olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja, sest Hera taksitas armukadedusest Heraklese sündi. Hera üritas tappa Heraklest kahe maoga, kägistas Herakles need maod. Herale oli pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos. Ares Ares (Mars) on vanakreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera poeg. Teda on nimetatud tapahimuliseks, verejanuliseks ja ka argpüksiks, kuna põgeneb kohe kui haavata saab. Raisakotkas, oda, kiiver ja kilp on tema sümboliks. Ares
Ehitused ja ruumid kaunistati maalide, skulptuuride ja bareljeefidega, millest enamik kujutas harjutavaid inimesi. Hommikust õhtuni olid gümnaasiumid alati rahvarohked. Noored harjutasid, vanemad kuulasid filosoofide loenguid ning vaatlesid nooremate harjutamist, võistlusid ja mänge. Nii muutusid gümnaasiumid Vana-Kreeka hariduselu ja kultuuri keskusteks. Sageli nimetati gümnaasiume Kreeka jumalate nimedega, nii oli olemas Zeusi, Hermese, Heraklese gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PALESTRA Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks. Lisaks oli tal mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena (Vikipeedia, 2015)
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Mõiste on tuletatud ühest erinnüsest nimega Megaira (kr. kadestaja; lad Megaera). Erinnüsed on kätemaksujumalad (rooma fuuriad), kelle Maajumalanna lõi sellest verest, mis voolas Uranosest, kui tema poeg Kronos teda kastreeris. Nad olid sünged ja võimsad kõlbla maailmakorra kaitsjad. Nad karistasid armutult ja väsimatult igasuguse roima, eriti veresüü ja mõrva eest, ajades kurjategijad hulluks ning tuues surma ja hukatust. Megaira oli Heraklese naine, kelle käe sai ta tänulikelt kodanikelt oma vägiteo eest võideles minüaanidega, kes olid pannud teebalastele rõhuva tribuudi. Peale oma mehele kolme poja sünnitamist ajas ta ta hulluks (tegelikult saatis aga hulluse Herklesele peale hoopis Hera), mispeale Herakles tappis oma naise ja lapsed. EGIIDI ALL - Kaitse all. Tulnud sõnast aigis (kr. kitsenahk; lad. aegis), mis oli Homerose järgi õudusttekitav kilp, mille Hephaistos sepistas Zeusile ning mida
Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalannast (Aphrodite, Hera ja Pallas Athena) on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui Paris otsustab tema kasuks
Veelge rängemaks jõukatsumiseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osavõtja surmaga. Öeldi, et pankraation nõuab meestelt lõvi jõudu ning rebase kavalust. Suurimaks sportlikuks saavutuseks peet võita ühel ja samal päeval maadluses ning pankraationis. Sellist atleeti nimetati Heraklese järglaseks. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta üldvõitjaks. Kaugut hüpati hoojooksuta ja tulemuse arvestamisel liideti nähtavasti 3 hüppe pikkused. Hoo suurendamiseks kasutati hüppamisel kivist või metallist käsikuid.
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele...
7. Astyoche 1. Ascalaphus (ja Ialmenus) 8. Bistonis 1. Tereus 9.Rhea Silvia (Rooma mütoloogias ehk siis Marsi puhul) 1 Remus 2 Romulus 10. Tundmatute emadega 1. Antiope 2. Biston 3. Enyo 4. Eurytion 5. Hippolyte 6. Melanippe 7. Thrax Mõned neist järeltulijatest on ise seotud mitmete müütide või lugudega. Diomedes oli Traakia kuningas, kelle hobused sõid inimesi. Nende hobuste taltsutamine oli Heraklese üks vägitegusid. Gustave Moreau on maalinud seda, kuidas Diomedese kisuvad lõhki tema enda hobused. (Teiste allikate järgi on Diomedes Tydeose poeg) Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis . (kr. keeles „Luik“ ,seda nime kandsid mitmed erinevad müüditegelased ,kes pärast vägivaldset surma luikedeks muudeti). Kyknos oli sama keevaline ja julma südamega kui ta isagi
Titaan Prometheus - ettekuulutaja, kes oli zeusi poole kalju külge neetidega aheldatud Gorgosed elasid meres, jubedate lõustadega, madudest juustega Ixion laptiitide maa kuri kuningas, ta oli halb ja aeti laptiidimaalt välja. Ta tahtis Herat kaasaks, zeus tegi pilvest Nephele Hera sarnase naise, ixion sai temaga lapse, laps oli poolinimene, poolhobune, hüüti kentauriks, ixion köiti madude abil ratta külge ja see süüdati Hebe - zeusi ja hera tütar, kes hiljem heraklese naiseks sai Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, uranose tütar, kronos lõi sirbiga uranost, tükike temast kukkus merre ja vahust kasvas aprhodite, kõige kaunim olend, ülekõige armastas ta tuvisid Alkidamos Ktysilla isa, ta lubas tütre Ermocharisele naiseks anda, kui murdis oma lubadust, aphrodite karistas isa türtre surmaga, kui muutis tütre valgeks tuviks Pygmalion kujur, kes otsis naist, kelle ilu peituks vooruslikkuses ja lihtsuses, ta ohverdas
Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. 3 HERA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna. Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, Iuga, Pronuba) ja sünnituse jumalannana (Iuno Lucina).
