mürgised. Ravi jaoks kasutatakse taimede erinevaid osi aga enamasti ainult välispidiselt ravimiseks. Enamus mürgistel taimedel on ka väga hea ning magus maitse, mis teeb need veel ohtlikumaks. Samuti nende välimus ning lõhn on väljakutsuvaks paljudele putukatele, mis taimedele kasulikuks on. 10 Kasutatud kirjandus Adojaan, K. Villako, H. Vaan, A. Saar, P. Hermann, E. Kupper, T. Pedaste, M. Marandi, T. Sarapuu, T. jt. 2015. eLoodus/ NatureGate. Taimed. Kasutatud: 10.12.2015 http://e.loodus.ee/ Köhler, H.A & Pabst, G.1887. Köhler’s Medizinal- Pflanzen. Germany: Franz Kohler „Gera- Untermhaus“ Meitern, H. 2009. Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murktaimed/id-1152 Pedaste, M, Marandi, T, Sarapuu, T & Toom, M. 2008, viimati täiendatud 2011. Eesti taimed.Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015. http://bio.edu
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
gefiel es mir, es war ein vielleicht etwas eigenartiges und auch trauriges Gesicht, aber ein waches, sehr gedankenvolles, durchgearbeitetes und vergeistigtes. Und dann kam, um mich versöhnlicher zu stimmen, dazu, dass seine Art von Höflichkeit und Freundlichkeit, obwohl sie ihm etwas Mühe zu machen schien; doch ganz ohne Hochmut war, im Gegenteil, es war darin etwas beinah Rührendes, etwas Flehendes, wofür ich erst später die Erklärung fand, das mich aber sofort ein wenig einnahm. (aus: HERMANN HESSE, ,,Der Steppenwolf" http://www.schuelerlexikon.de/SID/4b9a79ded3921e22bdb429719acf0f3f/index.php?id=25#
P�hikooli eesti keele l�pueksam 2017 1.1 Loe tekst l�bi ja lahenda selle p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tabelisse kolm erinevat...
Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal Esimene eestikeelne aabits Kirikukaristuste süsteem o Nõiaprotsessid o Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine) · Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent ( kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi ajal) Hermann Samson luterlik fundamentalist · Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust, o Korraldas Uue ja Vana Testamendi tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
andis talle otsustamisvõime. (esmaavamine oli 1632, 1700 Põhjasõja eel suleti) Ülikoolis oli 4 teaduskonda, usu-,filosoofia-,õigus-,arstiteaduskond. Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu:
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust . Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule". August Hermann Francke oli pietismi organisaator. 1687 elas ta läbi pöördumise, kui oli jutlust ette valmistamas. Francke tegi oma pöördumiskogemusest omamoodi "tõelise kristluse mõõdupuu", kuigi kindla pöördumiskuupäeva "ettenäitamine" polnud nõutav. Francke ühines Speneri programmiga, mille eesmärgiks oli luterliku kiriku ümberkorraldused. 1690 aitas ta organiseerida pietistliku Halle ülikooli. Ümberkorralduste
7 linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav. Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 13501360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega
Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Liivimaal nimetati pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks, s.o superintendendiks juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui
kus ta töötas oma viimase ooperi kallal Parsifal. Heliteos võttis aega neli aastat, mille käigus ta veel kirjutas üha enam reaktsionistlikke esseesid religiooni ning kunsti kohta. Wagner lõpetas Parsifali 1882. aasta jaanuaris ning järgnes ka teine festival. Wagner oli selleks ajaks juba väga haige oli kannatanud vägagi tõstiste angiini attakkide all. Kuueteistkümnenda ning viimase Parsifali etenduse ajal 29. augustil võttis ta tatkikepi dirigent Hermann Levilt ning juhendas etenduse ise lõpujoonele. Peale festivali Wagnerite perekond reisid Veneetsiasse talveks. 13. veebruaril 1883. aastal suri Richard südamerabandusse Ca' Vendramin Calergis 16. sajandi palees Suurel Kanalil. Tema keha viidi tagasi Bayreuthi ning maeti Wahnfried villa aeda. Franz Liszti meeldejääv teos "La lugubre gondola" kutsub esile mälestusi musta matusegondeli kohte, mis sõidab mööda Suurt Kanalit ning milles on Richard Wagneri jäänused.
esmaesitus toimus 1869. aastal Tartusesimesel Eesti üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. 1-kroonine münt (1933) Rukkilill, Eesti rahvuslill. Suur riigivapp. Pikk Hermann ja sinimustvalge Eesti lipp Rahvused (2006) Eestlased 68,6% Venelased 25,7% Ukrainlased 2,1% Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad.
REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV Reinhold Messner on Itaalia mägironija, kes on sündinud 17. septembril 1944 aastal ja kasvas St. Petersis Villnössi oru alevikus Põhja-Itaalias Lõuna Triolis. Orus, kus ta elab, paistavad üle niitude mäetipud, mis kaugelt vaadates on nii ebatõeliselt rabavad, nagu nad oleksid muinasjutu kuningriigi tornid. ,,Ka mu isa oli ronija, ...
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad Abraham Lincoln sündis puusepp Thomas Lincolni j...
novembril 1909.a. Kahjuks see ettekanne ebaõnnestus. Seda peamiselt puudulikult ettevalmistatud noodimaterjali, aga ka piiratud võimetega esituskoosseisu tõttu. Pärast seda asus Tobias 1910.a. elama Berliini, kus tegutses organistina ning ajakirjanikuna. Alates 1911.a. oli ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof. Hermann Kretzschmar pärast tutvumist oratooriumi "Joonase lähetamine" partituuriga Tobiase nimetatud muusikaülikooli teoreetiliste ainete ajutiseks õppejõuks. 1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris
aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Liivimaal nimetati pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks, s.o superintendendiks juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov
Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal Sündmused: · 1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise
Unustamise põhjustab ka negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene: eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastipidiselt protsessile- eelneva info häirivale mõljule uue info omandamisel. · Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti Postimees juba ka Sakalale alla jäänud. 1881. aastal oli vastutav toimetaja Ado Grenzstein, toimetamisel aitas kaasa Harry Jannsen. Aastail 18821886 toimetas lehte 8 Karl August Hermann. I- EESTI ÜLDLAULUPIDU Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli I- üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 18.-20. juunil 1869. aastal, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest.
paavsti saadikAntonio Possevino. · 1583. Aastal asutati Tartus jesuiitude gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. · Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate kohaliku rahva hulgast. Luteri kirik Rootsi aja algul · Joachim Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. · Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. · 1626. Aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. · 1699. Aastal viidi Eestis täide viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus. · 1642. Aastal leidis aset Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud
Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde. Piiskopi nõukogu -toomkapiitel -jäi edasi Haapsallu. 1559. a müüs piiskop Johannes V Münchhausen piiskopkonna30 00 taalri eest Taani kuningale Frederik II-le. See omakorda loovutas piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele.Hertsog Magnus oli ka ainuke piiskop, kes vermis Haapsalus oma raha -veeringuid ja killingeid. Liivi
sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha
Hitleri asekantsler Franz von Papen pandi koduaresti. Ernst Röhm, Gregor Strasser ja Kurt von Schleicher tapeti. 2.08.1934 suri president Hindenburg. Uut presidenti ei valitud, tema kohustused võttis endale Hitler, keda hakati nüüd kutsuma Führer und Reichskanzler. Hitler oli seega saanud enda kätte peale seadusandliku ja täidesaatva võimu ka riigipea ja seda kõike vormiliselt seaduslikult. Hitleri lähikonna moodustasid peale 1934. aastat Hermann Göring (lennuväeminister alates 1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas. Sõja ajal kasvas oluliselt armee tähtsus riigi juhtimises. Sisepoliitika Reichstagi otsus 23. märtsist 1933 Hitleri valitsusele seadusandliku võimu andmise kohta oli
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
loojaid ja selle mõõduka suuna juht, väärtustas liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, oli suur Pätsi vastane (õige ka, arvestades milline kabi Päts oli). Konstantin Päts (1874-1956) ametlikult poliitik ning jurist, mitteametlikult tuntud varas, reetur ning viimane kabi. 1901-1905 andis välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi. Eestimaa Päästmise Komitee esimees. Oli radikaalsete vaadetega. Karl August Hermann (1851-1909) helilooja, keeleteadlane, entsüklopedist. 1882 sai temast ,,Eesti Postimehe" toimetaja, 1886 nimetas ta lehe ,,Postimeheks". 1896 müüs ta selle maha noorema põlvkonna rahvuslastele. Johan Laidoner (1884-1953) ametlikult Eesti sõjaväelane ja poliitik, mitteametlikult samuti tuntud varas, reetur ja muidu kabi. Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu.
