Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"herned" - 325 õppematerjali

herned - koorimata ehk lihvimata- kollased, rohelised, kooritud e.purustatud
thumbnail
2
txt

Kuidas keeta dieetkapsasuppi

Laupev Hommikueine: 1 tops vherasvast jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, kurgi- ja porganditikud Lunask: Kapsasupp, vike tkk kanafileed hautatud spargli, baklaaani ja suvikrvitsaga Vahepala: Kapsasupp, kirsstomatid htueine: Kapsasupp, vike tkk valget vherasvast kala, aedoad, peediviilud, lehtkgiviljade segu vherasvase kastmega Phapev Hommikueine: ks tass smuutit jogurtist, mustikatest ja maasikatest, kohv Vahepala: Tee, suur tkk melonit Lunask: Kapsasupp, lehtkgiviljad, porgandiviilud, herned , redised, spargelkapsa- ja lillkapsasalat, vherasvane salatikaste Vahepala: Vesi, ks vike tops vherasvast jogurtit, pirni- ja unaviilud htueine: Kapsasupp, aurutatud noored aedoad, grillitud pastinaagid, kpsetatud un Esmaspev Hommikueine: Pool tassi jogurtit, pool tassi erinevaid marju, kohv Vahepala: Tee, pool tassi jogurtit, tkk melonit Lunask: Kapsasupp, kpsetatud un, tee Vahepala: Vesi, banaan htueine: Kapsasupp, apelsini- ja greibisektorid, tee Teisipev...

Kokandus
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Latikas

Suuremad isendid hoiduvad päevasel ajal sügavamasse vette, kuid varahommikul ja õhtul tulevad ka kalda Lähedusse toituma. Hoiduvad enamasti parvedesse. Püügil on soovitatav koha sissesöötmine ja peibutussöötmine. 5.Sööt Sööta, milleks võivad olla erinevad vihmaussid, sääse- või kärbsevastsed, leib, tainas, mais, herned jms, hoitakse põhjal või üsna põhja kohal liikumatuna või seda üsnalaisalt mängides.Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame ­pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahjurid köögis

Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned ; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kan...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tõnisepäev,Tuhkapäev

Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Keelud Tõnisepäeva töökeelud on seotud sigadega, et vältida nii seakahju kui ka sigade tekitatud kahju: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks). Rituaalsed toidud Tangudega keedetud seapea, herned (oad) sealiha või seapeaga. Loodus Tõnisepäeval keerab karu teise külje, hülgel sünnib esimene poeg, putukatel tuleb hing sisse, lõpeb mardipäeval alanud lutsupüük. Taliharjapäevad Eestis on talvekeskmeks peetud taliharjapäeva, tõnisepäeva, küünlapäeva, paavlipäeva ja käädripäeva. Üldiselt ongi kõigil rahvail mitmeid kalendripühi, mis kannavad talve poolitaja tähendust....

Religioon
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Jõulud - referaat

Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla ­ kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned , naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus...

Usuõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste jõulud

Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned , naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

Mõned teised nõuanded, mis sisaldavad erinevaid kategooriaid, on välja toodud peatükis ,,Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg." Valgud (proteiinid) pähklid ja seemned arahhis muna soja kuivatatud oad kuivatatud herned piim* juust* läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed...

Toitumisõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vee karedus

Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes, jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi, seep vahutab hästi, kuid karedas vees moodustab ta lahustumatuid ühendeid ning temast pole suurt kasu ehk kareda veega pesemisel kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja...

Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...

Taimekasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Seedeelundkond

NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...

Inimese anatoomia ja...
160 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Veekaredus

Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti...

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
41
ppt

Erinevad süsivesikud

Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Kuivatatud herned , hirss 59 Apelsinimarmelaad 58 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 Kasutatud kirjandus...

Rekursiooni- ja...
158 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tervislik toitumine

Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned , oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas. Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportliku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi. Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid....

Terviseõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Ja veel - munavalkude allergeenseid omadusi termiline töötlemine (keetmine, küpsetamine) ei vähenda. Lohutuseks siiski niipalju, et enamasti munaallergia nõrgeneb või kaob üldse seoses organismi vananemisega. Eeltoodut ei tasu nii mõista, nagu oleksid allergeensed ainult loomsed valgud. Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende toiduainete puhul ei vähenda kulinaarse töötlemise võtted toiduallergia riski. Valgu allergia esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid...

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toiduained

Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ­( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...

Rootsi keel
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

VI A rühma mittemetallidest

Lisaks on väävlit kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned , oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%...

Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teraviljasaadused

Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega - kõrvalised lisandid ­ riknenud terad, kivikesed, muld, liiv - omadus pehmeks keeda ­ oluliseimaks kv.näitajaks kaunviljad Kuuluvad herned , oad, läätsed. Herned: kooritud ja koorimata, värvilised, valged, rohelised, kollased. Koorimata omastatakse paremini, sest puudub kest 8 kiudained) Aedoad ­ erineva värvusega, kuju ja suurusega. Kusjuures vlget peetakse kõige väärtuslikumaks Säilitamine tangainetele Puhtas, kuivas tuulutatavs ruumis, õhuniiskus 75%. Kotid ja kastid alusrestidel, kõrgus maastvähemalt 20 cm, kaugus seinast 0,5 m. Virnade kõrgus 8-12 kotti, pakki, pikaajalisel säilitamisel ümber tõsta...

Toitumisõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lapse tervislik toitumine

Toit peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud(erinevate toitainete õige suhe), mõõdukas(süüa vastavalt kulutamisele) ja mis kõige tähtsam ­ toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas). Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima...

Toitumise alused
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Süsivesikute konspekt

Organismi ööpäevane süsivesikute vajadus sõltub töö intensiivsusest: mida intensiivsem on töö, seda rohkem on vaja toiduga anda süsivesikuid. Mõõduka füüsilise töö korral peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral ­ kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned , kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt. Loomse päritoluga toiduainetest sisaldab rohkem süsivesikuidainult piim. Süsivesikud suhkrute näol leiduvad peamiselt puuviljades ja marjades. Teraviljasaadustes, näiteks leivas, tangainetes, jahus, ubades ja kartulis sisalduvad süsivesikud tärklisena. 3...

Terviseõpetus
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun