valikud. · Teosed lõpevad optimistlikus toonis, mõjuvad meeliülendavalt ja kinnitavad usku maailmakorra mõistlikkusesse. "ORESTEIA" · Ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. eKr. Teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Müüdi lugu: Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg
oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares · Saturnus Kronus · Neptunus - Poseidon · Janus · Vesta Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all,
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (4) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (4) Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. (3)
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos Vesta Hestia Janus. Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja
Milliseid materjale kasutasid Vana-Kreeka kujurid? Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi Kes olid kouros`ed ja kore`d? Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Nimeta vähemalt 5 Vana-Kreeka skulptorit ja nende teoseid! * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. * Pheidias. Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kreeka mütoloogias hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure. Idafriisil on kujutatud istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse järgi, sest seda maad nimetati vanaegiptuse sõnaga chemi. Üheks tõenäoliselt esimeseks ühendiks, mis inimeste tähelepanu pälvis ja millega inimene kokku puutus, oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (elavhõbesulfiid HgS). Nimetus pärineb kreeka keelest ja tähendab üht punase värvi liiki. Kinaver veetl...
Zeusi teine õde De- meter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Posei- don ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephais- tos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahi- jumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja vilja- kusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos. Hellenismiperioodil võeti lisaks kreeka jumalatele omaks ka mitmeid ida jumalaid, eriti populaarseks muutus egiptuse jumalanna Isis. Surematud jumalad ei olnud kreeklaste arvates mitte alati maailma valitsenud. Kõigepealt olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose (taeva).
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD · Zeus - Jupiter (taeva-, vihma- ja piksejumal) · Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED
suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts
,,Oresteia" ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. Kasutas Sophoklese eeskujul kolmandat näitlejat. Ka siin on teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Atreuse perekonna pani needuse alla Hermese poeg. Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha
Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal, sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna Kronos kartis oma lapsi Dionysos Veini- ja sigivusjumal ja neelas iga vastsündinu alla. Sellest pääses Zeus. Zeus kasvas suureks ja sundis Kronost teisi jumalaid välja oksendama, järgnes võitlus jumalate ja titaanide vahel
Myroni ,,kettaheitja"-hoogne liikuvus Relfeef-eelistasid kõrgreljeefi, aitab luua ruumilisust, tihti vabafiguurid, mis olid vaadatavad ainult altpoolt Parimad ehitusplastika teosed loodi ateena templi Partheoni jaoks, võitlusstseenid Akropoli skulptuuride autoriks Pheidias Nike templi reljeef kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme Hakatakse kujutama dramaatikat, nt skopas(halikarnassose mausoleum) Aktina hakati kujutama naisi Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused:
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
proportsioonid teised. Antiikajastu kuulsamaid skulptuurteoseid oli grupp, mis kujutas niobiidide tapmist, arvatavasti Skopase töö. Leocharese loodud on Belvedere Apolloni pronksoriginaal. Dekoratiivskulptuurist on tuntud Lysikratese monumendi friis, millel kujutatakse meremeeste karistamist Dionysose poolt. Kuulus oli Lysippos oma pronksskulptuuridega Apoxymenose figuur, mis oli elav ja liikuv, tema töid võib vaadelda igast küljest, tuntud tema Heraklese kujud, ka Puhkav Hermes. Väga hinnatud oli ta portreekunsti alal ühendas välise sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus, ornamentikas ülevoolav rikkalikkus jam itmekesisus,
16. Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed Zeusi vennad ja õed: vt. 13. 9 Zeus taevas, Hades allilm, Poseidon meri. Maa ja Olümpos ühishalduses, Zeus tikkus võimu usurpeerima. Olümplased, 12 tk. (Vastandati mujalpesitsevaile). Zeus, Hera, Athena, Apollon, Poseidon, Artemis, Aphrodite, Hephaistos, Demeter, Ares, Hermes, Hestia. Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas. Z+Themis (`taevane õiglus'): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17) Z+Dione ?Aphrodite Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe, Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane), +Demeter: Persephone, ???????? Dionysos +Leto: Apollon&Artemis +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17)
Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud. NB! Suurenda pilte! Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze. Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze. Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku. NB! Suurenda pilte! Rubens. Medusa pea. Kunstiajaloo Muuseum, Viin. Niipea kui sangar Medusal pea maha lõi, kargas koletise kehast välja tiivuline hobune PEGASOS koos oma venna Chrysaoriga. Aga nad kadusid Perseuse silmist nagu tuulispask. Ja ega meie heerosel polnudki suurt aega neid silmitseda, sest Medusa kahe õe eest tuli kiiresti põgeneda.
või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise asteroidina avastati Aethra, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse (vt Joonis 17). . Eros lähenes samal aastal Maale vaid 22 miljoni kilomeetri kaugusele. Tema periheel asub ainult natuke kaugemal Maa orbiidist. Kõige lähemale on Maale tulnud Hermes (800000 km). Maale lähenevatest asteroididest sai eriti kuulsaks Ikarus (Icarus), mille järjekordsel lähenemisel Maale 1968. aastal ennustati kokkupõrget. Selline hirm pole sugugi aluseta, on ju suured kraatrid Kuul, Marsil, Maal ja mujal tekkinud just asteroididega kokkupõrkamise tulemusel. Marsist lähemale tulevaid asteroide - neid on teada alla saja - võib jagada kolme tüüpi, mida nimetatakse tuntuima esindaja järgi. Amori-tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 a
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lok...
