Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad teadjamehe poole, et teada saada kuidas troojat vallutada. See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel. Odysseus läheb meestega sinna saarele ja saab vibu ja nooled ning kutsub kangelase Troojasse, kus kangelane tapab Parise. Kuid trooja ei lange ikka. Kreeklased saavad teada, et Troojas asub Pallas Athena püha kuju ja Trooja püsib kujuga võitmatu. Siis see varastatakse, kuid ikka ei lange
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile. Ta sulges lossi pargipoolse osa, ehitades terrassi asemel Peegligalerii. Vanasse hoonesüdamesse paigutati Louis XIV apartement: kuninga magamistuba asus keskel, täpselt ida-lääne teljel. Le Vau ehitatud ruumidest lõunapoolsemad olid kasutusel kuninganna Marie-Therese`i apartemendina ning põhjapoolsemad vastuvõturuumidena. Vastuvõturuumid päädisid Saadikute trepi ning Heraklese salongiga, kus toimusid ametlikud tseremooniad ja vastuvõtud. Hoone kolmetiivalisele korpusele, mis ümbritses marmorõu, lisas Mansart külgedele kaks risti asetsevat tiibehitist. Nende vahele tekkis teine hoov, Cour Royale. Fassaad on üle 670 m pikkune. Hoone ülesehituses säilis vana liigendussüsteem: horisontaaltriipudega sokliosa kohal kõrgub põhikorrus, mida kaunistavad rütmiliselt joonia sambad. Palju valgust sisse
levis ja säilis see kuni kirjapanekuni suuliselt. Ka kirjapanduna tehti selles hiljem palju muudatusi. Esimesena tõstatas küsimuse Friedrich August Wolf (18. sajandi lõpus). Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. "Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu), "Ilias (Ilionist ehk Troojast), "Ilias parva" ja "Ilioupersis" (Trooja vallutamine), "Nostoi" (kangelaste kojujõudmised), Odüsseia (Odysseuse lugu) jne. 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktiline eepika. Pole päris kindel (st mina pole kindel ja ei leidnud kindlat infot,
kangelasajana. Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides. Pärast Mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest põlve traditsioonilises värsivormis kangelaslauludena. Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul
moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb aga tugeva indiviidi traagiline saatus. ,,Aias" enne a 440 - Achilleuse relvade pärast võisteldes Odysseusele kaotanud Aias raevutseb, kaotab Athena tahtel mõistuse ning tapab sõdalaste pähe kariloomi. ,,Antigone" a 442? - Tragöödiat ,,Antigone" on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti. ,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra" ? Elektra ja Orestese lugu. ,,Philoktetes" a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt. ,,Oidipus Kolonoses" a 401 - Käsitleb Oidipuse müüdi vähem tuntud tahke: Oidipuse elu lõpupäevi Kolonoses koos tütarde Antigone ja Ismenega ja surmajärgset apoteoosi. · Euripides (485/4 või 480406 eKr) - Erinevalt Sophoklesest ei võtnud Euripides osa ühiskonnaelust. Teda
Tänapäeva unitaarlaste hulgas on kaks voolu angloameerika filoloogid, kes hindavad Homerost väga ja väidavad, et Homeros lõi täiesti sõltumatult. Teised väidavad jällegi, et Homeros kasutas laialdaselt oma eelkäijate ja rahvalaulude pärandit. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba, Heraklese vägitegude ja argonautide tsükleid, mis ei ole küll tänapäevani säilinud. 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. ,,Kypria" Trooja sõja eellugu; ,,Ilias"; ,,Nostoi"; ,,Odüsseia"; ,,Telegoneia". 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Hesiodos oli didaktilise eepika esindaja, jagas põllumeestele praktilisi nõuandeid ja ülistab ausat põllumehe elu. Ka Homerose eepika tõstab esile väärtusi, mis aitavad
Achijawa kuningas võis olla mingi kreeka valitseja., seondub kõlaliselt ahhailastega. Samas on ka näha et nende vastuolu üks allikas oli linn Wiluša, mis seondub kreeka pärimuses Ilioni /Troojaga.Kõvasti vaieldav. 13.03.14 Trooja sõda oli kreeklaste jaoks kangelasaja (pronksiaja) tähtsündmus ja viimane. Kangelaseepostes oli kokku lauldud igast värke, mis seondusid kindlate losside ja kohtadega ja aeg oli ka hästi paika pandud. Milline oli kangelaste sugupuu jne. (Perseus oli heraklese vanavanaisa) põhipunktid olid selge. Lugu mis rääkis Trooja sõjast koondas uuema aja kangelased vallutama Trooja linna koos.( Priamuse pojale Parisele Helena aphrodite, Menelaos oli Helena mees, võrgutas aphrodite abil ära helena ,Menelaos oli Agamemnoni vend, kutsusid kokku oma väe, väes olid kaks kangelast Achiellus, Odyssoeus, Achiellus sai jagu Hektorist jagu , ja sai surma hiljem Parise noolest ja Odyssous mõtles välja troojahobuse.) Kas on lool ajalooline taust või ei ole
halvasti, oli tõenäoliselt kreeka keelega lähedases suguluses. Kreeklaste silmis jäid makedoonlased hellenite ja barbarite piirimaile nende liigitamine emba-kumba kategooriasse sõltus hindaja sümpaatiast/antipaatiast. Kuid 5. sajandi algul lubati Makedoonia kuningal Aleksander I osaleda helleenlikul ühisüritusel olümpiamängudel millega loodi pretsedent makedoonlaste arvamiseks hellenite hulka. Makedoonia kuningasuguvõsa pidas ennast Heraklese järeltulijaks. Kuningad, kelle muistne pealinn oli Aigai (tänapäeva Vergina) Olympose põhja-jalamil, valitsesid kindlamalt ainult tasandikku. Võim põhjapoolsetes mägedes elavate poolsõltumatute hõimude üle sõltus kuninga võimekusest ja hetke jõuvahekordadest. Kuningavõim oli piiratud ka tavaõigusega näiteks ei võinud makedoonlast surma mõista ilma rahvakoosoleku (sisuliselt sõjaväe koosoleku) heakskiiduta. Sõjaväe peajõu moodstas ratsavägi, eeskätt
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
· Babüloonia vangipõlv on kõige varajasem aeg, mil need võisid kirjutatud olla. Babüloonia vangipõlve ajal võimendus messia ootus. Vana-Kreeka 11- 4 saj e.m.a Ehk tume, arhailine ja klassikaline ajajärk 12 saj varised Mükeene tsivilisatsioon kokku. Ilmselt mererahvaste katastroof. Hiljem räägiti Kreekas, et kangelaste ajajärgule tegid lõppu doorialased. Kaks põlve pärast Trooja sõda tungisid doorialased Pelopennosele ja vallutasid selle, nad olid Heraklese järglased. Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus.
(2) Need, kes sihilikult võtavad leinas olla, saagu otsekohe karistada; võtku nad teadmiseks, et mõningane tobedus avaldub isegi pisarais. Ootad lohutusi? Saa etteheiteid! Poja surma talud sa hädiselt; mida oleksid teinud siis, kui oleksid kaotanud sõbra? Suri poeg, kelle tulevik ebakindel, pisike; otsa on saanud tilluke aeg. (3) Otsime põhjusi kurvastamiseks, soovides saatuse vastu ülekohtuseltki kaebust tõsta, justkui ta kurtmiseks õiglasi põhjusi ei annaks; kuid Heraklese nimel, mulle juba tundus, et sinus on piisavalt vahvust ka tõeliste hädade talumiseks, rääkimata neist hädade varjudest, mis panevad inimesi ägama, kuna komme seda nõuab. Kui saab osaks sõbra kaotus, kõikidest suurem häda, siis tuleb püüda pigem rõõmustada, et sul sõber oli, selle asemel et kurvastada kaotuse üle. (4) Kuid enamik inimesi ei arvesta, kui palju nad said, kui palju tundsid rõõmu. Muude halbuste hulgas on sellele leinamisele omane seegi: ta
Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki
mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides. Pärast mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest põlve traditsioonilises värsivormis kangelaslauludena. Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Jasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud
imestada, et Nerost sai see, kes temast sai. Ta kasvatas Nerost oma tragöödiate verise hullumeelse. Nero pidas ennast geniaalseks näitlejaks. Nali oli selles, et ta arvas seda tõsimeeli ja siiralt. Esines sellises zanris, mis kujutas endast aaria laulmist. Niimoodi Nero esines nende aariatega oma nõrga ja kähiseva häälega, osales lauluvõistlustel. Armastas osaleda ka kaarikute võiduajamisel. Alati kuulutas võitjaks iseenda. Ükskord kukkus ja ikkagi sai esikoha. Tahtis korrata Heraklese vägitegusid ja isegi tõsiselt valmistus selleks. Otsustas suunduda Kreekasse, esines lõputul arvul Kreeka linnades. Kavalad kreeklased jagasid kasu ära, kingisid talle 1800 võidupärga. 2 aastat olid riigiasjad laokil, kui Nero Kreekas esines. Näidend ,,Keiser Nero surm". Talle soovitati lõpetada elu enesetapuga, selleasemel hakkas ta aga andma etendust. 69.aastal eKr suri Nero, 65 eKr suri Seneca näitas õiget stoilikku surma
mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides. Pärast mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest põlve traditsioonilises värsivormis kangelaslauludena. Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Jasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud
Le Nôtre'i Vaux-le Vicomte'i aiaplaneering andis täpselt edasi tema põhimõtteid: l'ordre et la variété - regulaarsus ja vaheldus. Regulaarsuse mõte seisnes kõige alistamises ühele juhtteemale, millena siin toimib aia telg. Erinevad kõrvalteemad nagu kanalid, basseinid jne esindasid jällegi vaheldusvõimalusi. Parteraed lossi ees - arabeskse mustriga parterre de broderie - koosneb pukspuumustritega peenardest ning purskkaevudest. Vaade lõuna suunas piki telgjoont on avar ja lõpeb Heraklese kujuga 1,5 km kaugusel lossist. Parteraed on lossi juures ca 200 m laiune, Heraklese kuju juures ca 100 m laiune. Parteraeda piiravad mõlemast küljest bosketid. Need omakorda koosnevad ruudu- või ristkülikukujulistest kvartalitest, mis on ümbritsetud kõrgetest pügatud hekkidest. Kvartaleid läbivad risti ja diagonaalselt teed, mille ristumiskohas moodustuvad ruumid, mida kaunistab mõni skulptuur või purskkaev. Suuremad bosketid on täidetud kärpimata puudega.
Muhamedi katedraal - peakirik, piiskopikirik konklaav - suletud ruum Vatikani lossis. Konklaavis valib kardinalide nõukogu endi seast paavsti. Konklaavist polnud õigust enne lahkuda, kui uus paavst oli kardinalide seast valitud. Sageli lõppes valimine käsikähmlusega krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht atribuut - oluline tunnus, omadus; juurdekuuluv ese. Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk märter usukannataja, usu pärast surma mineja; piltlikult öeldes veendumuste pärast kannataja paavst - roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kirikute üle. Paavsti poole pöördudes kasutatakse tiitlit "Tema Pühadus". Paavsti täielik tiitel on: Jeesuse Kristuse vikaar (asemik), Rooma piiskop, Püha Apostel Peetruse järglane, Apostlite vürst, Kõrgeim võim, Lääne patriarh, Itaalia priimas, Rooma
Abiellus dariuse tütrega ja veel 2 pärslannaga. Julgustas ka oma kindraleid pärslaste hulgast naisi võtma. (Massipulma müüt, kus sajad kindralid abiellusid pärslannadega) Tüüroses läks 7 kuud, liikus edasi (nii samaarlased kui juudid väidavad, et käisid kummagi linnades, aga need müüdid!). Varasemast vanaaja konspektist: Alexander Suur. Ta oli parimat päritolu isik, keda võis ette kujutada. Isapoolt pärines Heraklesest (Mak kuningad ise lugesid, et nad on Heraklese järglased). Ema poolt oli Epeirose kuninga soost, kes luges end Achilleuse järeltulijaks. Kasvatati algusest peale troonipärijaks. Philippos palkas Aristotelese teda kasvatama. Tõmmati väga noorelt ka riigivalitsemisesse. Osales täisväärtusliku pealikuna juba lahingus (Haironeia), kus ta ise oli vaid 18 a. Päras seda puhkes Philippose ja Alexi vahel tüli. Alex ja tema ema võisid osaleda Ph-e tapmises 336. a-l. 334. alustas Alexander oma sõjaretke, see oli esitatud
Kastiilia-Aragon, Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Madalmaad, Ameerika vallutused · "Multi-kulti" e. konglomeraatriik. Oma seadused säilisid. Mitte unitaarne impeerium, pealinna polnud. Illusioon, et keiser on "kuningas igas kuningriigis" · Karl V keelteoskusest: hisp. k. Jumalaga, itaalia k. naistega, pr k. meestega ja sks k. hobusega "Universaalmonarhia" probleem · Ambitsioonikas sümboolika. 1517 sõitis kroonimisele laevaga, purjetel embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). · Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi · "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! Jõudude tasakaalu idee · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Ma luuletasin Flandria Marguerite'i auks selle kuulsa pulmalaulu, mida te teate, kuid linn ei maksa mulle selle eest midagi, sest see ei olevat midagi väärt. Nagu võiks nelja eküü eest mõnda Sofoklese tragöödiat luua! Olin nälga suremas. 244 Õnneks leidsin ma, ct mu lõualuud on kaunis tugevad, ja ma ütlesin neile: «Tehke aga kunsttükke ja vigureid ning toitke ennast ise. Ale te ipsam.1 Üks pättide jõuk, kes mulle headeks sõpradeks said, õpetasid mulle paarkümmend Heraklese tükki * ja nüüd annan ma igal õhtul oma hammastele seda leiba, mida nad päeva jooksul minu pale higi sees ise on teeninud. Selle kõige juures concedo, möönan ma, et mu vaimuomadustele pole see kuigi lõbus rakendus ja et inimene pole selleks loodud, et oma elu mööda saata trummi põristades ja toole suus kandes. Kuid, aulik meister, ei piisa sellest, et hingad, hinge tuleb ka millegagi sees hoida.» Dom Claude kuulas vaikides. Äkki tuli ta sügavaleva-junud silmadesse nii terav ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