motiivid, paksud seinad, asümmeetriline kujundus, aknad ruudu ja ristkülikukujulised. Interjöör hubane, soe, eksootiline, hoolikalt dekoreeritud. Kasutusel tume puit, millele on kontrastiks valge ramma-tsoon Villa Stocklet- üks uhkeimaid eramuid 20saj, marmoriga kaetud hallikas fassaad, pronksist ääred, geomeetriliselt keeruline kuid vaoshoitud kuju, asümeetriline põhiplaan, kõrge astmeline torn pika aknaga, tipus Heraklese kuju Hotel Tassel- 3st eri osast koosnev, sõlmpunktideks trepikojad ja hallid. Eksterjöris palju toonitud klaasi, interjöris maagiline juugent, nt metallist taimekujuline post. Vetikaid meenutavad dekoratsioonid sumedas elektrivalguses. Kerge kurviline joon hortalik joon. Horta museum- analoogsed võtted Tasselile 12. Walter Gropius ja Bauhaus. Le Corbusier ja funktsionalismi põhimõtted. 5 pilotit. Villa Savoye. Iseloomulik moodne ja uuenduslik materjalikäsitlus.
arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. (http://www.theoi.com/Nymphe/NympheDodone.html 19.10.15) 6 4. Apollon Poeedid on seda jumalat kirjeldanud ja kunstnikud on teda kujutanud vapustavalt hurmavana. Teda on kujutatud säravalt ilusa õitsvas eas mehena. Ta ei ole enam nooruk ja ei ole veel päris
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Herakles sündis tänu pettusele. Kui Alkamene mees viibis sõjas, muutis Zeus end tema meheks Amphitryoniks, venitas ühe öö kolme öö pikkuseks ja veetis mõnusasti aega. Järgmisel päeval, kui Amphotryon koju tuli, kandis Alkamene juba Zeusi last. Zeusi naine ja õde Hera oli väga armukade ning vihane ilmajumala armuseikluste üle. Tänapaeva inimesed maksaksid kätte sellele, kes neid pettis, kuid Hera kiusas Zeusi läbi tema laste heeroste. Heraklese kallale asus ta lausa enne tema sündi: pikendas kangelase kandmise päevi, et see ei saaks Mükenee kuningaks. Alkmene kohkus kui avastas, et on segatud Zeusi ja Hera vahelisse tülli ja hülgas lapse. Zeus palus abi Athenalt, kes kavalusega meelitas Hera last toitma ja hiljem viis lapse Alkmenele tagasi. Aasta hiljem saatis Hera talle hälli mürgise mao, et see teda salvaks. Aigeuse võõraspoeg Theseus (Poseidoni poeg) oli üks suuremaid kreeka kangelasi. Pärast
Dionysos- veini- ja viljakusejumal, kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar) Müütidest pärit mõisted Achilleuse kand – inimese nõrk koht Ariadne lõng – raskest olukorrast väljapääs Arkaadia – unistuste maa Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud Lethet ületama- teise ilma minemine, suremine Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks
Töö on tuntud ainult koopiate põhjal. Atika skulptuur liikus järjest suurema loomulikkuse ja vabaduse poole. Euthydikose kingitud naisfiguur akropolilt meenutab üldlaadilt veel eelmise ajastu naistüüpe, ent näol pole enam puist naeratust. Nägu on tõsine, rahulik ja kindel. Veel küpsem vankrisse astuva noormehe kujus Ateenas ja ateenlaste varakambri metoopidel Delfis. Need kujutavad Theseuse ja Heraklese võitlusi. Tekkinud V saj alguses, arvatavasti pärast Maratoni lahingut. Samast ajast ka kahe samba baasi reljeefid Ateenas. Peloponnesoses teistsugune arengusuund kui Joonias ja Atikas: Marmori asemel eeslitatakse pronksi. Joonia-Atika meistrite huvi rõivastatud naisfiguuril. Peloponnesose meistrid keskendusid atleetliku alasti meesfiguuri kujutamisele.
Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus merejumal 4. Hades ehk Pluto allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomi...
Teda kummardati sama palju kui Zeusi. Tema peamine tegevus oli paljude naiste karistamine, kellesse Zeus oli armunud, isegi siis kui Zeus oma ohvreid vägistas või võrgutas naised pettuse teel.Herat ei huvitanud kui palju üks või teine naine süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera terav ja ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende naiste lapsi, näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Saatis kaks madu Heraklessi tapma. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Trooja sõda oleks võinud lõppeda ausa rahuga, aga tänu Herale see ei lõppend nii. Kuna üks troojalasist hindas teist jumalannat Herast palju ilusamaks. Viha auhaavamise pärast pulbitses peajumalannal südames seni, kuni Trooja oli varemeisse langenud. Kuid ometi austati teda, ta oli ikkagi abielu naiste jumalanna ja nende abistaja
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüse...
· Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino.
naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A. WATTEAU loomingus tulid need omadusest kõige paremini esile.
pärines ka õun, millele Eris kirjutas "Kõige ilusamale" ning viskas selle jumalannade sekka Peleuse ja Thetise pulmapeol. Kaudselt põhjustas see õun Trooja sõja.. 87. Tartaros- Tartaros mõnede müütide järgi allilma osa; Tartaros on sügavam osa, Maa poegade vangla; Tartarose all mõeldakse kõige sügavamaid maa- aluseid regioone 88. Kerberos- mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteos 89. Styx- oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90. Saatürid ja dionüüsiad-S olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.Tuntuim saatür oli Paan. 91. Pegasus- Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma
Võistlusi otsustati pidada iga viie aasta tagant sümboliseerides sellega viit venda. Teistel andmetel oli olümpiamängude looja hoopis teine Herakles: pooljumal, Zeusi isa ja Alkmene poeg, kes võitis Elise kuningat Augeiast. Rõõmu väljendamiseks kutsus ta kokku oma vennad ja korraldas selle mälestusväärse päeva puhul Olümpias jooksuvõistlused 600 jala pikkusel võistlusmaal ning autasustas võitjat õlipuuoksaga. Need kaks legendi sulasid kokku, mida tunnistab segadus Heraklese identifitseerimisel: pooljumalal polnud vendi, kuid Idaiose Heraklesel olid. Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike-Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja
kreeka vanematel meestel tihti suhted nooremate meestega. Naised olid meestele vaid seksida piirduvateks fantaasiaobjektideks või lihtsalt pereema rolli täitjateks. Zeusi naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. 1 Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 poissi ja 6 tüdrukut. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUSI JÄRGLASED
vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL: Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad, Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros. Perioodi lõpus tegutses Myron kettaheitjana. KREEKA SKULPTUUR Esimesel õitseajajärgul 5. saj teisel poolel eKr. =kõrge stiil=KÕRGKLASSIKA. Skluptuur saavutab täieliku vabaduse
Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli eelnevalt tasu suhtes kokku leppinud. Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Herakles suri oma naise vea tõttu. Ta pani selga kentauri verega üle kaetud särgi, mis põletasid Heraklese kehas ära nii kondid kui ka vere. Prometheus: Vormis savist esimese inimese, Pallas Athena puhus sellele elu sisse. Inimesed ei teadnud, kuidas kasutada hinge. Prometheus õpetas neid töötama, ehitama ja elama. Näitas kätte toormaterjalid ja tööriistad, arstirohud. Zeus sai kurjaks, tahtis, et inimesed Jumalaid kummardaks ning soovis ohvreid. Prometheus tekitas 2 hunnikut, ühes liha, teises rasv ja kondid, Zeus valis rasva ja kondid. Zeus ei jätnud seda karistamata, võttis
Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones), ajaperioodi näol (Xena). 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsantsi kunst oli kiriku ja riigi kunst, mis väljendas kiriku- ja keisrivõimu seost. Kujutavas
abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad.-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale. 7. Kirja teke. Kreeka tähestik Tekkelugu Kreeka alfabeet tekkis 9.sajandil e. Kr. 2 tekkeversiooni: 1) tekkis foiniikia tähestikust 2) foiniikia ja etruski tähestik on seotud Minose silpkirjaga (Legendaarne allikas: Parose saarelt pärinevad marmorisse raiutud kirjad, jäädvustatud on 80 sündmust a-test 1581-355. Sealt selgub, et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.)
