiudained Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Kiudained mõjuvad soodsalt ka sooletegevusele ja tekitavad täiskõhutunde. Kiudaineterikas toit on soovitatav kõikidele diabeetikutele. Kiudainerikkad toidud: aedviljad, puuviljad, marjad, täisteratooted (NB
30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80
Põhjapoolsetes piirkondades on põllumajanduses põhikultuuriks nisu, millest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina omapäraseid rahvuslikke nuudleid. Mida kaugemale lõunasse, seda rikkalikumaks muutub toiduainete valik. Väga suurt rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma igasse toidusse. Põhiliselt on aedviljad samad, mis tuttavad meilegi mitut liiki oad, eriti sojaoad, herned, porgand, kapsas, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, sibul, küüslauk, kõrvits, baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Hiina köögi põhinõue Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja
Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Mikrobioelemendina on vask vajalik ka luukoe tekkeks. Vase depooks on maks, neerud, süda ja aju. Peamised vaske sisaldavad produktid on maks, punane liha, kalaliha, oad, herned, must aroonia, kirsid, täisteraviljatooted, pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi. Jood on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi leidub vähesel määral kalades ja vees. Koobalt on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub B 12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim
Teraviljasaadused *Manna - saadakse jahu valmistamisel kõrvalsaadusena nisust või maisist. Teraline, helekollase värvusega, paisub kuumas vees. *Tatar - kolmetahuline, pruunika värvusega *Hirss - kollane, jahuse väljanägemisega, tahab korralikku pesemist ja kauaaegset keetmist. Tera suurem mannast *Kaunviljad - kuivatatud herned (terved, poolikud, ühevärvilised või segavärvilised); kuivatatud põld- ja aedoad, sojaoad, läätsed *Jahu - jagatakse: *Rukkijahu (täisterajahu, lihtjahu, kroovjahu, rukkipüül) *Nisujahu - mineraalainete sisalduse (tuhasus) järgi 6 tüüpi. Tuhasus näitab jahul värvust.
ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. MUISTSED KOMBED Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud
piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid. Rauda sisaldava hemoglobiini ülesanne on aga kanda organismis hapnikku laiali. Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Milline toiduaine sisaldab enim rauda: Merekarbid, loomaliha, veiseliha, krevetid, sojaoad keedetud, läätsed keedetud, herned, kartul, kana , muna, lambaliha, kalkun, kõrvitsaseemned, pähklid, seesami seemned, ingver, rukis, tomat, rosinad, küüslauk, metsmaasikad, maasikad Raua imendumist soodustavad: - Kanaliha / kala / liha; - Puuviljad: apelsin, apelsinimahl, maasikad, greip jne.; - Juurviljad: brokkoli, rooskapsas, tomatid, tomatimahl, kartul, roheline ja punane paprika; Raua imendumist takistavad: - kohvi ja tee; - Juurviljad: spinat, rabarber, peedilehed; - Täisterad ja kliid; - Soja sisaldavad tooted. NB
LIHA ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt sidekoerakkudest vabanevast histamiinist, liha töötlemisel kasutatud värvainetest (erütrosiin) 10 või säilitusainetest (nitritid). Linnulihast võib tekkida allergia siis, kui inimene on ülitundlik muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima. KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu. JUURVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas, lillkapsas ja kaalikas. Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu
B1 Vesilahustuv Süsivesikute Defitsiit häirib Pole Pärm, nisuidud, lõhustamiseks, tugevasti glükoosi ehk seafilee, närvirakkude veresuhkru lõhustumist täisteratooted, talituseks, metaboolse energia kuivatatud herned, virgatsainete saamiseks, samuti kaerahelbed tekkeks, rasvhapete ja aminohapete lõhustumist B12 Vesilahustuv Närvisüsteemi Neuriit, ärritatavus, Pikaajalised Maks, mereannid, normaalne funkts
· MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted -
Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Tagasihoidliku sisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma 26 osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi
õppimisvõime parandamiseks. B1-vitamiini puudust soodustab rafineeritud toiduainete kasutamine, seega kasutage täisteratooteid, sest need sisaldavad antud vitamiini tavatoodetest rohkem. Vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust nimega beri- beri ja toob endaga kaasa kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B2-vitamiini on vaja: • kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, • silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, • terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks, • antikehade moodustumiseks. B2-vitamiini puuduse esmasteks tunnusteks on lõhenenud suunurgad, kergesti väsivad, sügelevad ja
IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST Kolmekuningapäev 6.I. Mõneti kordab selle päevaga seostuvkombestik jõulupühi ja vana- aastat; kolmekuningaks toodi heinad tuppa, tehti kurjade jõudude tõrjeks riste laudaksele, ennustati tulevikku. Üldtutntud on ütlus, et siitpeale läheb päev kukesammu võrra pikemaks. Tavaliselt asetati kolmekuningapäeva öösel või varahommikul (mõne teate järgi uusaastahommikul) aiaposti otsa herneid, öeldes: "Küls, säh võta herned, ära tule minu vilja võtma." Vene õigeusulistel kuulub selle päeva juurde vee pühitsemine (ristimine). Paastamaarlapäev 25.III on teiste maarjapäevade seas kõige olulisem ja teda nimetatakse lihtsalt maarjapäevaks. See on kevade saabumine, sellega seoses ka naiste talviste tubaste tööde lõpu päev ning sel puhul on olnud põhjust "maarjapuna" juua, et kogu aasta punased oleksid.Maarjapäev on traditsioonide poolest üsna rikas, Lõuna-Eestis lisandub
Igasugused kroonilised põletikukolded (hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.) võivad organismi allergiseerida. TOIDUAINED Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine (eriti kala, muna) suhtes võib püsida kogu elu. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin, sidrun, tomat, sokolaad, kakao, mesi, maitseained (vorstid). Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmine või külmutamine kaotab mõju. On ka tähelepanekuid, et sageli seostub puu- või juurviljaallergia kase õietolmu allergiaga ning maitseaine allergia puju allergiaga. Allergeenina võivad toimida toiduainetes sisalduvad
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Muinasaja lõpusajandiks elati uuesti külades, suurus oli erinev. Külast suurem asustusüksus oli kihelkond, neid umber 45 Eesti aladel. Need omakorda liitunud maakondadeks. Eesti muinasaja lõpu kaart, kus on mis maakond! Peetakse silmas 8 suurt maakonda: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine. Sel ajal toimus muutus kasvatavates kultuurides, odra osatähtsus vähenes ja hakati kasvatama rohkem rukist. Omased ka herned, oad, läätsed. Põlluharimise kõrval loomakasvatus, aga loomi peeti suht vabalt, kõik loomad umber 1/3 võrra väiksemad kui praegused koduloomad. Lehma peeti mitte piimaks vaid liha ja sõnnik. Kalapüüki oli suht vähe, toimus eeskätt sisevetel (rannik üsna asustamata). Küttimine ka teisejärguline. Eriti Lõuna-Eestis levinud metsmesindus, tarud olid metsas, inimestel koht teada. Mesi oli ainus magus. Käsitöö tehti suuresti kodus, üksikutel aladel olid kujunenud
Kanadale raskemini kui teistele kapitalistlikele tööstusriikidele. Suur on sõltuvus väliskapitalist, peamiselt USA omast. Välismonopolid kontrollivad umbes 50% hankivast ja töötlevast tööstusest. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 17 Tiiu Taplas 8. Metsamajandus ja metsatööstus Kanadas on väga suur osa metsa kasutusel kütteks ja tööstuslikuks puit materjaliks
com/?topic=93&info=1 LISA 1 Toiduainete pH tabel Youngi skaala väljendab pH reaktsiooni kehas peale toiduainete söömist. Tabelis on tavalised toiduained, nende suhteline potentsiaal happeliseks (-) ja aluseliseks (+) jäägiks vahemikus -40 kuni + 40 . 13 Piiramatult Köögiviljad Brussels Sprouts Rooskapsa võrsed -1.5 Peas, Ripe Herned, küpsed +0.5 Asparagus Spargel +1.1 Arichokes Artishokk +1.3 Comfrey Varemerohi +1.5 Green Cabbage, March Harvest Roheline peakapsas, märtsi korje +2.0 Lettuce Leht- ehk aedsalat +2.2 Onion Sibul +3.0
kohuke Leib ja teraviljasaadused, kartul Rukkileib, eriti täistera- ja kliilisanditega, sepik, riis, kodused pärmitaignatooted, Peenjahust leib ja sai; koogid, mille valmistamisel nuudlid (ilma munata), kaerahelbed, odrajahu ja -tangud, tatratangud, kruubid, on lisatud rasva, koort, munakollaseid ja suhkrut; pastatooted, mais, herned, oad. Keedetud või fooliumis küpsetatud kartul friikartul, kartulikrõpsud Köögi- ja puuviljad Köögiviljasupid ja piima-köögiviljasupid; aurutatud köögiviljad (kaalikas, peet, Kookos, avokaado; suure rasvakoguse või porgand, Türgi uba, lillkapsas jt); kõik köögi- ja puuviljad ning marjad (eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
