Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida
compulsions of self-interested individualism. Kant seeks to achieve this by advancing a hierarchical account of development of world history.In writing from the perspective of a universal future history, Kant valorizes an unrealized future state (though he is aware, however, of the problem of theorizing without empirical basis, recognizing the appearance of irrationality that such an enterprise exhibits and criticizing Herder for extracting conclusions from speculative pyschologizing). 9 thesises are posted to prove that rational and moral autonomy will defeat the compulsions of self-interested individualism. In a future state there will be a lot of freedom. I thesis Unnecessary parts of the society will naturaly dissapear. II thesis Man (one) can not learn to use hes reason. Society can. III thesis Nature has not made our society to grow more complex thanks to the previous generations, who have built our society
ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore
arusaamu ja tõekspidamisi järgiv kogukond. Kultuuriliselt neutraalne, kaasahaarav. Arenenud liberaalsest liikumisest, põimunud liberaalsusega ja kodanikuigustega *Ida- Euroopa- rahvuslus kui etniline kuuluvus. Sünnipärane kuulumine, mis välistab poliitiliselt või kultuuriliselt liituda soovijaid. Rahvus kui kaasasündinud nähtus. Etniline mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Stalin: ,,Rahvus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile." Ta rõhutab, et rahvus pole ükski neist eraldi, vaid kõik peab olema olemas. Kas rahvuse moodustab mingid objektiivsed tunnused nagu Stalin arvas? Saksa rahvusliku ärkamise kesksed figuurid olid Fichte ja Herder. Mõlemad pidasid rahvuse
- mõtlmise sisu väljendab keel => keele struktuur peab vastama loogikale. Karesianism: universaalsetele grammatikatele alusepanija. Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19
2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu
Mõisnikud suhtusid sellesse külmalt. 18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast, Eestimaal mõnevõrra vähem. Kirjaoskus jäi talupoegade seas haruldaseks, mõne pool oli kirjutama õpetamine isegi keelatud. 7 Eesti 18. sajandil Baltikumi 18. sajandi tunnustatuim õppeasutus oli Riia Toomkool, kus töötas ka Johann Gottfried Herder, kes esmakordselt tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures töötas trükikoda. Kadrioru loss: Rajamist alustati 1718. Loss sarnaneb Peterburi omaga, kus itaaliapärases külluslikus barokkstiilis ehitatud paleed ümbritses korrapärases prantsuse stiilis park. Juba 1714. aasta suvel korraldas Peeter I esimese vastuvõtu Kadrioru lossis. 22. juulil 1718 oli
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine , mille aluseks on armastus. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, sest ta naudib seltskonda . Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Herder on öelnud, et iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine Armastus: selle tulemus ja tingimus 8 · Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene.
· Christian von Wolff ratsionalist o Esitas terve mõistuse filosoofia o Arvas, et loodus on andnud kaasa kalduvused ja ülesanded o Astus ateismi vastu o Oli valgustatud absolutismi poolt o Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu ehk vaesus tuleb kaotada o Ühiskonna arenguvõimalused peitusid kodanlikus ettevõtlikkuses. o Rõhutas töö vajalikkust · Johann Gottfried von Herder filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane o ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" o Pooldas progressi ideed mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. o Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV
Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu ® Hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast ® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus. ® Mussolini, Hitler jt. Vererahvuslus, genotsiid Rahvusluse mudelid ® Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal ® Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj ® Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke ® Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused Rahvusluse mõju?