-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad.-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale. Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes, rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond muutus nüüd kreekaste pidevaks asualaks ja Egeuse meri Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur
de'Medici 16 saj. alguses., suursugune ja rooma vaimsust rõhutav. Peetakse Belvedre aia kõrval teiseks tähtsaks mõjutajaks. Villa ümmargusest kesksest aiaosast avanesid eri suundadesse teljelised õued ja terrassid. 3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust). 4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast
Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna. Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T'st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes
Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna. Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene. -Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad. -Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi
1. EELLUGU Pärast nn Induse oru ehk indosumeri tsivilisatsiooni (3000-1500 eKr) lõppu kiratses kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas ed...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Kartograafia seisukohast oli Ptolemaiose suurteoseks 8-köiteline raamat ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetus"). Selles andis ta kogu tol ajal tuntud maailma kirjelduse...
Prantsuse revolutsioonis. ● Robert Le Lorrain (1666-1747) Robert Le Lorrain. Reljeef Hotel de Rohani (praegune Riigi Trükikoda) talli portaali kohal Pariisis. Kujutab päikesehobuste jootmist. ● Guillaume Coustou vanem (1677- 1746) Guillaume Coustou vanem. Kaks võimsat gruppi hobusetaltsutajatega Concorde`i väljaku ääres. ● Edme Bouchardon (1698-1762). 18.saj kuulsamaid plastikameistreid. Antiikkunsti austaja. Edme Bouchardon. Amor, kes Heraklese nuiast endale vibu teeb. Edme Bouchardon. Grenelle`i kaev – see on monumentaalne fassaad ja neli reljeefi aastaaegade kujutisega. ● Jean Baptiste Pigalle (1714-1785) Jean Baptiste Pigalle. Sandaale siduv Merkuur, 1744 ● Etienne Maurice Falconet (1716- 1791) Etienne Maurice Falconet. Krotoni Milon 1744 Etienne Maurice Falconet. Amor Etienne Maurice Falconet. Peeter Suure ratsamonument 1766, looduslikul graniitrahnul.
Argos oli linn ja tähendas tasandikku. Ta oli ühtlasi ka tasandikega seotud. Temaga seondub ka lehm. Bo.opis- veisesilm. Seisis ka abielu eest, ka sünnitusjumalanna natukene. Tema tütrat Eileithyia oli rohkem sünnitusjumalanna kui ta ema. Teine tütar Hebe kehastas pruudiiga. Esmane funktsioon on ikka abielu, kajastades seda nii müütides kui ja riitustes. Hieros gamos- püha abielu. Kõige levinum lugu on see,,et abielu toimus maailma läänepoolsel äärel, kus oli Atlas, hiljem Heraklese sambad ja nesperiidide. Rhea viis Hera sinna nümfidele hoida. Zeuz läks teda kosima ja abiellusid seal. Gaia pulmakingina andis kuldõunte puu (Heraklesega seos hiljem). Algselt räägiti, et see abielu oli algselt salaja vanemate eest (u300 aastat) Samose saarel peidus. Versioonid varieeruvad. Hera oli aga pidevalt armukade Zeusi uute naiste peale. Näiteks mitmel korral läks ta ära j Kokkyani mäe otsa ja Zeus oli kurb? Zeus sai nõu etendada libaabielu nümfiga. Kui Hera nägi, et
takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua. ii.Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese, Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos muutis ennast hobuseks ja paaritus nümf Philyraga. Kronose pojana oli Cheiron surematu, ent ohverdas oma surematuse, kui sai relvastatud kokkupõrkes haavata. Herakles sihtis hüdra verega mürgitet noolega küll teisi kentaure, ent tabas eksikombel Cherioni. Austuse märgina andis Zeus talle taevas aukohaks
Homeros eeldas, et lugeja on muude selle sõja episoodide ning tegelaste käekäiguga juba eelnevalt tuttav. Püüame meiegi meenutada, kuidas see pikk sõda lõppes. Peagi hukkus ka Achilleus. Paris märkas teda ühel päeval Trooja linnamüürilt ja laskis vibuga tema suuna noole. Apollon, kes oli selles sõjas troojalaste poolel, suunas noole otse sangari kanda. Kuid varsti tabas sama saatus ka Parist ennast. Tema pihta lasi mürgise noole üks kreeka sõjamees, kes oli pärinud Heraklese nooled ja vibu. Pärast kümme aastat kestnud piiramist ja vahelduva eduga peetud lahinguid vallutati Trooja kavalusega ja purustati. Kavalus seisnes selles, et Odysseus (Athena õhutusel) laskis ehitada suure puuhobuse, millesse peitis vapramad sõjamehed; ülejäänud sõdalased saatis ta merele. Jäi mulje, nagu loobunuks kreeklased Ilioni vallutamisest. Trooja hobune W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda".
