* valguse mõju; * ruumide ventilatsioon; * kaubaline naabrus; * fermentide toime; * kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.) * taara ja pakkematerjal. 9. Etüleeni tootvad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom maitseroheline, banaan, aprikoos salatid, kress, spinat, virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad, passion, tomat kartul, hurmaa, kiivi 10. Etüleeni eritub kõige vähem soovitatud säilitamistemperatuuri juures. Ka õhuvahetus vähendab etüleenisisaldust õhus.Etüleeni positiivne mõju on see, et toored viljad küpsevad etüleeni mõjul kiiremini. 12. FIFO- see tähendab, et uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et
Soljanka 9.00L,G Soljanka 9.00L,G Supp metsa 10.50 seentest rack lambaliha Loomaliha messingist Ahjus küpsetatud kartul, Croissant Parma sinki tumeda õlle ja hõõrutud herned, grillitud köögiviljad 25L,G põldmarjakastmega 32L,G www.tervisekohvik.ee www.tervisekohvik.ee www.tervisekohvik.ee Köögivilja-kanasupp3,50 Üllatuslik peedisupp3,90 Üllatuslik peedisupp3,90 Talviselt toitev köögiviljasupp Aprikoosi, tšilli, sibula ja Aprikoosi, tšilli, sibula ja kanafileega(www
tagada viljaõnne. Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti
põgusalt oleks justkui postmoderne maailm siiski olemas. Kuigi on novelle, mille tegevusaeg jääb sotsialismiperioodi, ilmselt 50ndate nõukogudeperioodi ning kus tegevus leiab aset Peterburi-Tallinna rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas. Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor)
• Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu,
Mustvee Kool Liina Krehova 6. klass Rott Referaat Õpetaja Aale Sildaru Mustvee 2016 Sisukord: 1. Tutvustus 2. Käitumine 3. Pidamine ja elutingimused 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Pildid rottidest 7. Rändrotid Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Tutvustus Rotid kuuluvad kõige intelligentsemate näriliste hulka, neid võrreldakse tihti koertega. Nad on väga uudishimulikud loomad, kes on valmis inimestega suhtlema. Vastupidiselt levinutele arvamustele on lemmikuna peetavate rottide esivanem rändrott. Rändrotid on pärit Hiinast, kust nad keskajal üle maailma levisid. Kodutama rotte hakati 18. sajandi paiku. Lemmikloomana on rotid parema iseloomuga kui nende esivanemad. Rottide koige iseloomulikum tunnus on nende saba: see on sama pikk kui nende keha, kerge karvastikug...
sarapuu pähklid(tuum) 65 10 3 650 kreeka pähklid(tuum) 400 40 6 2 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g MUUD TOIDUAINED kuivatatud oad 800 80 kuivatatud herned 700 70 riivjuust 350 35-40 5.-6 rosin 650(500) 65(50) 10(8) riivsai 500 50(45-60) 7 majonees 950 95 15 5 makaronid 500 50 10 maitseained jahvatatud 500 50 7 2 sinep 1100 110 16 5
saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha, loomi on imiteeritud hüplemisega. Toidud Tangupuder, mida viiakse üksteisele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned või oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kaisan, kahjaiset, mille nimetus viitab vanale ohrijoogile. Lähedased pühad: Mardipäev Hingedeaeg & hingesandid Jõulusandid Nigulasandid Muu maailma tavadest Halloween (Ameerika) ja Lucia päev (Rootsi).
..................................8 Kasutatud materjalid........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Referaadi koosatamiseks kasutasin interneti ja raamatute abi . Uurisin vee kareduse olemust, sellest
söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri. Peamised kasvatatavad teravilja liigid on nisu, kaer, oder, rukis, riis, ja mais. Järgmise suurusjärguna tulevad juba kaunviljad, nagu herned, oad, soja ja maapähklid. Samuti ei saaks mainimata jätta erinevaid vilju kandvaid puid ja põõsaid aga ka juurvilju. Taimi kasvatatakse ka ürtide ja vürtside saamiseks, mida kasutatakse inimeste toitudes juba sajandeid. Samuti kasvatatakse taimi selleks, et neid kasutada jookides Kas siis põhikomponendina või maitselisandina, nagu näiteks kohv, kakao ja teelehed, kuid ka õunad, apelsinid ja muud puuviljad.
.. Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 26) Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti rahvusroad Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha-klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28) Mis on kama? Kasutamine
RNA RNA ülesanne on DNA-s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine üheahelaline koosneb nukleotiidiest T asemel on U(uratsiil) mRNA, tRNA, rRna 8.TERVISLIK TOIT Mineraalainete funktsioonid ja allikad Min Näide ülesandest Näide allikas eraalaine organismis olevast toiduainest Kaal Moodustab organismis Herned, kartulid, ium ioonlahuseid ning reguleerib tomatid, banaanid ATP tootmist Kloo Vajalik maohappe Lauasool r tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks Naa Moodustab organismis Lauasool, spinat, piim trium ioonlahuseid nind reguleerib ATP tootmist
eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid. Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas. Vanasti raputati taimeõlisse ka veidi soola, et säilivusomadusi parandada. Oliiviõli (erinevalt teistest õlidest) ei tohi külmkapis hoida, muidu muutub see häguseks. Oliiviõli õige koht on pimedas kapis. Herned ja oad on tänuväärsed toiduained, mida saab säilitada kuivatatuna. Kuivatada saab ka köögivilju. Kuivatatud köögiviljad võivad säilida aastaid, kuid kuivatamisel hävib neis leiduv C-vitamiin ja väheneb ka teiste vitamiinide sisaldus. Koduoludes on kuivatamine aeganõudev. Rõõska piima tuleb hoida pimedas, sest valguse käes kaotab ta suure osa vitamiinidest. Et piim külmkapi puudumisel kohe tilgastama ei läheks on
Kahjurid põhjustavad meie majapidamises mitmesugust kahjustust toiduainetele, nad kujutavad endast suurt ohtu toidu ohutusele ja nõuetekohasusele. Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kan...
92. Keedetud kartul 150 2.2 4.1 29.4 168 93. Ahjukartulid 250/15 6 12 63 429 94. Praekapsad võiga 175/5 4 12 12 177 95. Keedetud lillkapsas võiga 250/50 7 13 20 230 96. Porgandid piimakastmes võiga 220/5 4 13 24 239 97. Hautatud punapeet äädikaga 20 0.2 0.8 2.1 17.6 98. Herned porgandid kastmes 250/5 11 21 40 405 99. Ühepajatoit 250/50 6.5 32.5 20.7 414 100. Hautatud porgand hapukoores 200 4.4 9.4 19.9 187 101. Riisi-,tatra-,kruubi-,herkulopuder või 250/10 8 14 45 325 102. Tatra-,riisipuder 100 4 3 16 109 103. Keedu makaron, nuudel võiga 210 7 9 50 318 104
Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna- Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Tartumaine määgimas käimise komme võiks olla selle hiline edasiarendus. Toidud Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Kahi Peamiselt spetsiaalne ohvriõlu, mida valmistati ja ohverdati erilistel kalendripühadel, nagu jaanipäeval (jaanikahi), mardi- ja kadripäeval (pakuti sanditajatele, nimetuseks mardikahi, kadrikahi), jõulude ajal; lapse sünni puhul,
ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus
Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt. 1 viil leiba, 1 viil sepikut, 100g kartulisalatit, 2 spl keedetud riisi, 2 spl müsilt. Saavutamaks head kontrolli diabeedi üle on vaja teada kui palju on toidus süsivesikuid ja jaotada see kolme söögikorra ja kolme vaheeine vahel. 3. Puuviljarühm Koosneb puuviljadest ja marjadest
