Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Aphrodite Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hestia ,Ares ja Hephaistos Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast. Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena Athena oli Zeusi tütar
ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares. Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära.Zeus määras Hephaistosele naiseks Aphrodite aga nad ei meeldinud üksteisele. Ta tegi jumalanna Thetise pojale Achilleusele kilbi. Moira saatusejumalanna Hefaistia- ateena suurim pidutstus, iga 5 aasta tagant, üks osa oli õpipoiste tõrvikutega võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu,
Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus, allikaks ja viis selle ühtlasi Kreekast Sitsiilias Sürakuusas olevale Ortygia saarele[5]. Hephaistos 1 ÜLESANDED Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti ehitas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi,
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Kõik see oli üldrahvalik,nagu paljud autorid edasi annavad.Kuid peamist osa tseremooniast,mis leidis aset templite juures,pole keegi kirjeldanud.Need,kes seda korraldasid,olid seotud vaikimistõotusega ning nad pidasid seda nii kindlalt,et me teame sellest ainult üksikuid momente. Roomas kutsuti teda Cereseks. Demeter Pallas Athena Athena on Zeusi tütar,kellel ema ei olnud.Ta sündis raseda Metise allaneelatud Zeusi peast:pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud,astus sealt välja täies relvastuses Athena.Ta oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobuse,et inimesed seda kasutada saaksid.Ta õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus,kelle sümboliteks oli oliivipuu,madu ja öökull
Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas
Aresel oli oma kaaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ja Deimos ja tema õde Eris ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks.. Arese sümboliteks olid raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arest on erinevates allikates nimetatud nii Aphrodite armukeseks kui abikaasaks kui ka Erose isaks. Athena Athena sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga. as Athena oli peamiselt linna
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel Delfi oraakel • Täida tv lk 8-9 õpiku lk 18-20 abil • K: ptk 27 lugeda
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
........................................................................................................6 Hestia......................................................................................................................... 6 Athena........................................................................................................................ 6 Hermes....................................................................................................................... 7 Hephaistos..................................................................................................................7 Aphrodite....................................................................................................................7 Ares............................................................................................................................ 7 Apollon..................................................................................................................
isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne
Ganymedes Olümpose tähtsamaid jumalaid oli 12, sellest ka nimetus Kaksteist jumalat. Koos moodustasid nad taevase perekonna, kes elas Olümpose mäel See, missuguseid jumalaid Olümposte jumalate sekka arvatakse, on muutlik. Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad: Zeus Aphrodite Hera Hermes Poseidon Artemis Hestia Hephaistos Hades (ei loeta) Dionysos (loetakse Ares sisse tavaliselt hestia asemel) Athena Demeter Apollon Zeus Rooma mütoloogias Jupiter peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Titaanide Kronose ja Rhea poeg Pärast oma isa Kronose kukutamist, jagas maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Maailma jagamisel sai Zeus valitsemiseks taeva. Hades
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai taeva,Poseidon mere ja Hades allma...
Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene (kuujumal), maa peal Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm). Artemise sümboliteks on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga. Tema puuks peeti küpressi. Hephaistos Sepatöö,vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Zeusi poeg ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute seas on Hephaistos ainuke inetu ja lombakas. Ta oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. Ta valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti
öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10. Eros armastusjumal, Aphrodite ja Arese poeg, kujutati tiivulise lapse ja noorukina koos vibu ja nooltega. 11. Ares sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, julge, taltsutamatu ja väikese aruga, Aphrodite kallim, kujutati koos relvade, kilbi ja kiivriga. 12. Hephaistos sepatöö jumal, seppade kaitsja, Aphrodite abikaasa, kunsti ja käsitöö hoidja, inetu välimusega, õiglase loomusega, kujutati sepavasara ja -tangidega. 13. Hermes kaupmeeste ja vaeste jumal, ettevõtlike inimeste kaitsja, jumalate käskjalg, kujutati tiivuliste sandaalide ja kübaraga. 14. Dionysos veini- ja viljakusjumal, kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 15
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel p...
