Uranose võim taandus sellega. 4 Nüüd saab Kronosest universumi valitseja ning ta loodab, et igaveseks. Kuid tema valitsemisaeg, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale palju hädasid. Jumalanna Öö sünnitas Surma ja Pettuse, Luupainajad ja Riiu, kättemaksuhimulise Nemesise (kättemaksu jumalanna) ja palju muid koledaid nähtusi, mis mürgitasid maailma. Kronosel oli kuus last oma õe Rheiaga: tütred Hestia, Demeter, Hera ja pojad Hades, Poseidon ja Zeus. Kartes isa Uranose needust ja et lapsed ei saaks tema üle võimu haarata, sõi Kronos ettevaatusest viis last kohe pärast nende sündimist ära alles jäi ainult Zeus. Rheia ahastas pärast iga lapse kaotust, kuni ei suutnud seda enam taluda ja võttis appi kavaluse. Ta sünnitas noorima poja Zeusi Kronose eest salaja Kreeta saarel Ida mäe koopas (see on veel tänapäevalgi olemas). Rheia abilised olid
Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade juurde. XIII laul. Zeus lahkus lahinguväljalt, sest troojalaste võit on lähedal, kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul. Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks, Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et ta Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. XV laul. Zeus ärkab ja vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole. XVI laul. Patroklos läheb sõtta Achilleuse varustusega. Achilleus palub, et kõik läheks Patroklosega hästi
Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust
12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo) · kõige ilusam meesjumal · Apoloon oli Zeusi ja Leto poeg; sündis Delose saarel · oli kõige andekam muusik · oli osav vibulaskja vibulaskurite jumal · oli tervendaja, tohterdaja · peeti valgusejumalaks; (vahel kutsuti ekslikult päikesejumalaks)
Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua. I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olüm...
Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.lagunemine:sõjavägi barbariseerub,kodusõda,maj.kriis,2pealinna Zeus (Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.Hera (Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalannaPoseidon (Neptunus) – Zeusi vend, merejumalDemeter (Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalannaHestia (Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalannaAres (Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumalAthena (Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon (Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumalAphrodite (Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalannaHermes (Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumalArtemis (Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalannaHephaistos (Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid
poegi. · Osad nendest poegadest on hiiglasliku kasvu ja jõuga nagu Polyphemos või Antaios. · Tal on võime muuta ennast hobuseks ning sellega on seotud nii mõnigi tore lugu. Sugulussidemeid · Kõik on kõigiga sugulased. Mõned lähemalt teised kaugemalt. · Meredevalitseja Poseidon on Zeusi ja Hadese vend, Kronose ning Rhea poeg, Uranose ja Gaia poja(tütre)poeg. · Ühtekokku on Poseidonil palju vendi ja kaks õde (Hera ja Hestia). · Hera on ühtlasi tema venna Zeusi naine. · Ta on kõigile Zeusi lastele onu, keda on väga- väga palju. · Tema tuntumad õe-venna (Heera ja Zeusi) lapsed on sõjajumal Mars ja legendaarne sepp Hephaistos. · Mõnedel andmetel ka armastuse jumalanna Veenus. · Teiste andmete järgi sündis Veenus merevahust. · Veel näiteks Herakles, Apollon ja Phersephone Poseidoni ja Athena tüli · Mereisandale väga meeldis Atika, kuhu ehitati uut linna.
mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lapse sündi vihase ja armukadeda Hera käe läbi. Zeus võttis lapse enda hoole ja kandis veel sündimata last reies. Dionysos rändas allilma ja päästis oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Karistuseks ajas Hera Dionysose hulluks. Võluhullusest päästis ta Rhea ja õpetas talle müsteeriume, mis kingivad pühendatuile hauataguse õnneliku elu. Dionysosel oli meeltult austajaid, kuid need, kes talle vastu hakkasid karistas ta karmilt muutis nad mõrtsukateks ja märatsejadeks. Dionysose elulugu (2. müüt)
mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Demeter oli Zeusi õde
tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja Maia poeg.Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares-Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline,verejanuline,argpüks. Hephaistos-Tulejumal,Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia-Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine
piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna. Ka on teda nimetatud taevajumalannaks, abielu ja abielunaiste kaitsjaks. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid, Zeusi arvukaid armukesi. Kui arvestada pingutustega, mida jumalanna tegi oma abielu säilitamiseks, on arusaadav, et kreeklased teda austasid ning võrdsustasid abieluga. Herat on kujutatud enamasti diadeemiga peas, sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta oli mõnikord
Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon. XII laulus - on troojalaste võit nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole. XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber
Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab
8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte
Rahvas ei valinud riiki jutima oma esindajaid, vaid tegelesid sellega ise. Naised, orjad, võõramaalased ei kuulnud kodanike hulka. Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena. Valgusejumal Apollon ja jahijumalanna Artemis olid kaksikud. Armastusjumal Aphrodite ja veinijumal Dionysos. Müüt : Jumalate põlvnemine.
keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Sellest saab alguse Trooja sõda. Prokrustese säng - Prokrustes oli mees, kes ehitas oma maja tee äärde ning võttis vastu
Minu üks päev Olümposel Ärkasin selle peale, kui Hera jooksis tuppa ja hüüdis: "Zeus, Zeus ärka ülesse! Rohi on varsti kastest kuivanud, aeg on asuda päeva toimetuste juurde." Olin lamanud juba natukene aega niisama voodis ja nüüd oli aeg end üles ajada. Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja
nii suur, sest jumalad muutsid ta nartsissiks, kuid liigne edevus vääris õiglast karistust, eriti kui selle tõttu kannatasid teised. Kui keegi saab olla kõige parem truudusetuses, siis oli seda jumal Zeus. Tema naine Hera oli seetõttu väga armukade, kuid kuna Zeusi karistamine käis tal üle jõu, siis karistas ta neid, kes olid asjasse seotud. Kangelane Herakles pidigi oma kaksteist vägitegu tegema ainuüksi sellepärast, et oli sündinud Zeusi vallaslapsena. Nimelt saatis Hera Heraklesele peale hullusehoo, mistõttu too oma naise ja lapsed tappis. Herakles oli aga piisavalt kangelaslik ja tahtis ise, et teda karistataks, tagatipuks sooritas ta kõik pealtnäha võimatud tööd. Seetõttu jäi Heral üle vaid olukorraga leppida. Herakles oli kangelane ja juba see, et tema ei olnud tegelikult süüdi, tähendas tema puhul head saatust, oma karistust vääris ta ainult tapmise pärast, kuid sealjuures oli ta Hera mõju all.
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad
Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus. Hobune oli mõeldud kingitusena, kuid selle sees olid varjul kreeka sõdurid, kes öösel väljusid ja avasid linna väravad. Deus ex machina -ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus
Paremale 2. Sõnumikandja, kes kandis tiivulisi sandaale 4. Jumalanna, kes sündis Zeusi peast 5. Zeusi ja Hera poeg 6. Kaosest ja veest tekkis ... 7. Sepakunsti jumal 8. Kolmepealine põrguvalvur 9. Zeusi vanem Alla 1. Ta varastas jumalatelt tule ja tõi selle inimestele 3. Vabastas kõik kurja, mis inimesi vaevab 4. Jumalanna, kes sündis merevahust 7. Zeusi vend
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar
Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Igal asulal oli oma kaitsejumal või - jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Paljud kreeka jumalad said hiljem ka rooma jumalateks, kuid teiste nimede all. Näiteks Zeus oli Jupiter ja Hera oli Juno.Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime, nt. Paani. Jumalatest.... Zeus oli võimsam kui teised jumalad kokku. Tema palee asus Olümpose mäel.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Kuid tal oli nõrkus ilusate naiste vastu. Kuid ta proovis iga hinna eest oma truudusetust enda naise eest varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine.
kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane,
Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja ennustusjumal. Samuti oli ta ka kunstide ja muusade kaitsja. Tema sümboliks oli lüüra. Hermes ehk Mercurius Ta oli teekäijate ja kaupmeeste jumal. Ta oli jumalate käskjalg. Teda kujutatakse tiivuliste sandaalidega ja tiibadega kübaraga. Ares ehk Mars Ta oli Zeusi ja Hera poeg ning sõjajumal. Teda kujutatakse alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos ehk Vulcanos Ta oli tule- ja sepatööjumal. Ta oli kunstnike ja käsitööliste hoidja. Teda kujutatakse sepavasara ja tangidega. Athena ehk Minerva Ta oli Zeusi tütar ja tarkusejumalanna ja sõjameeste kaitsja. Teda kujutatakse kiivri ja odaga ja tema sümboliks on öökull. Artemis ehk Diana Ta oli Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna.
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed kreeklasi, teised troojalasi aidates. Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama
· Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Templid olid hoolikalt läbimõeldud, need väljendavad ülevat, pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. KREETA EHITUSMÄLESTISED 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Poseidoni ja Hera templid, Paestumis. Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? 109m x 55m x 18m, antiikajal üks seismest maailmaimest. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal
Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera (Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja), Poseidon (Zeusi vend, merejumal), Hades (Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (Zeusi õde, viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos (longur tulejumal,jumalate sepp, Zeusi ja Hera poeg), Athena (relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumalanna, Zeusi tütar), Apollon (luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja),
Müüt: „ Hukatuslik tüliõun“ Merenümf Thetisele oli ennustatud, et kui ta saab Zeusi või Poseidoniga poja, kasvab laps isast tugevamaks. Nii ei tahtnud kumbki jumal ilusa merenümfiga abielluda. Ainult surelik Peleus oli nõus Thetist kosima. Pulmad peeti Olümposel. Pidu oi täies hoos, kui saabus tülijumalanna Eris, keda polnud pulma kutsutud. Solvunud Eris viskas pidulauale kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud: Kõige kaunimale. Nüüd puhkes kolme jumalanna- Aphrodite, Hera ja Athena vahel tüli, sest igaüks neist pidas ennast kõige ilusamaks. Kohtunikuks valiti Paris, väga ilus noor karjane, kes elas kaugetes Väike-Aasia mägedes. Paris ei teadnud, et ta on Priamose, sealse maa valitseja poeg. Vastsündinud Paris oli jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku. Kuid poiss oli pääsenud
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
Narkissos · Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal
Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga. Hades (Pluto) Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal.
suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma Heraklesest ja tema emast
Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine Arese kultust välja ei kujunenud Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth.
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