Leidub maks, neerud, muna, pärm. K vitamiin Ülesanne verehüübimine ja veresoonte parandamine, kaltsiumi taseme reguleerimine luudes. Leidub petersell, spinat, broccoli, jääsalat, kurk. Naftokinoonid (K1, K2) Defitsiit vere hüübimise aeglustumine, sinakad laigud kehal, verejooksud ninast. Manustamine meestel ja naistel 0,06 -0,09mg, lastel 0,02 -0,06mg, rasedad 0,08 -0,12mg. Leidub kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. P vitamiin Defitsiit veritsevad igemed, kerge külmetumine Leidub tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, mustsõstar, kirsid. PABA e. P vitamiin Vajalik naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks, erütrotsüütide normaalseks arenguks. Defitsiit väsimus, ärritatavus, soole mikrofloora arenguhäired, pigmentatsioonihäired. Leidub munad, maks, piim, pärm. Q vitamiin e ubikinoonid
piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Piimatooted on kõik tooted, mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 27.Vanimad teraviljadtoidud valmistati odrast, kaerast, nisust ja rukist. Põhilisemad toiduained olid kapsas, kaalikad, herned, oad ja läätsed ning ka liha, kala, munad ja ka puuviljad ning marjad. Tuntuim ja tähtsaim toit on leib, veel on tuntumad kalasupp, liha- klimbisupp, hernesupp, suupistetest on muna-odravõi, täidetud muna, kuivatatud ja soolatud või suitsutatud kala ning liha. Põhiroad on lihapallid, mulgikapsad, sült, mulgi puder.. magustoitudest on leiva- ja marjakreem, kamakreem, küpsetistest odrakarask, pannileb, jookidest kali, hapupiim, kama. 28
Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule Itaalia teadlased on jõudnud mitmete katsete tulemusena arusaamiseni, et ülesöömine pole kahjulik mitte üksnes kehale, vaid ka vaimule, soodustades aju vananemist. Vähem söömine aitab lülitada tööle aga molekuli, mis aitab ajul noorena püsida, vahendabERR teadusportaal. Molekul nimega CREB1 kannab hoolt mälu ja õppimisvõime eest, samuti kontrollib see ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes. Itaallaste katsest ilmnes, et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne ...
Mida sisaldab tervislik toit? Et tervislikult süüa, peab toidus olema piisavalt kõiki põhitoitaineid ning vitamiine ja mineraalaineid. Toit peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud(erinevate toitainete õige suhe), mõõdukas(süüa vastavalt kulutamisele) ja mis kõige tähtsam toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas). Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima
mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel. Süsivesikurikkad
seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda neil enne poodi minekut teha keelab? Kahtlane, kas see ecstasy-buum või narkotrend vaibub, kui koolides hakkavad käima tõsiste nägudega tädid ja onud rääkimas, mis hirmsaid asju uimastid põhjustavad. Või raputab Marti, tema kundesid ja Eesti ajakirjandust ainult see, kui Eestis sureb esimene algkoolineiu liiga suure ecstasy-shoki tagajärjel. Või lööb keegi mõne Mardi-suguse pisidiileri näiteks maksmata võlgade pärast selja tagant tellisega surnuks.
ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad.Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et
diadünaamilised voolud jne. (Reumatoloogia, 2000) Podagradieet. Podagradieeti on põhjust pidama hakata juba esimese podagrahoo järel. Dieedis kõige olulisem on vältida toiduaineid , millest tekib kusihapet. (Reuma-aabits, 2004 ) o Toidust tuleb välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud, kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sprotid, sardiinid; köögiviljadest herned, oad,spargel, lillkapsas, spinat. Keelatud on alkohoolsed joogid, eriti õlu. o Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. o Soovitatv on süüa järgmisi toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust, kanamuna, kartulid, porgand, salat, sai ja leib, tatratangud, riis, õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, viinamarjad, pähklid, tomat, kurk, kõrvits, sibul, peet, redis, seller.
Kaalika suflee 10. Koori, pese ja viiluta kartulid ja kaalikas. 11. Keeda veest ja puljongikuubikust puljong 12. Hauta kartul ja kaalikas potis puljongiga. 13. Püreesta kartul ja kaalikas, vahusta munavalged tugevaks vahuks ja lisa tainasse.Lisa eelsoojendatud piim. 14. Täida tainaga rasvainega määritud väiksed sufleevormid ja küpseta eelsoojendatud praeahjus 225°C 10-15 minutit. Herne püree 15. Herne püree jaoks keeda potis herned vees koos soolaga,püreesta ja suru läbi sõela. Serveerimine 16. Määri eelsoojendatud taldriku keskele lusikada herne püree,pane peale vormist välja võetud suflee,kõrvale pane lõigatud sealiharull ja kaunista värske tüümianiga. 17. Serveerimistemperatuur 65°C. Brandi PannaCotta. Valmistamine: 1. Kuumuta kastrulis koor ja suhkur keemiseni. Lisa brandi.Lase keeda 2 minutit. 2. Sega omavahel zhelatiinipulber ja keetud vesi ja lase paisuda 5 minutit
sinine, siis jäävad pruunid silmad) · Retsessiivne alleel a, määrab organismi tunnuse ainult siis, kui mõlemas kromosoomi paaris on ühesugused alleelid ( sinine alleel sinine alleel, lapsel sinised) · Mendeli Seadused: 1. Homosügootsete vanemate ristamisel on järglased genotüübilt(geneetiliselt) ja fenotüübilt(välistunnused) identsed: · Kollased ja rohelised herned, järglased kollased A kollane aroheline kollane roheline P AA x aa Gameedid AA aa F1 Aa Aa Aa Aa genotüübilt identsed fenotüübilt identsed · Näide 1. Abielluseid pruunide ja siniste silmadega mees ja naine, milliste silmadega järglasi nad võivad saada? Koosta ristamisgeen ja määra isikute genotüübid ja fenotüübid. A pruun a sinine
metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba.
, tavaliselt 34 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. · Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. 4 · Aedviljatoit (légume) soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin). · Salat (season) enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu). · Magustoit (entremets) tort, kook, puding, suflee või vorm. · Puuvili (dessert) kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil (diner) kell 17
sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötme...
levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab. Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus. Loomakasvatajad peavad veiseid, lambaid ja kitsi staatusesümbolitena ning ei soovi neid tappa. Magustoiduks süüakse üldjuhul maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja. On teatud pidustusi, kus pakutakse banaanidest valmistatud koduveini. Sorgost valmistatakse tehaseõlut ja koduõlut. Traditsioonina joovad sõbrad ja
Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid) - Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas, kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur - Toit (rukkileib ja soolasilk ; jahu- ja tangupudrud ; herned, oad ; rikkalikum laud pulmade ja jõulude ajal ; kali ja õlu) - Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur - Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias)
oli rüüsteretkede eest suhteliselt hästi kaitstud, nende jaoks vajadust polnud ja neid ei tekkinud. Elati suitsutubades ehk ilma korstnata majades, millest hiljem arenes välja rehielamu. Kõige olulisem elatusala oli põlluharimine, tegemist oli juba põlispõllundusega. Odra ja nisu osatähtsus hakkab vähenema, suureneb rukise tähtsus ja kaheväljasüsteemi (1:0) asemel tuleb kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja sõnniku pärast. Piimatootmise eesmärgil kasvatamine on kaheldav, sest tolleaegsed lehmad ei andnud eriti hästi piima. Karjakasvatus oli vabapidamisel põhinev loomad pidid suurema osa aastast ise toitu hankima. Küttimine ja kalapüük on vähemtähtsad, seetõttu polnud
Väljastusleti töökorraldus Väljastusletti kasutatakse restoranides, kus tellimusi täidetakse menüü alusel. Kuumad taldrikud on roogade väljapaneku laual ja kokad asetavad tooteid taldrikule (mitme taldriku puhul liigutakse toorainega ühe taldriku juurest teise juurde). Tooted võivad olla liigutataval kärul või käes hoitavates nõudes. Meeles tuleb pidada, et kuumade roogade väljastamisel tuleb võimaluse korral kasutada soojendusega lauda või soojenduslampe. Tööd võidakse teha ka selliselt, et taldrikud liiguvad ja kokad püsivad paigal. Iseteenindusliini töökorraldus Iseteenindus ehk letiteenindus on kasutusel maanteeäärsetes söögipaikades, kaubamajade odavates kohvikutes, tehase- ja ülikoolisööklates, puhkekeskustes ning tervishoiuasutustes. Seda süsteemi saab rakendada mitmel viisil ja igal viisil on oma head ja halvad küljed. Iseteeninduse variandid on: • Otselett, kus klient juhitakse väljapandud...
HERNES · Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini. · Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud. · Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu. Herne kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub
Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku. Leib 19. sajandil tehti leiba pikerguses puunõus- mõhes. Sellel käis kaas peale. Leivanõu seisis kas rehetoas või sahvris. Mõhes hoiti juuretsis. Leiva tegemiseks võeti leiget vett, see segati juuretisele, kallati jahu peale ja löödi suure puulusikaga segamini. Peale raputati paks kiht jahu, pandi kaas peale ja kaeti paksu riidetükiga. See tõsteti ahju või truubi äärde sooja
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine ...
3) Peeglid kinni 4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse
Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, mistõttu joodivajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Kokkuvõtvalt on järgnevas tabelis ära toodud mineraalained, millistes toiduainetes neid leidub ning milleks neid on vaja. Kaltsium Vajalik lapse luustiku Piim ja piimasaadused (eriti juust ja 900mg moodustamiseks. Kaitseb kohupiim), herned, aprikoos, raseduse ajal ema luude viigimari, seesamiseemned, 12 hõrenemise ja hammaste ploomid, datlid, riis, petersell, lagunemise eest. rosinad, munakollane, lihatooted, kala, spinat, rooskapsas, sojauba,
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15
Ta on seotud K vitamiiniga ja vere hüübimiskiirusega. Üleliigne kaltsium ja fosfor segavad mangaani imendumist. Aitab aktiveerida C-vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis tegur ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli tootmisel. Vajalik närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tekkeks. Kuulub antioksüdantide hulka. Allikateks on pähklid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, herned, peet ja munakollane. Kaalium on vajalik kehavedelike jaoks, närvidele ja teatud ainevahetusprotsessidele, ka südametegevusele. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks. Allikateks on kartul, kõrvits, aprikoos, jogurt, banaan, aeduba, apelsinimahl, kuivatatud ploomid. NB! Neerukahjustuste korral tuleb kaaliumirikast toitu vältida.
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
0.02% võrra. Põllumajandus 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Vilja kasvatatakse Suurtasandiku preeriadidel, mis on tõeliselt viljakas piirkond, kuid enamus toodetakse siiski Saint Lawrence'i madalikul kuhu on kogunenud enamus rahvastikust. Ülejäänud maa pole nii viljakas või on sealsed olukorrad kasvatamise raskeks teinud.
kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Kaod(kaalu,toitainetekaod) · Sorteerimine · Mittesöödavate osade eraldamine · Pesemine(vajadusel harjaga) · Puhastamine,koorimine · Pesemine · Tükeldamine-erinevad tükelduskujud · Külmutatud köögivili-ei vaja sulamist · Kuivatatud köögivili-leotamine Toorsalatid · Peaaegu kõik köögiviljad,puuviljad,marjad · Ei sobi toores kartul,aeduba,vanad põldoad ja herned o Tükeltatud o Riivitud o Rebitud o Salatikastmed Õli-äädikakastmed Piimatoodetest kastmed(hapukoor) Majoneeskastmed Mahlakastmed · Köögiviljavaagnad dipikastmega o Väikesed terved köögiviljad(redis,kirsstomat) Suuremad tükleduskujud(sektorid,kangid) · Kõik kuumtöötlemisevõted, ka mitmekordne kuumtöötlemine
kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