Ettevõte Intervjueeritav Intervjueeritava ettevõtte Intervjuu a tüüp esindaja kestvus Danske Bank pank krediidianalüütik Tõnu Luts 1h 46 minutit AS Swedbank AS pank suurkliendidirektor, 1h 50 minutit bürookinnisvara sektori juht Hermes Vei EfTEN Capital investor EfTEN Kinnisvarafondi 1h 39 minutit AS investeeringute juht Tõnu Uustalu Northern investor Baltic Opportunity 1h 10 minutit Horizon Capital investeerimisfondi fondijuht Tarmo AS Karotam Kaamos arendaja arenduse projektijuht Louis 1h 30 minutit
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21 1. Mesopotaamia. 2. Ohverdades templites, oraaklite kaudu, pidades pidustusi. 3. Ei peetud elu jooksul toimunut oluliseks. Surnud lähevad Hadese riiki. Hiljem nägemus et tuleb elada vooruslikult saamaks head surmajärgset elu. Mesopotaamiaga sarnane seisukoht. Ajalugu Page 15
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10) Kuni 1962-ni aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks ühele
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Honsu, Mut, Nefertum, Sehmet, Sokar ja teised jumalad ja jumalannad, kes olid vähemalt niisama tähtsad, kui näiteks, Min, kelle kohta kirjutab Stadnikov ainult järgmist: "Min erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli Koptoses". Võib ju lisada, et tema naiseks oli Isis, nende poeg - Horos. Ja üldse: Min on itüfalloslik (ithyfallos) jumal, nagu Priapos Kreeka mütoloogias, satüürid, sileenid, ja isegi Hermes, Apollon ja Zeus!). Raamatu lõpus, nimede registris, annab ta juba umbes poolsada ("Egiptuse jumalad ja jumalannad"). Aga selles registris on nii tähtsamad või Suured jumalad, kui ka väikesed ja üldse vähemtuntud. Ja ikka ei ole selge, miks selles registris puuduvad needsamad Bast, Hapi, Nefertem... Aga nagu kirjutas Lewis Spence: "Kui juba vanaegiptuse teoloogid ei suutnud luua vähimalgi määral püsivat panteoni ega anda igale jumalale ning jumalannale pühas
Iroonia, mis on suunatud kõnele. Tulnud mingist ravimist, mis oli mürk, mille tulemusel inimene suri, kuid ta naeris. Semiootiline hermeneutika Mõistmine ja mittemõistmine · Mõistmine kui protsess ja selle resultaat o Mõistmise presumpstsioonid - häälestatus mõstmisele. · Mõistmine kui eesmärgistatud tegevus. · Mõistmise strateegiad. Hermeneutika Termin hermenetuika on vähemalt 2000 aastat vana. See tuleb jumala himest Hermes (sõnumitooja Mercurius kaupmeeste, varaste, rändurite jne jumal). Ta on sõnumitooja nii Olümposel jumalalt jumalale kui ka toob jumalate sõnumeid inimestele. (tõlkimine = tõlgendamine). Samas tõlgendamine on alati lahtiseletamine ja lihtsustamine. Hemeneutika kuulus kunstide ja teadmiste valdkonda oskustöö, mida püüti õppida. Keskajal see termin unuse ja oli kasutusel teine kreekakeelne sõna eksegeetika. Kusjuures seda kasutati enamasti
* Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS (reljeefid Halikarnassose mausoleumile). Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. 9. * Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust. * Aktina hakati kujutama ka naisi * PRAXITELES on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Nt Hermes Dionysos-lapsega on tõenäoliselt originaalina säilinud, Aphrodite kuju on aga tuntud arvukate koopiate kaudu * Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. Nt ,,Odakandjal" pea pikkus 1/7 kogupikkusest, ,,kaapijal" aga 1/8. (autor LYSIPPOS) 4.saj eKr hakkas levima portreekunst jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Lysippos
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
3. Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal 4. Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna 5. Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 6. Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna 12. Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Leegion (lk 30)- ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist. Leegion oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 50006000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. III peatükk Venus Libitina trahter
Nestor Priamos Jumalad-kreeklaste poolel Jumalad- troojalaste poolel Hera Aphrodite Athena Ares Poseidon Phoibos Apollon Hermes Artemis Hephaistos Leto Epiteedid: särasilmine neitsi Athena veisesilmine Hera pilvedekuhjaja Zeus maa-süleshoidja Poseidon roossõrmine Eos, vara sündind välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus rahvaste juht Agamemnon helkivakiivrine Hektor 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon?
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Sõjajumalanna Athena oli sündinud oma täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast. Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos kogu tsivilisatsioon. Teda austati ka kui tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon - valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuste jumalus, tuleviku kuulutaja oli ka kreeklaste suur lemmik. Jahijumalanna Artemis, Apolloni kaksikõde, oli osav vibukütt ja kogu elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja. Tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga Hermes täitis jumalate käskjala ülesandeid ja saatis surnute hingi allmaailma. Ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Aphrodite kohta jutustati lugusid tema armastusest küll ühe ja teise jumala, küll inimsoost kangelaste vastu. Viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Dionysos oli ainsana kreeka jumalatest ema poolt inimlikku päritolu. Ta eelistas Olümposele maa peal viibimist, rännates ringi veidratest kitsejalgsetest ja
lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia" Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes, kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon, kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane, tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele. Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
tapmist, arvatavasti Skopase töö. Leocharese loodud on Belvedere Apolloni pronksoriginaal. Dekoratiivskulptuurist on tuntud Lysikratese monumendi friis, millel kujutatakse meremeeste karistamist Dionysose poolt. Kuulus oli Lysippos oma pronksskulptuuridega – Apoxymenose figuur, mis oli elav ja liikuv, tema töid võib vaadelda igast küljest, tuntud tema Heraklese kujud, ka Puhkav Hermes. Väga hinnatud oli ta portreekunsti alal – ühendas välise sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) – eelistatakse suuri nõusid ja mitmekesisemaid vorme, suur värvirikkus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