unenägude kohta sedasama oletada. Ometi ei näi olevat mingit mõistlikku põhjust, et see nii peaks olema, - see teebki umbusklikuks. Lisaks muule vasturääkivusele on kummaline, et kui neid läkitab jumal, siis milleks läkitada nii, kuidas juhtub, ja mitte kõige parematele ning arukamatele. Kui jätta jumal põhjusena kõrvale, ei näi ühtki teist mõistlikku põhjust olevat. Meile käib üle mõistuse leida mingit lähtekohta selle ettenägemiseks, mis toimub Heraklese sammaste juures või Borysthenese ääres. Niisiis on unenäod paratamatult kas sündmuste põhjused ja märgid või siis kokkulangevused, kas kõik korraga, mõni neist või siis üksainuke. Ma ütlen "põhjus" selles seoses, nagu on kuu päikese loojumise suhtes või kurnatus palaviku suhtes. See, et täht ilmub, on loojangu märgiks, ja sedasama on keele karedus palaviku jaoks. Kokkulangevus on aga see, kui keegi parajasti jalutab ja päike loojub
· Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino.
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Arvati, et eeposed olid üles kirjutatud türann Peisistratose ajal 6.sajandi Ateenas riiklike pidustuste ajal. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"?
Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Teeba tsükkel Heraklese vägitegude tsükkel Argonautide tsükke Trooja tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. * ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu) * ,,Ilias" (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu * ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised)
proportsioonid teised. Antiikajastu kuulsamaid skulptuurteoseid oli grupp, mis kujutas niobiidide tapmist, arvatavasti Skopase töö. Leocharese loodud on Belvedere Apolloni pronksoriginaal. Dekoratiivskulptuurist on tuntud Lysikratese monumendi friis, millel kujutatakse meremeeste karistamist Dionysose poolt. Kuulus oli Lysippos oma pronksskulptuuridega Apoxymenose figuur, mis oli elav ja liikuv, tema töid võib vaadelda igast küljest, tuntud tema Heraklese kujud, ka Puhkav Hermes. Väga hinnatud oli ta portreekunsti alal ühendas välise sarnasuse peene ja sügava karakteristikaga. 5. sajandi esimesel poolel elas esimese suure õitseaja läbi ka seina- ja tahvelmaal. Antiikajastu kuulsaim maalija oli Apelles, kes maalis merest tõusva Veenuse pildi. Vaasimaali suuremad saavutused Lõuna-Itaalias (erineb suuresti atika omast) eelistatakse suuri nõusid ja
kuningas korraldab suure atleetide võistluse. Perseus läheb sellest osa võtma. Kui kätte jõudis tema kord võttis ta kiviketta, kuid ta käsi vääratas ning see lendas publiku sekka. Akrisios , kes oli kuninga külaline sai pihta ning suri. See on järjekordselt tõestuseks, et Apolloni oraakli ennustused lähevad täide. Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata. "THESEUS" Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele(inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis). Kuid Minose tütar Ariadne armus T-sse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu
- ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha. Tänaseks taastatud, aga originaal kadunud. - Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis, toetub lüürale, vaatab kaugusesse. - Kreutzwaldi monument võrus Tamula järve ääres. - Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk" - Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud.
Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam. Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna, mille lähedal oli suur tasandik seejärel sõideti edasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
