Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2.astme tarbijad: loomtoidulised, karnivoorid 3.astme tarbijad: tipptarbijad Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalaineteks. Aineringe moodustavad produtsendid, konsonendid ja destruendid. Ökopüramiid Ökoloogiline püramiid iseloomustab troofilistes tasemetes sisalduvat energiahulka. Ligi 10% energiast liigub järgmisele tasemele.
valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest.
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus .
4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja tippkiskja see, kes asub sööjate rivi lõpus. · Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid.
populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus Ristämblik toitub toakärbsest. Rebane murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Hunt toitub jänestest, närilistest, pisematest kiskjatest jt Herbivooria Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade keskkonnatingimuste pärast. Liikidevahelised toitumissuhted võivad olla küllaltki eriilmselised. Sümbioos on vastastikku kasulik kooseluvorm. Sellest mõnevõrra erinev on
Fifth level Metskits Energia liikumine toitumis-tasemetel Tootjad e. produtsendid Esimeseks lüliks toiduahelas on produtsendid. Rohelised taimed, mis omastavad ökotoobilist anotgaanilisi ühendeid ja ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke aineid. Produtsendid on kõik rohelised taimed ja mõned autotroofsed bakterid. Näiteks: lamba-aruhein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, angervaks. Esmased tarbijad e. herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teise lülisse, nad toituvad esimese lüli rohelistest taimedes. Herbivoorid on näiteks põder, kobras, metskits. Teised tarbijad e. karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn,
kaudselt kaasa rannikumere koosluste stabiilsuse säilitamisele. · Filtreerijad suunavad suure osa pelaagilisest primaarproduktsioonist põhjasetetesse ning seega suurendavad bentilise süsteemi osatähtsust pelaagilise süsteemi ees. · Tugevalt eutrofeerunud merealadel on mändvetikad kaetud niitja pealiskasvuga, mis soodustavad herbivooride vohamist. · Kui suve lõpuks niitjate vetikate hulk väheneb siis herbivoorid hakkavad tarbima mändvetikaid. · Herbivoorid tarbisid kevadel vähe mändvetikaid, suvel mõõdukalt ning sügisel intensiivselt. Lehtsarved ja kirpvähid vähendasid oluliselt mändvetikate biomassi. · Mõõdukalt eutrofeerunud aladel herbivoorid ei mõjuta oluliselt mändvetikate kooslusi. 5
1.Abiootilised tegurid Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anoorgaanilisest maailmast,nende hulka kuuluvad kliima,valgus,temp,niiskus. 2.Biootilised tegurid Biootilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad elus looduse tegurid,tulenevad organismide kooseksisteerimisest 3.Antropogeenne tegur Antropogeenne tegur on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. 4.Sümbioos Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. 5.Kommensalism Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne 6.Parasitism Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss) 7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ...
kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes ideaalsetes tingimustes Ökoloogiline eluiga-liigi tegelik keskmine eluiga
toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD
Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill Aitähh tähelepanu eest!
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
eluprotsessidest Kudede moodustamine (kaalu suurenemine, järglased) Osa kudedest, Koed, mida ei sööda mida söövad Surnud koed, mis teised karnivoorid on toidukas lagundajatele Inimene kui tippkarnivoor Produtsendid: veetaimed Herbivoorid: väikesed kalad Herbivoorid: veeputukad Karnivoorid: pardid Karnivoorid: suured kalad Tippkarnivoor: inimene Dekomposiitorid Dekomposiitorid e. lagundajad elavad energiarikastest molekulidest, mida saadakse surnud organismide kudedest. Lagundajad kulutavad rohkesti energiat hingamiseks, samuti paljunemiseks ning uute kudede moodustamiseks. Decomposers organisms that break down the dead or
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidu...
• Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks tootjate loodut või nendest toitujaid. Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel.
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase
Näide: monofaage kaldub rohkem olema spetsiifilise keemilise koostisega taimedel, näiteks okaspuudel ja kõrrelistel. Taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. 23. Taimede kaitsekohastumuste tüübid herbivooride vältimiseks 1. morfoloogilised/struktuursed. Näiteks füüsilised takistused herbivoori toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.) 24. Herbivooria mõju taimekooslustele 25. Parasiitsed taimed kui herbivoorid, nende mõju taimekooslustele. · Kasutavad osa taime poolt fikseeritud C-d ära, muudavad koosluses konkurentsisuhteid, · Vähendavad biomassi · Suruvad maha dominanti (liigirikkus suureneb) · Võib toimuda ka dominandi vahetus · Võivad maha suruda ka haruldasi liike, siis liigirikkus langeb · Võivad kiirendada aineringet- varis laguneb kiiresti ja toitained muutuvad teistele kiiresti kättesaadavaks (seda kontrollida loengumaterjalidest uuesti
7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6. Populatsiooni arvukus näitab: c)ühe populatsiooni isendite arvu 7. Ökosüsteemiiseregulatsioon tuleneb peamiselt: d)toitumissuhetest 8. Kahanevas populatsioonis on: b)suremus suurem kui sündimus Täida lüngad: 1. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse OPTIMUMIKS 2
Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
seotud aineringe kaudu. -) Ökotoop ala, kus asub biotsünoosi elupaik. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Agenda 21 on ülemaailma XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. -) Biotoop ehk ökotoop on ökosüsteemi elupaik. -) Eutrofeerumine on nähtus, kus veekogu rikastub toiduainetega, eriti N- ja P-ühenditega. -) Herbivoorid on iga toiduahela esimese astme tarbijad. -) Kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. -) Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Natura 2000 on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. -) Oligotroopne järv on pehme ja läbipaistva veega ning elustkuvaene veekogu. -) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas.
Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul
Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted a) Sümbioos (2 näidet koos selgitustega) b) Parasitism (näide koos selgitustega) c) Kisklus (5 näidet koos selgitustega) d) Konkurents (5 näidet koos selgitustega) e) Taimtoidulisus (5 näidet koos selgitustega) 5. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a) Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) d) Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) e) Ökopüramiid (joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta. 6. Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) a) Toiduahelad (3 näidet) b) Toiduahelate võrgustik (1 näide) c) Toiduahelate katkemine (näide, mis juhtub) 7
- Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala. - Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teisele kahjulik. a.)siseparasiit: paeluss b.)välisparasiit: täi - Kisklus röövlooma ja saakloona vaheline toitumissuhe. - Herbivooria taimetoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, metskits. - Omnivooria loomaliigid, kes on segatoidulised toituvad nii taimedest kui ka loomadest, nt karu ja metssiga. Ökosüsteem ja selle näitajad Ökosüsteem - kindlal territooriumil koos eksisteerivad erinevad liigid (loomad, linnud) ning neid ümbritsev elutu keskkond (muld, vesi, kivid). Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse
Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits. Pilt 8: põder Pilt 9: rabakonn Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute elupaikade tekkimisele. · Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse tuhandesse. · Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning talvitub umbes samapalju paare.
...............lk 6 Kisklus.....................................................................................lk 6 Konkurents.................................................................................lk 6 Taimtoidulisus............................................................................lk 7 Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel..........................lk 7 Tootjad ehk produtsendid................................................................lk 7 Esmased tarbijad ehk herbivoorid......................................................lk 7 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid......................................................lk 8 Tipptarbijad................................................................................lk 8 Ökopüramiid...............................................................................lk 8 Ökosüsteem kui tervik....................................................................lk 8 Toiduahelad.................................................
viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need
toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides. Mao ehitus ja funktsioonid on erinevad liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub
* kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on
alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad
, . . « » M , , . « » - , . , , , , . , , Ecological . Footprint? Ecological : Footprint WWF International 10 « », . ! Footprint Quiz « » , , « » , «The Footprint of Nations» RIO+5. . 4 2006 eisuga Eesti 6,5 ha/a, 7. kohal Araabia , Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika 0.8. Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a), Austraalia (6,6ha/a). ? Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal ...
(nt hiired, sääsed, parmud) Fotosüntees – looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Süsinikuringe – taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hindamise käigus vabaneb CO2, ehk inimene hingab sisse õhku mida taimed toodavad ja inimene hingab välja CO2 Esimene troofiline tase – tootjad e. autotroofid e. taimed Teine troofiline tase – esimese astme tarbijad e. herbivoorid Kolmas troofiline tase – teise astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Neljas troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samas paigas Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil territooriumil Tippkiskja – röövloom, kellel pole vaenlasi (nt jääkaru või inimene) Anabioos – organismi eluprotsessid aeglustunud, nähtavaid elumärke pole
Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab
· Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton · Teisesed tarbijad · Esmased tarbijad ehk ehk karnivoorid on herbivoorid on viidikas, rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja hiromiidid, vesitigu jõeforell, vimb, turb, teib, linask, rooshärg, tipp- viidikas, merisiig, harjus, kootvähk, karpvähk, jõevähk, süda- ja lamekarp Ökopüramiid Saarmas
iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad populatsiooni. Näiteks ahvenad tiigis.
1. Mõisted Ökoloogia – teadus organismide vahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Ökoloogiline tegur – kõik eluta ja eluslooduse tegurid Abiootiline tegur – organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kisk...
peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust; 3) röövloomad (predators), siia kuuluvad kiskjad e röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad; nad toituvad saakloomadest, keda tüüpilisel juhul surmavad + nt predaatorite hulka arvatakse ka seemnetoidulised (karpofaagid) ja üherakulistest vetikatest toituvad loomad; 4) taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid ( grazers) elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo-, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume traditsioonist, mida on järginud ka Eesti ökoloogid, ja jaotame heterotroofid järgmiselt: lagundajad, nugilised, taimtoidulised, loomtoidulised ja omnivoorid. Omnivoor loom, kes sööb nii taimset kui ka loomset toitu.
5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab. e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest, näiteks lehtedest, puidust, viljast, seemnetest jm. Taimedel on herbivooide vastu kaitseks välja kujunenud mitmesugused okkad. Näiteks:1 ahvi tõugu gibon sööb baanaani, taimede õisi, lehti. 2 orangutangid toituvad peamiselt viigipuu marjadest. 3 koolibrii sööb orhideede lehti et sealt nektarit hankida. 4 papakoid toituvad õite tolmust, sealt saavad nad oma vajalikud ained.
Taimetoitlus Taimetoitlus on.. ..toitumisharjumus, mis · eetilistel, · moraalsetel, · religioossetel, · kultuursetel, · esteetilistel, · keskkondlikel, · sotsiaalsetel, · majanduslikel, · poliitilistel, · maitselistel või · tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega ...
Obligatoorne parasiit parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss Fakulatiivne parasiit toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor Herbivooria toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad, eritised; herbivoorid lehetäi, metskits, viidikas jne Omnivoorid segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene Areaal iga liigi levila Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid Populatsiooni iseloomustus: 1)isendid saavad vabalt omavahel ristuda, 2)populatsiooni suurus ehk arvukus, 3)populatsiooni tihedus isendite arv ühe pinnaühiku kohta Biotsönoss elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid
kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Kooslus ehk elukooslus ehk biotsönoos ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Sealsed organismid sõltuvad nii keskkonnatingimustest kui ka üksteisest. ÖS komponendid Abiootilised: Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus või veesisaldus, mulla- ja veekeemiline koostis jt Biootilised: primaarsed tootjad, herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, detrivoorid jt Kooslusi kirjeldavad näitajad Liigirikkus (species richness) mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus) Bioloogiline mitmekesisus Biodiversity Geneetiline mitmekesisus (genetic diversity) Funktsionaalne mitmekesisus (functional diversity)
· globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab
Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Lisaks on vaja (bio)elemente nagu Ca, Mg, Ka, Na, Cl, Ph, S, N jne. Nagu taimedelgi, vabaneb energia (ATP) rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme
Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahetub ta ümber taimtoidule. Muuhulgas on kilpkonna toiduks käsnad, erinevad molluskid, millimallikad, vetikaid, erinevad veetaimed, merikarbid, tõrikodalised, koorikloomad, vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles
Näited : punaselg-õgija-kadakatäks-metskiur;suurkoovitaja-sookiur SUURKOOVITAJA SOOKIUR Taimtoidulisus Taimitoidulised loomad on näteks madalsoos jänes ja uruhiir. Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on madalsoos taimed. Turbasammal , soomänd, paakspuu, parkhein, kärbseõis jne . TURBASAMMAL PAAKSPUU Esmased tarbijad ehk herbivoorid Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik, aurusisalik, vaskuss. Tipptarbijad Madalsoodes näieks sookurg, tikutaja, kurvitsaline, vaskuss . VASKUSS KURVITSALINE TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg
Ökosüsteemi tootjad ja tarbijad moodustavad ökoloogilise püramiidi. Püramiide moodustatakse: 1) Arvukus – isendite hulk 2) Biomass – organismide kogumass 3) Produktiivsus – biomassi juurdekasv (väheneb kõrgemate tasemete suunas) Tootjad – esimene troofiline tase Tarbijad – teine troofiline tase I astme tarbija – taimetoitlane e herbivoorid II astme tarbija – kõigesööjad e omivoorid III astme tarbijad – lihassööjad e kiskjad e karnivoorid 6. Energiavoog läbi ökosüsteemi (püramiidi reegel) o Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogiline efektiivsus) Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50
NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. NT Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseen Tavaline toiduahel: 1. tootja - Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. 2. I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga?
toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14
Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon populatsioon Isendite arvukus suureneb Arvukus Suremus Iive on positiivne oluliselt ei suurem kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