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890. a keskel hakkas venestussurve nõrgenema, rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. 1896. a. lahkus Postimehe toimetaja ametist K-A Hermann. Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941). EÜS-i esimees, seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuimse kui ka saksastumise vastu. 1902. a. Tartu linnavolikokku valituna muutus Tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks varsti ebasoovitavaks isikuks. 1901. a. tekkis "Postimehele" võistleja Tallinnas - "Teataja", mille asutajaks ja toimetajaks oli K. Päts (1874-1956)
See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul Goebbels /göbels/, ideoloogia alal tegutsev Alfred Rosenberg, parteitööd juhtis Rudolf Hess. · juutide tagakiusamine. Antisemitism ehk juudivaenulikkus oli tähtis NSDAP idee. Hitleri võimule tõustes hakati juute kõrvaldama juhtivatelt ametikohtadelt, neilt võeti kodakondsus, poliitilised õigused. Kandsid spetsiaalset juudimärki. 9.-10. novembril 1938 toimus ulatuslik juudivastane pogromm (=rüüsterünnak), nn. Kristalliöö
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt valluatud maavaldustest 5800 aakrist maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit[1]. Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli ka aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks, kohta vaata Ristisõjad Venemaal Lahingud · Saaremaa lahing, 1206 · Otepää lahing, 1208 · Võnnu piiramine, 1210 · Ümera lahing, 1210 · Turaida lahing, 1211 · Viljandi lahing, 1211 · Lehola lahing, 1215 · Riia lahing, 1215 · Soontagana lahing, 1215 · Otepää lahing, 1217
kadunund ning mõningad hoopis kokku liitunund ja teinud uue ajalehe. Ajalehed on muutund ka veebiversioonideks, kust saab sama infot, kuid kiiremini ja tasuta. Nimi: Postimees 1 Keel: eesti Hind: 12.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Lühiülevaade: Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann. Ta on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TV-kava, ilu- ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu- ja plaadiuudiseid, värvikaid
teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm
Sõrve säär, Suur Munamägi. Maad, paikkonnad, alad ilmakaare Rahvuskuuluvuse märkimiseks ka mujal: järgi: Kuramaa, Siber, Lähis-Ida, Ida- eesti kirjandus, läti rahvalaul, vene ballett. Euroopa, Idamaad, Põhjamaad. Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma
kontroll väheneb. 2. Tõhus on olemas kindlad reeglid; selge tööjaotus ja ametipiirid ning nõuded; kogu tegevus dokumenteeritakse ja ametnikud on professionaalid. Eestis töötav avalikus halduses u. 5 % kõigist tööealistest elanikest. Korruptsioon ametnike äraostetavus, ametnik võtab vastu meelehead, pakkudes selle eest teenust. Märksõnadeks on salatsemine, ebalojaalsus ja isiklik kasu. Kuulsaim korruptsiooniskandaal Eestis on Hermann Simmi spiooniafäär. Kodaniku- e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor Ühiskonnaelu valdkond, kus inimeste eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit. Seda arendavaks ja kooshoidvaks jõuks on kodanikualgatus, mille eesmärgiks on ühiskonna paremaks muutmine. Ühishuvide teostamiseks moodustatakse organisatsioone, mis moodustavad kolmanda sektori e. mittetulundussektori. Kodanikualgatuse erinevad vormid: 1. Protestialgatus - suunatud avaliku võimu (riik
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
tulla ning seda enam, et kodu peaks olema selline koht kuhu peab olema alati hea tulla ja kõikidel pereliikmetel. Kodu peaks olema ka selline koht, kuhu saab tulla peitu maailmas valitseva ebaõigluse ja viha eest. Ega asjata pole hispaanlased öelnud:"Minu kodu on minu kindlus." Arvestades kõike eelnevat püüan ma mõtiskleda ka selle üle, et kas minu viha sügavam põhjus võiks peituda ka enesearmastuse puudumises. Hermann Hesse on kirjutanud oma raamatus Stepihunt, et: ,,/.../ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus, et enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism, ja kutsub lõpuks täpselt sama õudse isoleerituse ja meeleheite esile" (Hesse 2012) Seda arvamust kinnitaks ka essee algul esitatud väide, millega ma nõustusin sissejuhatuses, et viha minus on stress. Ma usun, et koledused, mis on
eesti kirjandust, teadust, kultuuri, rahvuspoliitilist seisukorda. Ta elas kaasa eesti ühiskonna käärimisele ja tundis tõsise isamaalasena muret rahva tuleviku pärast. Eriti südamel lähedal oli talle kõige arvustuste peale vaatamata Eesti Kirjameeste Selts, kuhu ta ülikooli tulles ilmse vaimustusega liikmeks astus, mis talle aga aastata jooksul suurt pettumust oli valmistanud. Kui 1886 EÜS-i vilistlane K.A. Hermann ,,Perno postimehe" ostis ja Tartus ,,Postimehena" käima pani, siis kutsus ta EÜS-i liikmed kaastööd tegema. Tagantjärele dateeris ka V. Reiman enda ajakirjandusliku töö algust 1886. aastaga. Siiski leidus esimene vaidlematult kindlaks tehtav V. Reimani kirjutais ,,Postimehes" 1887.aasta kevadel. Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes
Johannes Blankenfeld Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist. 15. Usupuhastus Eestis Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Hermann Marsow Martin Lutheri õpilane, usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas (400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid). Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika
laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest. Moskvast lääne poole loodi 3 kaitseliini, milleks tarvitati kohalike inimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi kliimaga harjunud väeosad tuua Moskva alla. Sakslaste pealetungi esirinnas olid Erich Hoepneri IV soomusarmee, Hermann Hothi III soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee. Guderian blokeeris Brjanski rinde, mis jäi 6. oktoobriks igast küljest lõksu. Järgneval päeval piirasid Hoth ja Hoepner Timosenko. Üha 5 enam hakkas tunduma, et tee Moskvasse on vabanemas. Paraku oli ilmastikul omad plaanid. Nimelt 7. oktoobril kui sakslased blokeerisid rinde Vjazma all, said alguse ka tugevad sügisvihmad
juba iseseisvat elu alanud (Kala 2007:12). Niisiis, ajaloo otsestest allikatest tulevad esimesed Tallinnast pärinevad teated reformatsioonisündmustest 1524. aasta kevadest. Tallinnas hakkasid esimestena evangeelseid jutlusi pidama munk Johann Lange Niguliste kirikus ja Oleviste kirikus sealne kaplan Zacharias Hasse. See sai toimuda kas 1523. või 1524. aastal. 1524. aastal saabus Tallinnasse läbi Tartu Lutheri õpilane Hermann Marsow Wittenbergist, kes oli seega esimene luterlikus mõttes väljaõppinud jutlustaja. Johann Lange oli olnud enne Tallinnasse saabumist munk Stade´is asuvast St Georgi Prämonstratenserkloster´is (asub Breemeni lähedal), kus ta tänu Wittenbergis õppivatele mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest. Tema enda õpingutest ja Tallinnasse jutlustajaks saabumise tagamaadest pole andmeid. On aga säilinud tema ja
Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti
kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes teenimas ja jutlustamas. Ordu rajas 1205.1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse (tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit, pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228. aastal Kärkna ja sadakond aastat hiljem Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale.Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted, mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid
tema tükk ära rikuti ja valesti kuuldavale toodi. Sellegi pärast kiitsivad kõik pealtkuulajad neiu mängu väga vaimustatud viisil, et rikkale neiule mitte häbi teha. Rikka mehe tütar ootas muidugi ka Lisztilt suurt kiitust. Suur meister andis ka naeratades neiule kätt ja ütles lahkelt:"Ärge pange pahaks, ega võtke vihaks, kallis preili, kui Teid palun mulle ütelda: kelle loodud mängutükk see oli, mis te praegu mängisite?". Kasutatud kirjandus: K. A. Hermann "Laulu ja Mängu Leht"; J. Jürisson "Heliloojad romantikud"
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
(Godefridus). Gottfriedi asupaigaks on peetud Lihula küla. 1234. aastal sai Saare-Lääne piiskopiks Heinrich I. 28. veebruaril 1238. aastal sõlmisid Heinrich I ja Ordu lepingu Lihula linnuse ühise ehitamise kohta. Linnus valmis 1242. aastal. Piiskop ei tundnud end aga Lihulas kuigi kindlalt ning hakkas otsima uut asukohta. 1251. aastal rajas ta oma residentsi Vana-Pärnusse ja Lihula tähtsus hakkab tasapisi langema. 1263. aastal põletasid aga leedulased linna maha. Piiskop Hermann II valis uueks residentsiks Haapsalu. Pealinnus oli ovaalne, müüriga piiratud ala. Müür moodustas ühtlasi ka hoonete välisseina. Väravaava paiknes linnuse idaküljel. Mäe põhja- ja läänekülg olid järsud, lõuna- ja idakülg aga lauged. Lõunast ja idast kaitses linnust kaks kuiva vallikraavi ning kivimüüridega eraldatud eeslinnust. Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav.
5 ON MIDA VAADATA MUHU KATARIINA KIRIK See asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik kuulub Saare- Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida praeguseni säilinud kirikuhoone, mitte aga hiljem hävinud algkirik, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puust kirikuga. Kivist Jumala- koja ehitamist alustati mitte enne 13. saj lõpukümnendeid. Kiriku kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast. Kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
