sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne Anonüümne autor - Liivima vanem riimkroonika, käsitleb aega 1143-1290, on kesk- ülemsaksa keeles 12 000 värssi; Bartholomäus Hoenecke - "Liivimaa noorem riimkroonika", käsitleb aastaid 1315-1348, alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis! Hermann von Wartberge (ordumeistri kaplan 1364-1380) - "Chronicon Livoniae", käsitleb aastaid 1180-1378 III Riia linna seisukohalt: Hermann Helewegh (Riia raekirjutaja ja raehärra 1454-1489) - nn Riia peapiiskopkonna punane raamat, käsitleb 15. sajandi keskelt kuni 1489. B – Varauusaegne kroonikakirjutus (16.saj keskpaik-18.sajandi algus). Balthasar Rüssow - Eesti päritolu on kahtlane. Aga kirjutas kuulsaima Liivi sõja aegse
taliolümpiamängudel (mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch- Partenkircheni mängudest. Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.) Mäesuusatamise tippe: Naistest- Annemarie Proell (Austria), Vreni Schneider (Sveits), Janica Kostelic (Horvaatia), Anja Paerson (Rootsi), Katja Seizinger (Saksamaa). Meestest- Ingemar Stenmark (Rootsi), Hermann Maier (Austria), Marc Girardelli (Luxembourg), Primin Zurbirggen (Sveits), Gustac Thoeni (Itaalia). Mäesuusatamist soovitatakse muuhulgas kõrgusekartuses ülesaamiseks ning kopsudele heaks pingutuseks (kõrgustes õhk hõredam + sõit võtab võhmale). Eestis tekkisid esimesed mäesuusaklubid kuskil 70ndatel, laiem üldsus avastas selle endi jaoks 90ndate keskel.
2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased. Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel c)Rahvusteadustega, tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907 .a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuriti eesti keelt, kirjandust ja ajalugu · 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst, raamatud d)Kirjandus · 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus ,,Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa
Miina Härma Elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli
See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. · Mõnikord ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse Landskrone, kagusse Stür den Kerl. Konvendihoone muudeti 19.saj vanglaks, aga 1920. Aastate alguses ehitati selle kohale Eesti Vabariigi Riigikogu hoone. · Võimas ordulinnus oli Viljandis. Konvendihoone sai valmis 14. Saj alguseks. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Konvendihoonest on tänapäevaks püsti vaid läänesein, ka on teiste tiibade müüre alles sedavõrd, et
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapse...
, 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uurimistöö harmooniast ja Lehrbuch des Contrapunkts (kontrapunktiõpetuse käsiraamat) samalaadne kontrapunkti uurimistöö, mis kõik on tõlgitud inglise keelde. Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit
*Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik" *kirjuta näidendeid ja pani aluse tänapäevasele teatrile *"Saaremaa onupoeg" *"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969 *Tartus *eestvedaja oli Jannsen *Künnivõistlus *1874 *korraldas Jakobson *Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistamine *sini-must-valge *1884 *Otepää kirikus *Folkloori kogumine *1888 *Hurt *Eesti Aleksandrikooli peakomiteed *tantsupeod *loteriid *näidendid
Albert Einstein on sündinud 14. märts 1879 Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ta on elu jooksul omanud mitmeid kodakondsuseid: saksa, siis vahepeal ilma kodakondsuseta, sveitsi, austria, saksamaa ja ka USA kodakondsust. Rahvuselt oli ta juut. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootisalalisvooluseadmeid. Tal oli 2,5 aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et
Autoportree 1621 Portree härrasmehest 1624 Noore kindrali portree 1622-1627 Kõige täiuslikumad ja meisterlikumad pildid loob van Dyck viie aasta kestel (1628-1632), mis Itaaliast tagasituleku järel kodumaal veedab; need on ühtlasi väga produktiivsed aastad, mille jooksul loob rea suuri altarimaale. Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Tema tolle perioodi tüüpilisemaid ja paremaid töid on Maria Louise de Tassis' portree. Õnnistatud Joseph Hermann 1629 Rinaldo ja Armida 1629 Maria Louise de Tassis' portree 1630 Samson ja Delilah 1630 Kuninganna Henrietta Maria, Inglismaa 1632 Perekond 1634-1635 Portree Joost de Hertoghe 1635 Prekonna portree Portree naisest 1634-35 Inglise Kuningas Charles I jahil 1635 Amor ja vaim 1638 Jupiter ja Antiope Isand John ja Isand Bernard Stuart 1638 Küsimused??? Kunstniku eluaastad? Sünni ja surmakoht? Mille poolest eriti tuntud? Kes oli kunsti alal Dyck`i eeskuju?
·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast.
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta...
Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti
põhijooned ja siis eristus eesti keel teistest läänemeresoome keeltest. Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil. Toimusid mitmed keelemuutused. Näiteks häälikutes kadus ,,n" sõnade lõpust, analoogias kujunesid eitussõnad või vältevaheldused, grammatikas kujunes kaasaütlev kääne. Meie sõnavara hakkas üha rohkem muutuma, kui suurt rolli hakkas mängima grammatika. Võeti kasutusele vältevaheldus, mida uuris suuresti Karl August Hermann. Ta pani aluse ka esimesele eestikeelsele piiblile. Samuti mängisid suurt rolli keele arendamisel Otto Wilhelm Masing, Eduard Ahrens, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann. O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud
Kuressaare linna merepoolses servas. Linnuse ajalugu Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem olla juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusehitis. Mingeid kindlaid tõendeid selle oletuse kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida.Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks
o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
· astus vaimulikku seisusesse · eluasemeks valis ta kloostri · Seltskonnas liikus ta harva · Kord nädalas võttis ta vastu külalisi · Ka loomingus tõusis tähtsale kohale vaimulik temaatika · Nii kestis see 8 aastat 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri. Festspielpark Bayreuth Kasutatud kirjandus: ·K. A. Hermann "Laulu ja Mängu Leht" ·J. Jürisson "Heliloojad romantikud"
iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda,
Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim),
beginning of the 13th century) derives from this place. The best impression of the mightiness of the waterfall can be obtained in the period of high waters in spring and autumn. · Narva Stronghold is the oldest and biggest stronghold in Estonia (built in 13- 17th century) creating with the Ivangorod Stronghold on the opposite shore of the River Narva a unique architectural ensemble in Northern Europe. Three wings of the stronghold and the Tower of Tall Hermann are open to visitors. The historical interiors in the West and North wings have been restored. In the five halls of the stronghold the history of the town of Narva of the period from the 18th century until the beginning of the 20th century is on display: products of local craftsmen, flags of the guilds, arms, commodities, architectural details. · Palmse manor, situated in the heart of the Lahemaa National Park, is one of the
muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule leiab pea kõikide tollaste heliloojate lomingust. (Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu
kunstnik Laszlo Mololy-Nagy oma sõjaeelsete otsingutega ning vene-prantsuse avangardskulptorid Naum Gabo ja Antoine Pevsner. Muud illusioonide jaotused ● Pikkuse illusioonid ● Suuruse illusioonid ● Orientatsiooni illusioonid ● Lokalisatsiooni illusioonid ● Vormi illusioonid ● Värvi illusioonid Kas kass liigub ülesse või alla? Kuhu avaneb aken? Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
HITLER, OLI EINSTEIN PARAJASTI AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES EGA LÄINUD TAGASI SAKSAMAALE, KUS TA OLI OLNUD BERLIINI TEADUSTE AKADEEMIA PROFESSOR. • TA ASUS USA-SSE ELAMA JA SAI 1940. AASTAL USA KODANIKUKS. TEISE MAAILMASÕJA KÜNNISEL AITAS TA HOIATADA PRESIDENTI FRANKLIN ROOSEVELTI, ET SAKSAMAA VÕIB VÄLJA TÖÖTADA TUUMARELVA, JA SOOVITAS USA-L ENDALGI ALUSTADA SELLESUUNALISI UURINGUID. LAPSEPÕLV • EINSTEIN SÜNDIS WÜRTTEMBERGI KUNINGRIIGIS. TEMA ISA HERMANN OLI ELEKTRIINSENER JA ETTEVÕTJA, KES TOOTIS ALALISVOOLUSEADMEID. KUID 1894 PIDI TEMA ETTEVÕTE TEGEVUSE LÕPETAMA, SEST ALALISVOOL JÄI ALLA VAHELDUVVOOLULE. • EINSTEINIL OLI 2-AASTAT NOOREM ÕDE MARIA, KEDA HÜÜTI MAJAKS. ALBERT JA MAJA OLID OMAVAHEL VÄGA LÄHEDASED KOGU ELU JOOKSUL. • KUIGI EINSTEINI MÕLEMAD VANEMAD OLID JUUDID, EI OLNUD PEREKOND USKLIK. 5-AASTASELT HAKKAS ALBERT KÄIMA KATOLIIKLIKUS ALGKOOLIS, OLLES SELLE AINUS JUUDISOOST ÕPILANE,
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte ee...
lighting built into its design The Estonian seat of power was perpetuated on Toompea Throughout the greater part of our independent statehood both the Estonian Parliament and the Government have worked here The Soviet regime took over a palace which was in good condition Soviet-style symbols were added to it In reindependent Estonia, Toompea palace is gradually but steadily getting back its original interior design Towers Tall Hermann The tower of "Stür den Kerl" Round cannon tower Landskrone Small tower, Pilsticker Thank you !
Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon. Heliloojad: Johhann Hermann Schein ,,Opella nova", Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova", Heinrich Schütz ,,Symphoniae sacrae", ,,Kleine geistliche Konzerte". 15. J. S. Bachi elukäik ja looming Bach (1685-1750) Sai esimesed muusikalised teadmised vennalt. Käis mitmes koolis. Jäi varakult orvuks, lapsest peale andekas. 2 naist ja 20 last, kellest 12 jäid ellu. Elu lõpul jäi silmaoperatsiooni tõttu pimedaks.
Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske
tugevaks vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis peeti loenguid saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot, kelle tutvus keiser Aleksandriga tõi ülikoolile kasu. Ülikool allus Venemaa haridusministeeriumile, olles tegelikkuses üsna iseseisev. Ülikoolile anti maavaldused, kiiresti rajati tähtsamad hooned (peahoone, tähetorn, raamatukogu) Ülikoolis töötasid maailmakuulus astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Tartu oli ristitud Emajõe Ateenaks, sest ülikooli ümber koondus teisigi kultuuri- ja teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit
Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik selles tapeti. Ristisõdijate võimu kindlustamine võttis 3 aastat aega, et nad saaks Saaremaad vallutama minna. 1227. aasta algul oli meri tugevalt jääs ja 20 000 ristisõdijate salk suunati Saaremaad vallutama. Kõige pealt nende vägi jõudis Muhu kindluse alla, mille vallutamiseks kulus kuus päeva. Samuti kõik tapeti ja kindlus põletati maani. Edasi liiguti Saarema tugevaima linnuseni – Valjala linnuseni. Saarlased
konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga orelipilased said sama ppemaksu eest vtta ka kompositsioonitunde, siis ei jetud seda vimalust kasutamata. Kappeli, Lte, Hrma ja Trnpu loome thtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid ktt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit pilli (Tobias, Artur Kapp, Ldig, Saar, Sda orelit, Lemba klaverit, Eller
TOOMPEA Toompea (from German Domberg – Cathedral Hill ) is a limestone hill with an area of about 7 hectares in the central part of Tallinn. It towers about 30-40 m above the surrounding areas. According to the legend it´s the tumulus mound over the grave of the national hero Kalev, erected stone by stone in his memory by his grieving wife Linda. It is the birthplace of Tallinn - a place where in 1229 the Knights of the Sword built a fortress instead of the wooden Estonian stronghold. Toompea Castle is also one of the most potent symbols of the reigning power. Today Toompea is the seat of the Government of Estonia as well as the Riigikogu, both of which are often simply colloquially referred to as Toompea. For centuries there was only one access to Toompea - Pikk Jalg - but there is also another way leading up to Toompea - Lühike Jalg, which was made in the 14th century. At present Pikk Jalg and Lühike Jalg are used only by pedestri...
Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet
liikuma mitte Kafkalik elu- , äri- ja vallutustahe, vaid Löwylikud ajendid, mis toimivad salamisi pelglikumalt teises suunas ja et ta on sageli hoopis välja lülitatud. Pidev hirm isa ees ja enese väärikuse alahindamise, tegid temast sõnakuuleliku poja, kelle vaated olid suunatud ainult oma isale, kui mehelikkuse kehastusele. Sellise maailmavaate kujundasid loomulikult tema tagasihoidlik iseloom, kuigi sisimas ei olnud ta kunagi allaandja. SUHTED PEREKONNAGA Isa Hermann Kafka, ema Julie Kafka juudid- domineerivad vanemad. Rikka kaupmehe esimene poeg. Kaks venda kes surevad lapsepõlves, kolm õde- Gabriele, Valerie, Ottilie. Priviligeeritud positsioon perekonnas- ainus poeg. Pingeline suhe ema ja isaga: ühelt poolt etteheited, teiselt poolt anti talle kõik eluks vajalik- majanduslik osa. Süümepiinad ja kohusetunne vanemate vastu. Otsused langetas alati ise. Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing
ÜLO ÕUN Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor. Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grot...
16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" 23. Jaroslav Hasek ,,Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil" 24. Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb", ,,Pidu sinus eneses" 25. Hermann Hesse ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,,Demian" 26. Peter Høeg ,,Preili Smilla lumetaju" 27. Michel Houellebeq ,,Võitlusvälja laienemine" 28. Aldous Huxley ,,Hea uus ilm" 29. Kazuo Ishiguro ,,Päeva riismed" 30. Venedikt Jerofejev ,,Moskva-Petuski" 31. Viktor Jerofejev ,,Hea Stalin" 32. Franz Kafka ,,Protsess" 33. Ken Kesey ,,Lendas üle käopesa" 34. Jack Kerouac ,,Teel" 35. Milan Kundera ,,Olemise talumatu kergus" 36. Harper Lee ,,Tappa laulurästast" 37
Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15. Friedrich Georg Wilhelm Struve astronoomia alal 16. Karl Enst von Baer embrüoloogias 17. Nikolai Pirogov kirurg 18. Nikolai Lunin- tõestas vitamiinide olemasolu.
Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe nimeks sai lihtsalt Postimees 1896 sai Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson Sakala Ajaleht ilmus Viljandis 1878 märtsis Vastutav toimetaja- väljaandja oli kuni oma surmani C.R. Jakobson Jakobsoni toimetamise ajal Eesti mõjukaim ajaleht 1881 oli Sakala tiraažiks mõnda aega lausa 6000 eksemplari Ajalehes oli enamjaolt käsitletud poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses
what books have you read lately? INTRODUCTION Books are treasure that takes out all reality and replaces it with fantacy, psyhology and humor in some cases. Depends what books are you reading. I like to read scince fiction, psychologyle and philosophical books. That makes my mind work other direction and lets me think over my consciousness. BOOK CONTENT So lately I have read a book named „Stepihunt”, author is Hermann Hesse. This book was quite lovely piece on art. Authors one side of her is in that book, as I have heard and read about it. When he wrote this book he had gun on his table every time. Same kind of thing is in this book, he thinked all the time razor he had. Place where all events took place was in German, stormy 1920. Book talkes about one man life who have two sides of himselfs. One side is human (that likes to live and
40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam
ja kuumuskindlus. Looduslikud polüamiidid on valgud, siid, vill. Nad on kemikaalide ja lahustikindlad (v.a fenoolidele) ning vett imavad. Polüamiide kasutatakse tekstiilitööstuses, survevalutoodetes nagu ajamid, laagrid, hammasrattad, tullikud. Lisaks kasutatakse polüamiide ka kilepakendites ja keetmiskottides, harjades, vaipades jne. Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab, et Hermann Staudinger, kes hakkas esimesena polümeeridega tegelema, oli mees, kelle töö vilju saab kogu inimkond kasutada. Me sõltume minu arvates seda tüüpi ainetest liiga palju. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks raske. Tänapäeva inimesed on neist juba liiga palju sõltuvad.
Nazis and then the Soviets during World War II. Despite all this conquering, Tallinn’s historic core has survived remarkably intact. Much of the 14th century city wall still stands, including a couple of stretches where you can climb the narrow spiral staircases of the towers and end up on the medieval catwalk. The Viru Gates, flanked by thin pointed towers from the 14th century, makes a nice entrance into Old Town. Dominating the town atop Toompea Hill is Toompea Castle and Pikk Hermann Tower. It was used as the center of government since 1229 and is now the site of Estonia’s parliament. Nearby stands the inappropriately named Maiden’s Tower that used to house a prison for prostitutes. There are several interesting old houses of worship. The oldest is the atmospheric and very chilly Dominican Monastery from 1246. There is also The Holy Spirit Church with its colorful Renaissance clock, elaborate altar, and painted pews. The 13th century St
· Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära. Meelis põgeneb kloostrist saarlastega. · Saarlastel on merel riia sakslastega lahing. · Tulevad Oldenburgi krahv & piiskopi vennad kahe laevaga. · Saarlased põgenevad riiglaste eest. Saarlaste laev upub. · Meelis pääseb eluga
Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: · Gustav Adolf Hippius (Nt. Eesti pruut) · Carl Timoleon von Neff (Nt. Eesti talunaine lapsega) · Ernst Hermann Schlichting (Nt. Tütarlaps oma sünnipäevakinke vaatamas) · Lorenz Heinrich Petersen (Nt. Talupojad tantsimas) 4.Eesti rahvuslik kunst tekkis 19. saj. keskpaigas. See oli Eesti kodanliku rahvuse kujunemise, rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahva iseteadvuse kasvu aeg. Baltisaksa kunstielust eraldi hakkas arenema Eesti kunstielu. Eduard Wiiralt sündis (1898) Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909
Seal oli väga huvitav. Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja selle 45 meetri kõrgune nurgatorn Pikk Hermann on Eesti riigilipu ametlik liputorn. Paarsada meetrit eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid. Ei ole nii tähelepanuväärsed, kuid minu jaoks siiski väga huvitavad on Viru väravad. Nad ehitati 14. sajandil, tänaseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtade rohkele vanalinna peatänavale - Viru tänavale.
kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane. Marie Under ,,Verivalla" . *kubism. J. Barbarus ,,autoportree" *sürrealism (pr. Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust)
tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