· Ungari aadel opositsioonis Habsburgidega ajaloolise temaatika kasutamine rahvusliku ajaloolise draama, romaanikirjanduse ja rahvusliku eepose loomine · Ungari romantism: Euroopa romantismi tunderikkus, kirglikkus, monumentaalsus ja paatos + ungari rahvuslikke väärtusi dokumenteerivad sangarilaulud rahvaluule on ka Ungaris romantismi üks tähtsamaid allikaid. teoreetik ja folklorist Johann Gottfried von Herder kirjutas ungarlaste kohta järgmist: ,,. ungarlased elavad nüüd slaavlaste, sakslaste, rumeenlaste ja teiste rahvaste keskel vähemusena, sajandite pärast leiab ka nende keelest vaevalt märke." äratas ungari haritlaskonna Kõige olulisemad romantismiaja luule esindajad on Ferenc Kölcsey ja Mihály Vörösmarty · samal ajal sündisid ungari muusika esimesed tähelepanuväärsed saavutused: Ferenc Liszti ja Ferenc Erkeli teosed
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas. Tähtsamateks kirjanduslikeks saavutusteks olid olnud siinsed kroonikad. Sajandite vahetusel on tahetud näha teatava ,,balti omakultuuri" tekkimist. Selle tõukejõuks olid 18. sajandi teisel poolel Saksast Riiga saabunud ja seal tegutsenud literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri
alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades,
seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine poliitiline huvi rahva vastu sotsiaalne eneseteadvuse tõus eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu"
Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. Inimene suudab omakasupüüdmatut armastust laiendada kaasinimestelt riigile, kui see riik on "hea" järelikult ei pea riik põhinema mitte hirmul, vaid saab põhineda ka kodanike armastusel selle riigi vastu (patriotismil) ning kodanikud võivad ise end valitseda ega pea enda üle ametisse seadma ühte valitsejat. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Ideaaliks saab oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Schlegel: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. See seletab, miks viimast aetakse sageli esimesega segi. Armastuse "privatiseerumine", kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist riik peab seda respekteerima (nt lahutuse seadustamine)
18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis; töötas 1764-1769 Riias; Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
Siiski astus ta ka välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskondlikes ümberkorraldustes lootis ta eelkõige absolutismile. Ta rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. Paheline oli kõik, mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust ja kodanliku ettevõttlust. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) oli kultuuriajaloolane ja -teoreetik. Johann pooldas progressi ideed ning soosis sellega kaasnevad humaansust. Ta arendas edasi Gotthold Ephraim Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Johann pidas riiki masinavärgiks ja inimestele vajalikuks ainult seni, kuni inimesed hakkavad ise mõtlema. Järelikult vajasid inimesed harimist ja kasvatust. Tema arust tuli kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist
laste erilisest suhtumisest loodusesse. Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi- 1 Oluline mõju läti ja eesti rahvakultuuri uurimisele oli saksa kõrgharitlase Johann Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus
Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu. Suurt tähelepanu pööras ta teaduse arendamise probleemidele. Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Saksa filosoof,kirjanik ja folklorist. Temast kujunes kultuuriajaloolane ja teoreetik. H pooldas progressi ideed, mille järgi ühsikonna kõrgeim seisund on humanism. Ta arendas Lessingi vaateid selle kohta,et inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist.Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist- kritiseeris ühiskonna sotsiaalset korraldust esmajoones baltikuimis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistide vanem põlvkonna esindaja oli johann georg eisen-ta töötas agraarprojekte, tegeles juurviljade kuivatamisega ja propageeris talurahva seas puuviljakasvatust. Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel. Pilet nr15 *talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil 15sajandil teisel poolel tekkis arusaam et talupojad ei olegi isiklikult vabad vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnuismaisus. 1507Aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Haagikohtunikud valvasid, et talupojad ei põgeneks oma maadelt. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus
Inimene ei saa oma puhtust ja süütust säilitada. Inimest rikub raha, kadedus ja kõik mida ühiskond soodustab. Omavahelised suhted on ka looduse poolt, suheldes omavahel teevad inimesed kokkuleppeid. Sünnib kaasaegne riik. On midagi milles ei saa kokkuleppida ja ei ole kellegi õigus seda osta. Kuningas vajas kiriklikku tunnustust. Kuningriik on ülesehitatud jumalariigi põhimõttel. Demokraatia Tsivilisatsioon kui inimloomuse moonutus Herder – tema mõju on märgata 19 sajandi algusest. Tema keskne idee on see, et ta andis mõista et on olemas rohkem kui üks kultuur. Teda huvitab ka loodus kui mudel. Me peame avastama kultuuri kuhu tsivilisatsioon(oma halvas mõistes) ei ole jõudnud Williams pakub kolm definitsioni kultuurile: 1. See on indiviidide või indiviidede grupi vaimne intelektuaalne esteetiline arenemine 2. Kultuuri mõiste avamine kunstiteoste kaudu on teatavad kunstilised
majanduse alusest Parim viis saavutada oma eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi, teenete vahetamine, omakaspüüdlik "valgustatud enesearmastus". Riik võimaldab püüelda maiste hüvede poole. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene naudib seltskonda. Inimene võib armastada head riiki (omakasupüüdmatu armastus). 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Ainult läbi armastuse saab inimesest inimene, armastus on oma eelduste väljaarendamise tulemus ja ka tingimus!! Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Tüübid: 1) vastavalt põhjusele miks head soovitakse; -kasu -nauding -täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile -ülimuslikkus -paremus -võrdsus Sõprus võimalik vaid võrdsete vahel
olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kirjandusloolisus sündis romantismiga. Johann Herder sõnastas: ajastu-rahva eripära (rahva hing), eri rahvaste eri kultuurid, kultuuri ajaline muutumine. Kirjanduslugu vaatab kirjandust ajastu kultuuriterviku taustal. Kirjanduslugu on kirjanduse (sisemine) ajalugu (kirjanduse paiknemine ajas, ajalis-kultuuriline periodiseering ja selle tunnusjooned) ja kirjandusteoste suhe ajaloosündmustega (kirjanduse mõjutatus eri ajastutest, sündmuste kajastatus teostes). Kirjandust saab uurida kui ajalugu.
