Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"herbivoorid" - 139 õppematerjali

herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Toidus on vähe rasva, taimses toidus on suurem osa energiat süsivesikutes, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Mikrobiaalse seede jaoks on seedesüsteemis mahukad osad (eesmagu, jämesool).
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; ­ fütofaagid e. taimtoidulised ­ zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. Ökosüsteemide jaotamine Eraldatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat dinosaurustest

Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad ­ saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Veeõitsengud - keskkonna probleem

Sellist vett ei ole soovitatav näiteks matkal juua või toidu valmistamiseks kasutada. Isegi vee keetmisest poleks kasu, sest selle mõjul vabaneb rakkudes olevaid toksiine veelgi rohkem. Teatavasti ei suuda kõrge temperatuur mürke neutraliseerida. Sinivetikatoksiine peetakse ohtlikuks eelkõige soojaverelistele. Siiski on teada hulk juhtumeid ka kõigusoojaste, sh. kalade kahjustustest. Enim ohustatud on herbivoorid , kes toituvad otseselt vetikatest. Toime oleneb peaasjalikult nii toiduks kasutatu kui ka sööja liigist. Nii näiteks on karpkalal mikrotsüstiini sisaldava vee tõttu ilmnenud lihasnõrkus, maksa alatalitlus ja lõpuste nekroos. Lõhelistel ajendavad sinivetikatoksiinid peamiselt maksakahjustusi ning tugevate õitsengute korral on kaasnenud kalade hulgihukk. Peale kalade on andmeid ka signaalvähkide hulgisuremise kohta sinivetikate vohangu ajal...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Peamised ökoloogilised tegurid

Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond ­ kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised ­ organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ­ ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2....

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Konspekt (Vene)

. « » M , , . « » - , . , , , , . , , Ecological . Footprint? Ecological : Footprint WWF International 10 « », . ! Footprint Quiz « » , , « » , «The Footprint of Nations» RIO+5. . 4 2006 eisuga Eesti 6,5 ha/a, 7. kohal Araabia , ­ Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika 0.8. Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a), Austraalia (6,6ha/a). ? Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal...

Keskkonnakaitse ja säästev...
64 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid ­ organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid ­ taimetoidulised loomad · Karnivoorid ­ lihatoidulised loomad · Omnivoorid ­ kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon ­ aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud ­ hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud ­ parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab...

Ökoloogia
99 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

o Kooselust kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik on peremees. (inimene ja solge) o Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid ­ nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni?...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia

o Toiduahela I lüli ­ taimed, II lüli ­ taimtoidulised loomad o Ökoloogilise tasakaalu puhul populatsiooni arvukus on stabiilne o Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus o Lindude ränded on eelkõige tingitud toidupuudusest o Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, liigi isendid hakkavad hukkuma. o Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad biotösnoosi. o Herbivoorid on alati toiduahela I astme tarbijateks. o Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. o Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu o Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. o Kahanevas populatsioonis on suremus suurem kui sündimus o Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nim optimumiks. o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus ja...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemi elusosa

Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid ­ organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid ­ kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja ­ fütofaagi sööja · Teise astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja ­ fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja ­ see,kes asub sööjate rivi lõpus...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
28 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2...

Bioloogia
187 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist

Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

GPP ­ gross primary productivity ehk summaarne primaarproduktsioon. Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP ­ puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal. Ökoliigiline püramiid Energia püramiid: Tippkiskja Sekundaarsed tarbijad - kiskjad Esmased tarbijad - herbivoorid 1 troofiline tase ­ taimed Ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub 10% energiast. DOM ­ surnud orgaaniline aine. Energia liikumine läbi püramiidid on toiduahel. Toiduvõrgustik. Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele e=mc2 Pn-1, In(sisend, input), Fn(fekaalne kadu), An(omandatud energia, assimileeritud energia), Rn(hingamine) In/Pn-1 =CE(tarbimisefektiivsus), AE=An/In(kui hästi suudetakse seedida), PE=Pn/An(produktsiooniefektiivsus)....

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Söötmisõpetus

September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid ­ toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised ­ eesmaoseedega b) Kabjalised ­ jämesooleseedega Omnivoorid ­ kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid ­ lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni...

Söötmisõpetus
256 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Niilus

Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Troopiline vihmamets

­ valgus Viigipuu vs palm ­ juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator ­ toit Tuukanid ­ emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest....

Keskkond
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metabolism, fotosüntees

Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul...

Bioloogia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun