Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantusmaa) ja Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried von Herder (Saksamaa) At night. Blue wave Kirajanduses · Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. · Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Eestis oli romantismil
Christian von Wolff (1679-1754) - esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''. Katariina 2, taotles eriõiguste kaotamist, kõigi alade allutamist keisrivõimule. 1738. Kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus. Omavalitsus kujundati Venemaa omaga sarnaseks(asehaldusaeg). Keiser Paul taastas endise valitsemis korralduse, hakati võtma talupoegu sõjaväkke nekrutiks.
Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi, soololaulud ja sümfooniline poeem. 2. Heliloojad
peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon;
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Franz Schubert (helilooja) Johann Gottfried von Herder (filosoof, kirjanik) Robert Schumann (helilooja, poleemik) Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik) Kaulbach (kirjanik) Richard Wagner (helilooja) Heinrich von Kleist (kirjanik) Carl Maria von Weber (helilooja)
Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse j...
Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei
Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad
reisid" (1726), mis kirjeldab reisi kääbuste, hiiglaste ja teiste fantastiliste rahvaste juurde. Gulliveri seikluste kaudu kritiseerib Swift tegelikult tolleaegset ühiskonda ta ründab usku, poliitikat, mõttetuid sõdu ja teisi sotsiaalseid pahesid. SAKSA KIRJANDUSES hakkasid valgustusliikumise eesmärgid selginema alles 18. sajandi lõpu poole. Kirjandust kujundas noorte kirjanike nn "tormi ja tungi" liikumine (Sturm und Drang), mille ideeline juht oli Johann Gottfried Herder (17441803), kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust,
vanemasse naisesse, kel · ,,Kuradi eliksiirid" romaani ,,Õpetlikke oli 5 last ja sai temaga · ,,Teisik" ülestähendusi kõuts lapse · ,,Pähklipureja ja Murri sulest". hiirekuningas" Veel sakslasi: Heine, Goethe, Schiller, Herder, Lessing. Alexandr · surma mitte kartev · ,,Vang" · aitas oma teostega kaasa Puskin oli seotud Sergejevic · käis kahevõitlustel · ,,Ruslana ja Ljudmilla" vabadusvõitlusele dekabristidega ja ta aitas Puskin · suri kahevõitlusel naise · ,,Kaukase vang" · kontrastid oma teostega palju
sotsiaalset korraldust. Jutlused muutusid õpetlikuks ja sajandi lõpuks saavutas see suure osa pastorkonna toetuse. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte. August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks 18.sajandil oli Riia. Seal asus kõige tunnustatuim õppeasutus Riia Toomkool, kus töötas Johann Gottfried Herder, kes oli saksa suurim valgustaja ja tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, põhiliselt mängiti seal tema enda kirjutatud näidendeid. Rahvaharidus sai Põhjasõja ajal kõvasti kannatada, koolide arv kahanes ning õpetajatest oli puudus. Koos ainelise olukorra paranemisega hakkas aga olukord paranema ning õpiti enamasti rehetubades. Esimene
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
poolest. Donelaitis pääses õppima Königsbergi ülikooli, hiljem töötas pastorina. Tema eluajal moodustas Leedu ühtse riigi Poolaga, leedu pärisorjadest talupoegade elu oli väga raske. Donelaitise kuulsaimas luuleteoses, 4-osalises poeemis „Aastaajad” oli peategelaseks pärisorjast talupoeg, aastaaegade vaheldumine ja talupoja elurütm on põimunud. Johann Wolfgang GOETHE sai oma luuleloomingu algul mõjutusi nii rahvaluulest kui ka Shakespeare’ilt. Mõlema poole suunas teda Herder. Goethe hakkas otsima uusi, vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu” aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu
rahvaste keelest, kommetest, minevikust huvituda, rääkida. Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest. · Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud nin...
suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv hoiak paganlike ebausukommete suhtes muutub folkloristlikuks huviks ning enamgi veel, rahvaluules hakatakse nägema rahvuskultuuri loomulikemat allikat ja luule eeskuju. 1. Nt Giambassta Vico (1668-1744) ideed: – muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august
oleks üldinimlik. 6 Ameerika filosoof Richard Rorty (1831— 2007) on sõnastanud selle küsimuse keelelise relativismi kontekstis: kui keel on ajalooliselt sattumuslik, siis kuidas saavad keeleliselt väljendatud seisukohad olla üldkehtivad väljaspool (selle tõe väljendamiseks kasutatud) keelt? 13. Mida peab Gottfried Herder silmas mõistega „rahva vaim“ ja kuidas see on mõjutanud kultuuri mõistet? [Kultuurifilosoofia, lk 54] Rahva vaimu all pidas G. Herder silmas seda, mida meie praegu rahvuskultuuriks kutsume. Rahvuskultuuri teooria tähendab, et iga kultuuri tuleb hinnata ja kirjeldada selle kultuuri enda terminites ning et kultuuride erinevus on väärtus iseeneses, mida tuleb säilitada ja hoida. Tänaste teadmistega võrreldes alahinnatakse 18.sajandi rahvuskultuuri teoorias kultuurilaenude
Niisiis hõlmab see mõiste nii kultuuri kui maailmapilti kui ka inimese kujundamise protsessi (Bildung'i üks tähendusi on haridus, kasvatus). 19. saj II poolel mõisted Kultur ja Bildung siiski eristuvad teineteisest ja viimane hakkab tähistama kitsamalt haridsut. Ajaloo seaduspärad · Usk seaduspäradesse kui maailma kontrolli all hoidmise viis · Ajaloo seaduspärasus ja progressi narratiiv 6 · Lõppsiht-teleoloogia Kultuurilugu kui vaimu ajalugu Johann Gottfried von Herder (1744-1803) ,,Keele päritolust" (1772) sõnastab Herder oma keskse idee, et inimene on oma olemuselt ,,ratsionaalne loom", inimesel on eneseteadvus, tal on võime ise oma käitumist kujundada ja selle üle reflekteerida. Oma teoses ,,Ideed inimajaloo filosoofia kohta" (1784-1791) formuleeris ta uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad. Herder oli
tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga 'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast),
Romantism Koostaja:Külli Stroo Juhendaja:Aimar Rolf 2012 Iisaku Romantism 18. saj lõpp 19. saj algus Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775 - 1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustab: Vabaduse- ja õiglusepaatos Looduse- ja loomulikkuseihalus Mineviku idealiseerimine Eksootilisus Inimese individuaalsuse rõhutamine Imed ja maagia Seiklused Fantastika Mis on romantism? Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830 aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. a...
ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi kus sõdurid asetusid hajusalt tulistades võimaluse korral puu või kivi tagant 15. Ühenda paarid A Anton Thor Helle ...B.. esimese eestikeelse ajalehe väljaandja B August Wilhelm Hupel ..... lätikeelse Piibli tõlkija C Garlieb Merkel .A.... eestikeelse Piibli täieliku tõlke autor D Johann Gottfried von Herder ..C... teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja lõpul" ..D... eesti ja läti rahvalaulude vahendaja 16. Nimeta maadeavastaja, kes esimesena ümbermaailmareisi tegi? Dateeri ka sündmus. F.de Magalhaes 1519 - 1522. 17. Kus asus Osmanite riik? Põhja Aafrikas 18. Milline usk oli valitsev Osmanite riigis? islami usk 19. Miks ja millal elavnes eurooplaste kaubavahetus Osmanite riigiga? .17
muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedidJames Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga 'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik
Gotthold Ephreim Lessing(1729-1781) õppis Leipzingi ja Wittenbergi ülikoolis ning elas seejärel Berliinis ja Hamburgis, kus ta töötas rahvusteatri dramaturgina. Saanud ideid inglise sentimentalismist, kirjutas ta näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Tema teatrialased vaated olid avaramad kui prantsuse valgustajatel.Lessingi kuulsamateks teosteks olid ,,Minna von Barnhelm" ning ,,Emilia Gallotti" Johann Gotterfied Herder (1744-1803) õppis Königsbergi ülikoolis, kus puutus kokku valgustusfilosoofidega ja hakkas tundma huvi rahvaloomingu vastu. Pärast seda oli ta viis 8 aastat pastor ja kooliõpetaja Riias. Seal tutvus ta Balti rahvaste folklooriga ning järgneva kümnendi jooksul saavutas rahvaluule uurija, koguja ja propageerija juba laialdase tuntuse. Tema silmapaistvamaks teoseks osutus kogumik ,,Rahvalulud"(2. trükk pealkirjaga ,, Rahvaste hääled lauldes")
Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema alandlik ja kuulekas oma heale isandale. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi. Andsid eestlastele ajalooõiguse. Merkel: Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Rosenplänter: · ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache" 18131832. · Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad).
☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri ☼ asjade mõistmiseks on vaja historismi-printsiip– ajalooliste avalduste analüüs – sünnilugu ☼ iga asi on ainulaadne – seda ei saa taanduda teisele nähtusele – singulaarsuse-printsiip
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee...
eksperiment. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Saksamaa valgustus: Erinevalt valgustajatest Prantsusmaal, ei vastandanud Saksa valgustajad oma mõttemaailma usule. Vastupidi, jumalasõnast lähtudes taotleti 17. sajandil suuremat pühadust. Saksa valgustajate üks tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz. Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg Herder. Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik
18. saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete id...
* koorilaul, puhkpillimuusika Millega on Eesti kultuurilukku läinud... ... A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast", ,,Põhjamaa kirjutisi", osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A
........................................................21 Kant (vt Lisa 25).......................................................................................................................21 Romantism.....................................................................................................................................22 Schelling (vt Lisa 26)................................................................................................................22 Herder (vt Lisa 27)....................................................................................................................22 Fichte (vt Lisa 28).....................................................................................................................22 Hegel (vt Lisa 29).....................................................................................................................23 Kierkegaard (vt Lisa 30)..................................................
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osalise...
(keskkonnakaitse, tervishoid, popkultuur). Vandenõukultuuri iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste
Rõhutati erisusele. Keskajal oli arvamuse ja päritolu ühtsus. Tänapäeval on rahvuse määratlemisel 2 koolkonda, kes omavahel vaidlevad. Esimene püüab rahvust defineerida mingite omaduste kaudu. Ja teine omaduste iseloomulikele külgedel polegi tähtsust, rahvuse määrab ühine tahe. Inimesi seob üheks rahvuseks territoorium, keel. Paljud arvavad, et keel ongi see ainuasi. Siis 19 sajandi Saksa romantikute mõjul lisandus sinna ritta ühine ajalugu, mälu. Volksgeist- rahvavaim. Herder Siis lisandus hiljem sinna ka veel ühine majanduselu. Teine koolkond. Seda esindas Hans Kohn. Ütleb, et kõik see mida eelnevalt loetles aitab kaasa, kuid määravaks on tahe, tahe olla üks rahvas. See väljendub rahvuslikus liikumises, ühistegevuses. Sama kehtib ka identiteedi vaidluste üle. Herder. Identiteet on samastama end kellegi teisega. Selle määravad ära objektiivsed asjad, keel tõug jne
Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Paljudele
ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli
· Näidend ,,Hamburgi dramaturgia" - Lessing kuulutas tarbetuks tragöödia õpetlikkuse nõude · Tragöödia ,,Emilia Gallotti" käsitleb saksa pisivürstide türanniat · Draama ,,Naatan Tark" käsitleb usuprobleeme · ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" siin käsitleb Lessing maalikunsti ja luule vahekordi ning vaatles positiivse ja negatiivse alge seost kui kunstiteose alust. 14. Herder saksa valgustuskirjanik · ,,Rahvalaulud" kogumiks sisaldab saksa rahvaluule kõrval tõlgitult ka paljude teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15. Goethe saksa valgustuskirjanik · Ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" pisivürstide tüli sisevõitlusest kurnatud Saksamaal · ,,Algfaust" · ,,Noore Wertheri kannatused" õnnetu armulugu, mis lõpeb noore juristi
a. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige"
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