folkloristika kui teadusharu kujunemist? • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) • Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. • Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829) · Iga inimene on kordumatu indiviid. Ei rääkinud universaalsest, vaid igale inimesele isikupärasest ja kordumatust tunnete maailmast. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla." Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus
(ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: "Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene." "Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes". Armastuse
Mill tajus, et empirism vajab uusi aluseid ning et selle rakendusala saab laiendada loodusteadusest väljapoole.Traditsiooniline „ moraalifilosoofia“, mis seadis eesmärgiks vpvõimalikult paljude võimalikult paljude inimeste õnne, kuid ei osanud teaduslikult põhjendada, mis on moraalse käitumise ajendiks ja mis täpselt on selle eesmärgiks,tuli muuta teaduslikuks, teha sellest moral science, „moraaliteadus“. Historism: Esindaja J. G. Herder (Prantsuse revolutsiooni vastand). Historismi sisuks oli kohavaim – mitte ainult rahvastel, vaid ka pisikestel kultuurisfääridel on oma vaim.Ei ole olemas mingeid üleüldisi seadusi. Seaduste loomisel tuleb arvestada kõiki piirkondi. Väärtus seisab pisikestes kultuurides ja nende omapära tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi)
Pandi suurt rõhku moraalile ja kõlblusele. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise teel. Poliitikas pandi põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Sotsiaalsed ideed ei leidnud Saksamaal kasvupinda. Peamiseks kujunes rahvusliku ühinemise idee. Saksa valgustusajastu filosoofiaks sai idealism. See idealism oli tervenisti inimese teenistuses, tõstatas probleeme ja analüüsis mõtlemise ja looduse saladusi. Johann Gottfried von Herder leidis, et kõik rahvad on kultuurivõimelised. Ta pooldas progressi ideed, mille jörgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Leidis, et rahvast tuleb harida ja kasvatada. Uuris piiblit ja avaldas ka 13 eestikeelset rahvalaulu. Pidas tähtsaks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Kasvatamist vastikust sõja vastu. Valgustusajastu lõpul sündis kujutlus kunstnikust, kelle loomingu sihiks oli esmajoones eneseteostus, mis allus üksnes esteetilistele kriteeriumitele. Varasem
seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas
lüroeepiline lugulaul või legend, ka ilukirjanduslik kunstballaad. Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616).
· religiooniks, · moraaliks, · kunstiks ja · filosoofiaks, millest viimane oli kaalukaim. Marxi silmas pidades tuleb öelda, et majandusvaldkonnale kui materiaalsele tootmisele oli jäetud selles süsteemis tähtsusetu koht. Mis on kogu selle spekulatiivse maailma vaimu enesest teadlikuks saamise lõppeemärk? See on vabadus. Kuid vabadust tõlgendas Hegel teisiti kui: · Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või · Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina.
loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda. Armastus laieneb ka riigile aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu ehk patriotism. Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Armastus seatakse
Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Ideaaliks on inimkonna sõprus. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tunnete harmoonia. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Inimene peab arendama välja enda ainulaadse tundemaailma. Armastus on tingimuseks, et see saaks toimuda. Teisalt on armastus ka tulemus. Romantikud seavad armastuse kõrgemale igasugustest ühiskondlikest vajadustest või riigi nõuetest. Riik peab aktsepteerimainimeste vajadust armastusele. Hobbesi hirmuvalitsus tuleb asendada loomulikul tundel põhineva inimkogukonnaga. Lõpptulemusena tuleb saada lahti individuaalsetest riikidest ja jõuda
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
– sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse. • Herder oli juba 1770. aastatel postuleerinud keele ja mõtte lahutamatuse, kusjuures keel on primaarne. • Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 • H. oli palju reisinud, oskas paljusid erinevaid keeli (sh mõnda indiaanikeelt). • Tema teos “Inimkeele struktuuri erinevused” ilmus postuumselt raamatu “Jaava saare kaavi keelest”
vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer. Konflikt tegelikkusega (ei leitud õiget kohta, oli moes olla õnnetu). Kunstnik oli kõrgel positsioonil 9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma. Keskaja idealiseerimine (gooti stiil). Vastuseis mõistuse kummardamisele. Looduse hingestamine. Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus)
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Kultuur peab võtma rolli, mida varem religioon täitis. Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel kultuuriga saab masse valitseda. Arnoldi kultuurikonseptsioon: - Kultuur on inimese võime ära tunda parimat, mis on olemas. - Kultuur tähendab parimat ennast, mis on parim. - Kultuur kui parima rakendamine - Parima poole püüdlemine Nagu ka Herder, ta arvab et kultuuride paljusus on tore küll, aga ainult siis kui kultuur ei lähe oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub. Võitles selle eest, et keskklassile ei tule peale seda anarhilist kultuuri vms. Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on. Hariduse reguleerimine massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma, teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi
Tema tähelepanekud pärinevad Saksa eelromantismist ja Herderi ideedest. Tema läänevastane kontseptsioon pärineb läänest. 18. saj valgustusfilosoofia oli sügavalt kosmopoliitne. Pöörati tähelepanu inimesele. Rahvus polnud esmatähtis. Üks haritud inimene ei saa rääkida saksa keeles. Ta ise kirjutas ainult Pr keeles. See tekitas vastuolu. Väga paljud eelromantismi ideed kasvasid välja poleemikast. Nad tahtsid väärtustada oma rahvuskultuuri. Herder oli üks esimesi, kes ütles otse välja, et igal rahval on oma kultuur ja seda tuleb väärtustada. See rahvuskultuur eelkõige peegeldub keeles. Euroopas on mitu keelt ja neid tuleb väärtustada ka rahvaluulet. Herder alustas rahvalaulude kogumist. Tema rahvalaulude kogumikus on seitse eesti laulu. Enne Herderit arvati, et rahvakultuur on tagurlik ja alaarenenud kultuur. Herder arvas, et see ongi see iga rahva kultuuri kuldosa
Jansenist Pierre Nicole (1625-1695): chain of Love, combining all below and all above.” Valgustatud enesearmastus -> tööjaotus -> kasu kõigile Armastusest romantismiajal “Missugune hulk käsitöölisi ja mehhaanikuid oleks vajalik, et varustada meid Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) eluaseme, toidu, kehakatetega? Kõik kunstid ühinenud ja seotud, vajades üksteist, Novalis (1772-1801) osutuvad kõik vajalikuks; ükski inimene ei suudaks aga üksikult endale kõiki Friedrich Schlegel (1772-1829) neid asju muretseda, sest neid peaks muretsema ka kõigile neile, kes töötavad Iga inimene on kordumatu indiviid. tema heaks. Ühel üksikul töötajal, on aga kõik see, ilma suurema vaevata. Mida
Swift (,,Gulliveri reisid"). ,,Robinson Crusoe" järgi hakati kõiki romaane, kus inimene tõstetakse oma tavapärasest keskkonnast välja ja vastandatakse loodusega, robinsonaadideks kutsuma. Romaan on pikk proosavormis teos, jagati filosoofiliseks romaaniks, sentimentaalseks romaaniks (tunnetega) ja naturalistlikeks romaanideks (inimene on looduse osa, loomalik). Entsüklopeediaid hakati kirjutama, neisse panid kõik, mida inimene tol ajal teadis kirja (Diderot). Saksamaal tegutsesid Herder, kes arvas, et kultuuri alustalad on rahvaluules ja hakkas euroopa rahvaste rahvaluulet koguma ning Schiller, kelle teostes olid tugevad kangelased ja inimesed ei hoidnud oma seisustest kinni. Diderot tegi teatriuuenduse, ta arvas, et zanre peab olema rohkem kui kaks lõbus komöödia (jant), tõsine komöödia (tragikomöödia) ja sümbolism. Karakter pidi suhtestuma ühiskondliku positsiooniga. Vaatuste asemel tulid stseenid, see tegi võimalikuks erinevad tegevuskohad ja palju erinevaid
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