Kreeka asub Balkani poolsaarel. Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses,
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi.Ta oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma sama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalaist oli ta nutikaim ja kavalaim.Ta oli ka surnute pidulik teejuht, kes näitas hingedele teed alla viimasesse koju. Teda esineb jumalatest müütides kõige rohkem. 10. Ares (Mars)
kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares. Athena eriliseks soosikuks oli Odysseus, kes poleks kunagi saatusliku Trooja hobuse ehitamise peale tulnud. Kui Odysseust hakkas kojuminekul takistama Poseidon, päästis ikka Athena oma lemmiku surma küüsist. Ka Heraklest aitas Athena ning vaevalt oleks Perseus suutnud Medusal pea ära raiuda, kui Athena poleks talle soovitanud peeglit kasutada. Zeusil ja Heral oli kolm last Ares, Hephaistos ja Hebe, mõned allikad väidavad ka, et Eris ja Eilethiya olid nende tütred. Hephaistos, kelle Rooma mütoloogia vasteks on Vulcanus, oli tehnoloogia, skulptorite, metallurgia, vulkaanide ja tule jumal. Nagu paljud tolleaegsed sepad oli Hephaistos lombakas, mis andis talle ebaloomulikku kuju kreeklaste silmades. Tema kultuseks oli Lemnos, teda kummardati ka igalpool mujal Kreekas v.a Ateenas. Ühe müüdi järgi Athena keeldus
Hera taevajumalanna, abielu ja kägu, paabulind, granaatõun abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool
Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi
solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Sõdurite kaitsja · Inimesed ei armastatud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda · Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros · Sümbolid oda, kull, koer Athena · Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon · Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega · Artemise kaksikvend · Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks · Sümboliteks lüüra, loorber
Fourth level Fifth level Hades Dionysos Demeter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hephaistos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hestia Hermes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon merejumal,Zeusi vend. Hades allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda austati ka kui tarkusejumalannat. Apollon kuldjuukseline,valgusejumal,luule,muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja.Oli üks kreeklaste armastatuimaid jumalaid.
Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse viha sõbra surma tõttu troojalaste, eelkõige Hektori vastu, sest lisaks Patroklose tapmisele on Hektori käes ka tema lahinguvarustus. Thetise palvel sepistab jumal Hephaistos talle uued relvad. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käest vastu Briseisi ja hüvituskingid. Achilleus on valmis lahinguks, ehkki ta hobu Xanthos, kes saab äkitselt kõnevõime, ennustab tallegi peatset surma. Võitluses löövad kaasa ka jumalad, kuni Achilleus tapab Hektori. Patroklose auks peeti võistlusmänge ning ta maeti ära. Peagi tuleb Hektori isa Priamos Achilleuse juurde, kes kõigi nende päevade jooksul on teotanud Hektori laipa.
· Zeus peajumal, valitses taevast ja maad · Hera Zeusi naine, taeva valitsejanna · Athena tarkusejumalanna, · Poseidon merejumal · Aphrodite armastusejumalanna, ilujumalanna · Hermes kaubanduse jumal, tiivulised sandaalid · Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased
Konspekt Kreeka jumalatest ja nende vahelistest seostest Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole ...
Zeusi enda eripärase allomorfiga, kes temast eraldus või järele jäi, kui Zeus ise ürgsest Maa-ühtest irdus. Poseidoni eriareng võis aset leida Peloponnosel teise aastatuhande jooksul. Hermes: Zeusi ja Maia poeg, üks paljudest abieluvälistest. Hermes on teede ja teekondade jumal, liikluse (ka surmariiki) patroon, karja ja karjamaa kaistja. Lisaks vembumees, kavaldaja, petis ja suli. Hermes riukalikus on üldise eeposliku usupilamise tagajärg. Poeg Pan. Ares ja Hephaistos: teisejärgulise olümplased, arvatavasti substraadist pärinevate nimedega. Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse. Hephaistos lonkurist sepp, oskuslik ja enamasti heatahtlik, töötas maa- võir merealuses sepikojas, abilisteks Rhodose telhiinid või Samothrake kabeirid. Mõlema
Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli, vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid 9) Diana jaht, loodus 10) Apollon K J valgus ja päike 11) Jupiter peajumal 12) Venus ilu, armastus 13) Minerva tarkus, mõistus 14) Juno taevakuninganna, peajumala abikaasa 15) Athena K J tarkuse- ja mõistusejumalanna 16) Hera K J
Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta.
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakre...
kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid.
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodaniku...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased us...
i. Kronose poeg, üks kolmest, kes ta kukutas ning sai osa maailmast. c. Isthmia rituaalid ja mütoloogia. d. Seos hobuse, allikate ja teispoolsusega. meremehed ohverdasid mõnikord hobuse; Arion oli hobusest poeg, kes oskas inimkeeli 13. Athena. a. Kuju ja funktsioonid. Sõja ja tarkuse jumalanna; kunsti ja käsitöö soosija. Kaitses Ateena linna b. Sünnilugu. Hephaistos lõi Zeusi pea kirvega lõhki ja sealt kargas välja Athena. Zeus ei tahtnud oma lapsi alla neelati ning muutis raseda Metise kärbseks, kelle ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f
Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Metis oli Zeusi kõhus, siis hakkas Zeusil pea valutama. Zeus oli parajasti Tritoni järve ääres jalutamas. Kutsuti Hephaistos kelle ülesandeks oli lõhestada Zeusi pea kirvega. Kui Hephaistos oli Zeusi pea lõhestanud, hüppas sealt välja valju sõjahüüu saatel, Zeusi tütar- Athena täies sõjavarustuses (tänu Metisele, kes talle need Zeusi seest kaasa andis). Athena oli Zeusi lemmiklaps, keda ta polnud üksnes sigitanud vaid ka valudega ilmale toonud. Tegevusala ja valdkond Pallas Athena oli tarkusejumalanna, käsitöö ja teadmiste kaitsja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
