Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (19291933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid
Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid imikuna ning õed holokaustis. Hermann Kafka oli poja sõnade järgi tõeline Kafka nii iseloomult, füüsiselt kui vaimus, Stanley Corngoldi poolt aga kui suur, isekas ja käskiv ärimees. Franz väljendas oma keerulist suhet isaga rohkem kui 100-leheküljelise kirjaga isale, mida ta enne isa surma avaldada ei julgenud
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv -kuulsamad õpetlased Wilhem Struve (astronoom), Moritz Hermann (füüsik), Karl Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843
Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana. Looming Peamiselt koorilaule
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 2000 Wolfgang Amadeus Mozart: Litaniae. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Wolfgang Amadeus Mozart: Vesperae et Litania. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Veljo Tormis: Laulu Palju - Liederhaufen - Heaps of Songs. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Karl August Hermann, Raimo Kangro, Leelo Tungal: Eesti Lauleldused - Best of the Estonian Singspiels. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. 1999. Alfred Schnittke: Psalms of Repentance. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Veljo Tormis: Litany To Thunder. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967
Pilt asub Loe saalis ( Tallinnas ) Lünett maalidel. 16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17. Mida sümboliseeris Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos, rahu, õnnistuse ja vaikuse sümbol. Asub Tartu Jaani kirikus 18. Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kunagise Noora kuninga Olavi järgi. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks kasutati halli paekivi ning ehitati üheloovilisi kirikuid , Lõuna-Eestis aga punast tellist ja põllukivi ning ehitati kolmelöövilisi kirikuid. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas
Hitleri eraelu Hitleri elukaaslane oli Eva Braun kellega ta kohtus Hoffmanni Müncheni fotostuudios. Eva Braun oli kooliõpetaja Friedrich Brauni ja Franziska Kronbergeri kolmelapselise pere teine tütar. Brauni vanemad olid pärit austatud baieri perekonnast. Tema vanem õde oli sündinud 1908. aastal ja noorem õde Margarete (Gretl) sündis aastal 1915. Gretl abiellus hiljem Hitleri lähitöötaja Hermann Fegelingiga. Eva sai hariduse lütseumist, aasta käis ka nunnakloostri kaubanduskoolis, kus tal olid keskmised hinded. Hitler ei tarvitanud tubakatooteid ega alkoholi. Hitleri surm Aastal 1945, kui Nõukogude armeesõdurid koos relvastusega olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führebunkerisse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni
Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909) Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi: * töötas eesti keele lektorina Tartuülikoolis * toimetas ajalehte ,,Eesti Postimees" * koostas ,,Eesti kirjanduse ajaloo" * kirjutas ja kirjastas raamatuid Muusikaline haridus piirdus eratundidega
Sisukord Eellugu................................................................................................1-2 Heimtali nimest..................................................................................3 Vanast kiviristist.................................................................................4 Viinaköök ja Juustukoda.....................................................................5 Siversite sugukond..............................................................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed Eggers, Peters, Harmens, Ahrens jne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tu...
sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesklinna. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Lipu pidulik pühitsemine toimus 4. juuni õhtul Otepää pastoraadi saalis. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks.
Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli küllalt dünaamiline areng kestis aastatel 1820- 1890, millest aastaid 1855-1880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Siin õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia rajaja soolaefektide avastaja Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. (Tartu ülikooli lugu) 1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus 1816.aastal kinnitas keiser Aleksander I seaduse, mis vabastas Eestimaa talupojad pärisorjusest. Seadus kohustas asutama
Toompea For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were erected after the big fire on Toompea in 1684. Historically, the fortress on Toompea consisted of two parts : the small fortress (today's Toompea Castle) and the big fortress (The rest of Toompea). Pikk Hermann is the best-known corner tower among the three surviving ones of Toompea Castle. It is 46 metres high and serves as one of Estonia's landmarks. Tall Hermann was a traditional name given to the main towers of German castles. After the 50-year long Soviet occupation, the Estonian blue-black-white tricolour was once again hoisted on Pikk Hermann on 24 February 1989. The Cathedral of St. Mary the Virgin (Toomkirik or the Dome Church) was consecrated as a single-
Today there is a memorial plaque on the church wall commemorating the event. The Flag Museum, opened in an annex in 1996, attracts tourists who take an interest in the history of the flag. After about half a century, during which it was prohibited by the Soviet authorities, the flag was seen again in public for the first time in Tartu in May 1988. 24 February 1989, Estonia, still part of the Soviet Union, hoisted its tricolor on the tower of Pikk Hermann in Tallinn. Since then the flag has always been hoisted with ceremony on that day, which is the national holiday the anniversary of the republic. According to the Estonian tradition, the national flag is hoisted at sunrise and lowered at sunset except on June 23, Victory Day, when it is left out for the shortest night of the year, followed by another public holiday, Midsummer Day. The Estonian national anthem - entitled My Native Land, My Pride and Joy, was
Tekkisid esimesed eesti proffessionaalsed heliloojad. 1.st korda kanti ette eesti helilooja Miina Härma kantaat “Kalev ja Linda”. 7. lp. 1910 Tallinnas, 10100, kava koosnes ainult eesti heliloomingust. Toimus eesti esimene sümfooniakontsert, kus esitati kogu selle ajane eesti sümfooniline looming. Esmakordselt võtsid osa lastekoorid. 1 mees, kes pidas vastu kõik 7 laulupidu oli pasunakoori juhataja David Otto Wirkhaus Karl August Hermann 1851-1909 Pärineb Põltsamaa lähistelt. Läks Leipzigi ülikooli, oli TÜ õppejõud, professoriks ei saanud. 18821-st alates “Postimehe” peatoimetaja. Tema ajal sai PM-st 1. päevaleht. 1885-1897 andis välja PM lisalehte “Laulu- ja mängujuht”. Seal olid heliloojate elulood, prooviti valjustada muusikasündmusi, info eesti kollektiivide kohta, kes mida kirjutas, kes kus kontserti andis. Andis ka noodiõpetust ja seletas lihtsamalt termineid
või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus
Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik. Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889
sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub prints Friedrich oma isalt andks ning 1733. aastal sunnitakse teda abielluma Elizabeth Christine von Braunshweig'iga, kuigi Friedrich näitab täielikku ükskõiksust pruudi vastu. Peale isa surma, aastal 1740 , saab Friedrich mitte lihtsalt Preisi krooni, vaid ka tugeva armee ning kulutamata riigikassa
Laiskus on aga meie ajastu noorte seas vägagi levinud, loomulikult on ka äärmiselt aktiivseid teismelisi, sest erand kinnitab ju reeglit. Õnne võib leida ka raamatuid lugedes, seda on tänapäeval raamatukogude ning -poodide laia leviku tõttu väga kerge teha, kuid siiamaani külastades neid kohti olen tähele pannud noorte ilmselget vähemust. Sageli saavutatakse õnn iseenda võitmise kaudu ning see ongi see kõige suurem ning tähtsam võit. Hermann Hesse "Stepihundi" Harry Haller, kes hakkas hingesugulust leides lõpuks elu elama ja nautima ning saavutas selle tõttu hetkelise üleoleku enda hundi poolusest, ütles: "Juhtugu mis tahes, ükskord ometi olen ka mina olnud õnnelik, särav, iseendast prii." Me ei saa oodata rahulolu, õnne, kui ise selle jaoks midagi ei tee. Enda muutmine on raske, kuid ometi mitte võimatu ülesanne. Vene kõnekäändki ütleb, et kes ei riski, see sampust ei joo
üürikorterisse kostikodu, kuhu võttis lisaks sugulastele ka võõrad inimesed. Peale kooli lõpetamist hakkas ta kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. astus ta Hermanni laulukoori, kust leidis esimese loominguperioodi armastuse. Varjunime all ,,üks eesti neiu" avaldas ta Postimehes oma esimese luuletuse ,,Koidulale" näitamaks oma pühendumist Koidulale. Sellega küll kuulsaks ei saanud, sai ainult tasuta kirjutuspaberit. Hermann kiitis luuletajatja ,,Postimehes" ja andis nõu, et võiks luuletused raamatuks koguda. 1888. aasta esimesel poolel ilmuski Hermanni kirjastusel hall vihik ,,Anna haava. Luuletused I". Sellega sai palju kuulsust ja positiivset ja juba 2 aasta pärast ilmus teine luuleraamat. See oli kõige päiksepaistelisem järk Anna elus. Sellele järgnes aga mureperiood. Kõigepealt suri isa ja sellele järgnes Anna haigestumine. Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased X...
Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu Vene väed üritasid alistada Tallinnat, ei õnnestunud -> taganesid Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224 Sõjakäik Tartusse Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad) Tartu langes ristisõdijate kätte Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes o 1227 Muhu lahing Linnus rööviti tühjaks ja pandi põlema Valjala linnuse alistumine Saaremaa langes, kõik ristiti Kogu eesti oli langenud ristisõdijate kätte. Eestlaste allajäämise põhjused:
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,KARL ERNST VON BAER" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876)................................................................................... 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus..........................................................................
aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Rhodose kolossi suurusest: Rodoslased ei saanud kuigi kaua oma kolossi üle uhkust tunda, sest kuju püsis ainult kaks inimpõlve. Meie ajaarvamise alguses külastas saart Strabon ja pani kirja järgmised read:
Perekond / elulugu . Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa j...
vaiku, mis oleks sarnane eboniidile ja sellakile. Tulemuseks oligi bakeliit. Taibuka ärimehena asutas ta paari aasta jooksul ,,General Bacelite Company" ning alustas uue sünteetilise vaigu masstootmist. Juba 1936-ndal aastal toodeti maailmas 90 000 tonni bakeliiti (kõikide plastide kogutoodang oli tollal ca 250 000 tonni). Baekelandi surmaastal, 1944, toodeti juba rohkem kui 175 000 tonni fenoolseid vaike aastas [8]. Polümeeride keemia kui teadus, Hermann Staudinger Freinurgi keemiainstituudi direktor, Hermann Staudinger (1881-1965) hakkas 1920- ndatel uurima põhjalikumal naturaalsete ja sünteetiliste polümeeride (tselluloosi ja isopreeni) struktuuri ja omadusi. Juba 1922. aastal väitis ta, et looduslik kummi koosneb pikkadest monomeeride ahelatest, mis annavad kummile elastsuse [15]. Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887-1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922- 1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941- 1944)
politseiga peetud tulevahetuses surma said. 7. detsembril Tallinnas, Vilmsi tänava majas nr. 50 end varjanud Georg Kreuksi, V. Bogdanovi ja Rudolf Pälsoni ning politsei vahel toimunud tulevahetuses said samuti kõik kommunistid surma. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale. Kuid nii Anvelt kui Rudolf Vakmann sattusid hiljem Stalini põlu alla ja nad hukati. Valitsus otsustas anda kümnele mässu kangelaslikule mahasurujale Vabaduse Risti. Autasu said Johan Laidoner, Johan Unt, Hermann Rossländer, Rudolf Aaman (Aimla), Richard Brücker (hiljem Jaak Kõu), Rudolf Kaptein, August Keng, Alfred Klemmer (Kivinurm), Albert Pesur ja August Schaurup (Saarup). 1974. aastal avati Tallinnas Balti jaama juures monument nende mälestuseks, kes 1. detsembri riigipööret üritasid. Sammas lammutati 1990ndate algul. Rahva hulgas käis ringi nali, et see on maailmas ainus mälestusmärk, millel kõik ülestõusust osavõtnud peal on. Kui Nõukogude Liidul oleks õnnestunud 1924
mitmeid oma heliteoseid. 1910. asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna.1911 sai ta Saksa Heliloojate Liiduhindamiskomisjoni liikmeks. 1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl. Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi. Taani => Rävala-Harju. Paavst => Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. 1227.aasta algus - Ristivägi asus teele saaremaale. Muhu linnus vallutati, armtud tapatalgud. Valjala linnus - ründajad võtsid rahu pakkumise vastu, algas massiline ristimine. Selle sõjakäiguga lõppeb Läti Hendriku kroonika ja seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks TÖÖ ALLIKATEGA
õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas lätlane Janis Cimze? Seminari tähtsus Eesti jaoks seisneb eelkõige selles, et enam kui 400 lõpetanu seas oli ligi 120 eesti noormeest, kelle tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist. 7. Karl August Hermann - kellena elu jooksul tegutses? (väh 2 tegevusala) õpetaja, helilooja, ajakirjanik - millisel alal oli kõrgelt haritud? filosoofia - kuidas on edendanud Eesti rahva muusikalist haridust? (nimeta erinevaid trükiväljaandeid ja miks need ilmusid) - millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8. Millises õppeasutuses said haridust esimesed kõrgharidusega Eesti muusikud? Valgas
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
vastuvõetavaks muuta 2.2.3.3. Nõiaprotsessid 2.2.3.3.1. Ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks arstid 2.2.3.3.2. Levinuim karistus oli tuleriidal põletamine (viimane surmajuhtum Eestis 1699) 2.2.3.4. Superintendent Hermann Samson 2.2.3.4.1. Andis hoogu juurde nõiaprotsessidele 2.2.3.5. Luteri usk siiski eestlastele kauge 17. sajandil 2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega 2.2.3.5.2. Pühajõe mäss 1642 2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa
mõisavastasest võitlusest. Pärisperemeestel polnud selle probleemiga enam tegemist. Samuti oli Jakobsonil tülisid ja vaenu osade kirjutajate või mõisaomanikega. Osad kõige jõukamad peremehed olid ,,Sakala" vastased. Eraldi osa moodustasid aktiivsed kaastöölised. Nendeks olid peamiselt kirjamehed rohkem väljakujunenud vaadetega kui talurahvas. Kurgja arhiivi alusel oli neid 113. Tuntumatest olid seal F. R. Kreutzwald, Ado Reinvald, Mihkel Veske, Hermann Jürgenson, August Kitzberg, Juhan Kunder. Kaastöö temaatika analüüs näitab, et aktiivsetel kaastöölistel oli ühiseks teemaks vaen mõisniku vastu, aga radikaalsuse aste erinev. Arenenud poliitiliste vaadetega inimesi praktiliselt polnud. Enamikel puudus teadlikum poliitiline maailmavaade, neid huvitas ennekõike balti mõisniku ja eesti talupoja vahekord. Oli ka neid, kes võitlesid kogu kehtiva korra vastu.
karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach
tuleb inglise keelsest väljendist magnetically levitated, mis eesti keeles tähendab magnetiliselt õhku kerkima. Nende rongide tööprintsiibiks on magnetväljade kasutamine. Rong liigub mõne sentimeetri kõrgusel teepinnast seda puudutamata. Rongil puuduvad rattad, teljed, ülekanded ja muud liikuvad ja hõõrduvad osad. Magnethõljukrong võib liikuda kiirusega kuni 600 km/h. Maglev-rongid võimaldavad kiiresti liikuda ka järsematel tõusedel ja langustel (kuni 10%). Saksa leidur Hermann Kemper pakkus selle idee välja juba 1922. aastal ning sai esimese patendi oma leiutisele 1934. aastal. Suurem edu algas alles 1960ndatel kui tekkis reaalne vajadus magnetpadjadel sõitvate rongide järgi ja teaduslik-tehniline tase oli arenenud piisavalt kaugele. Teaduslikke uuringuid alustati paljudes suur-riikides, kuid edukamad on olnud sakslased ja jaapanlased, sest neil on ka suurem vajadus uute lahenduste järgi transpordis. Neil on veidi erinevatel põhimõtetel töötavad lahendused.
väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust
Kuigi esimeseiildiaulupeo kava oli pea tervenisti saksapd.rane (v5ib arvara, er viie aastatagant. Olude sunnil aga liikkus jdrgmine, II laulupidu mitu korda edasi
nendegi kahe soomeja kahe eestilaulu lebisurumineJannseniltv5itlemist n6udis), ja peeti lOpuks alles 10 aasrapirast, 1879. aastd Thrtus. Peo iild.iuht oli Kart
andis seeometi t6uke eestikooriloomingu siinniks - o m a laulupeo kordaminek August Hermann, Iauljaid kogunes 1070. Sel laulupeol liirusid ka mdngukoorid
innustas looma uusi o m a laule. 202liikmeliseks i.ihendorkestriks, seisistookord, nagu ka mirmel jiirg-
kelle eesotsas
Siiski ei tdrganud rahvuslik helikunst iileri
mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate alguses läks tema ajaleht venestusega kaasa. Kuna võitluses ideelis-poliitilisel tasandil jäi ta hiljem Jaan Tõnissonile alla, siis loobus ta "Oleviku" edasisest toimetamisest ja lahkus kodumaalt. Jakob Kõrv oli äärmiselt sügavalt venemeelne. Nimelt toetas ta avalikult kõiki venestusreforme, mida väljendas oma ajalehes "Valgus". 1886. ostis "Perno Postimehe" Karl August Hermann ja nimetas selle ümber "Postimeheks", mis sai eesti esimeseks päevaleheks. See jäi venestamise perioodil ainukesena rahvuslike positsioonide kandjaks, kuid avalikult ei julgenud ka Hermann teha opositsiooni. Kuigi ta polnud andekas ega ka põhimõtteline poliitik säilitas just tema ühena vähestest üldise kriis perioodil rahvusliku optimismi. Tema "Postimees" virgutas rahvusliku kultuuri, keele ja kirjanduse arengule. Sellest
Tegelikult suutsid mõned juudid sõprade abiga sõja üle elada. Peterburi Ülikooli professori Isidor Levini päästjad olid Eha ja Uku Masing, viimase auks kasvab Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi memoriaali pargis nimeline puu. Eesti koonduslaagrid 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Theresienstadtist (Poola) ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutuselevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
National customs: The first all-Estonian Song Festival took place in Tartu ib 1869 and sice then the Song Festivals have become a national tradition, being held every 4-5 years; the Singing Revolution is a commonly used name for events between 1987 and 1990. Emblems: THE FLAG was originally the flag of the Estonian Students' Society, consecrated in Otepää in 1884, the flag was seen again in public in May 1988 in Tartu; on February 24th 1989 the flag was seen again on the tower of Pikk Hermann in Tallinn; THE ANTHEM was composed in 1848 by Friedrich Pacius and the estonian language words were written by Johann Voldemar Jannsen, it was officially adopted after War of Inependence in 1920; THE COAT OF ARMS: lions were first used as Estonia's heraldic emblem in the 13th century, a similar motif was later used on the coat of arms of the Province of Estonia under Swedish rule. Estonia changed hands but the three lions remained, in 1925 they were adopted officially
Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578 ja seda valitses Holsteini hertsog Magnus. 18 sajandil ehitati loss, mis hävis II maailmasõja käigus. Põltsamaa ordulinnus Kuulsad inimesed Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala
Perekond · Friedrich'i ei huvitanud naised ja olevat elanud terve elu tsölibaadis · Isa sundis abielluma Elisabeth Christine'ga kellega ei suhelnud peaaegu üldse (külastas kord aastas) · Pärast isa surma kolis abielupaar lahku ning kinkis naisele vastukaaluks Schönhauseni lossi. · Abielust ei sündinud lapsi. · On väidetud, et oli homoseksuaalsetes suhetes, kuna ei käinud läbi naisega. · Väidetavaks amukeseks Hans Hermann von Katte · Arvatud on ka, et ta oli suguvõimetu (tal olevat olnud operatsioon, et kõrvaldada mingisugust suguhaigust) Kuningaastad Oma valitsemise päevadel: · Andis korralduse jagada vaesemale rahvale soodsa hinnaga vilja · Keelas kohtutes piinamise · Kuulutas välja usuvabaduse (Friedrich polnud sügavalt usklik), propageeris usulist mitmekülgsust. · Vaatles riiki, kui hästi töötavat kellavärki, kus igaühel on oma kindel ülesanne
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse
his grieving wife Linda. While we don’t want to question this wonderful theory, there is an alternative version which says that Toompea is just a naturally formed limestone hill. ● It’s the birthplace of Tallinn - in 1229, the Knights of the Sword built a fortress - Toompea castle. It’s the most potent symbols of the reigning power. Today it’s the seat of the Government of Estonia as well as the Riigikogu. ● Tall Hermann is one of the towers around the Toompea Castle. It’s 49-metres high watch-tower from the year 1371. Viewing platform, to get on top you must take 215 steps. Whoever’s flag is on top of this tower is the ruler of Estonia. (There have been German and Soviet flags). Today the estonian flag is hoisted every day at sunrise and lowered at the sunset, except at midsummer when it’s not lowered at all on the night of June 23. Nevsky Cathedral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
