- sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % ) - peiteperiood 15- 65 päeva - peamised tunnused palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine - iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline - diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM ) - kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks - vaktsiini ei ole NB
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk
Hepatiidid Mis on hepatiit? Hepatiit on maksapõletik Kahjustab maksa funktsioone. Mis põhjustavad hepatiiti? Hepatiidi põhjustajad: mitmesugused viirused alkohol uimastid ravimid ja muud tegurid. Milliseid hepatiite on olemas ja mille poolest nad erinevad? On olemas A, B, C, E ja D hepatiit Tuntumad on A, B ja C hepatiit Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest Sümptomid on sarnased. A-hepatiit healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud:väsimus, nahk võib muutuda kollakaks, palavik ja oksendamine; Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid Fourth level nendest kõige tuntumad on A, B Fifth level ja Chepatiidi viirused. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese Click to edit Master text styles kontakti, pesemata käte, saastunud ...
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumi...
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud.
Bhepatiit Hendrik Künnapuu 9a. kl Mis on Bhepatiit ? Bhepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Umbes 10%l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksavähi tekkele. Mida noorem on nakatunud inimene, seda suurem on tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks. Tekkepõhjused B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad ...
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ...
ravi intensiivosakonnas Maksapuudulikuse ainsaks täielikku ravi võimaluseks on vaid maksa siirdamine . Maksapõletiku ajal peab vältima maksa korrmavaid raivimeid (nt paratsetamooli) Ennetamine Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu Vältimaks nakatumist sugulisel teel on vajalik kasutada kondoomi Vastsündinud,kelle emal on või on olnud B- hepatiit,saavad vastava skeemi järgi ravi ja kaitsesüstid kohe pärast sündi Täname kuulamast!
B-Hepatiit Oscar Tammemäe Mis on üldse B-Hepatiit? B - hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Mis põhjustab B-Hepatiiti? B-Hepatiit põhjustab B-Hepatiidi viirus , mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Kuidas ravida? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid. 1. Interferoonravimid, mille hulka kuulub pegüleeritud interferoon, toimivad
SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI • B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB ARENEDA MAKSATSIRROOSIKS, MAKSAVÄHIKS NING PÕHJUSTADA SURMA VAKSINEERIMINE • KOLMANDIK MAAKERA ELANIKKONNAST ON INFITSEERITUD B-HEPATIIDI, KOKKU SUREB B-HEPATIIDI TAGAJÄRJEL ÜLE MILJONI INIMESE AASTAS. B- HEPATIIDI VASTU ON VÕIMALIK END VAKTSINEERIDA. KASUTATUD ALLIKAD: • HTTP://WWW.HIV.EE/ET/MUUD-SAGELI-HIV-GA-SEOTUD-HAIGUSED/HEPATIIT /HEPATIIT-B • HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/B-HEPATIIT
B-hepatiit Kristin Kaskema B-hepatiit Teine viirustüüp Kahjustab maksa Peiteperiood kuni aasta Võib muutuda eluagseks krooniliseks maksahaiguseks (mida noorem, seda suurem tõenäosus) Diagnoositakse vereanalüüsi põhjal, kroonilist biopsiaga ka viiruslik maksapõletik; kollatõbi Hepatitis viralis (lad.k.) Acute viral hepatitis (ingl.k.) Tunnused Isutus Iiveldus ja oksendamine Väsimus Liiges- ja lihasvalud Maksapõletiku korral: 1. nahk ja silmavalged kollaseks, 2. uriin muutub tumedaks 3. väljaheide heledaks, 4. võib tekkida kogu keha sügelus Salapärane nakatumine Otsese kontaktiga nakatunud verega Kehavedelikega 1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kah...
· A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse · Nakkust inimeselt · Nakkust võib saada,
B-hepatiit Anu Annus Väätsa Põhikool 8.klass Mis on B-hepatiit? Viirushaigus. Tekitab silmade ja naha kollasust, väsimust, isupuudust ning naha sügelust. Sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist. Haigus kahjustab maksa. Kuidas levib B-hepatiit? Sugulisel teel leviv haigus. Levib ka vere kaudu. (amor.ee) Kehavedelike kaudu: higi, sperma, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad. (wikipedia.org) Vereülekande kaudu, sünni jooksul emalt lapsele. (wikipedia.org) Kuidas ennetada ja ravida B- hepatiiti? Haiguse tõhusat ravimit pole veel avastatud. Haigust saab ennetada viiruse vastase vaktsineerimisega ja isikliku hügieeniga. Tänan kuulamast!
ümbrisest ja lagundab rakumembraani; viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit). Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS: Levik-seksuaalkontakt, veri, rinnapiim. Haigusnähud-immuunpuudulikkus. Vaktsiin-puudub.
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel...
*isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi *ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele III Paranemis periood - sstev reiim 6kuud. Keelatud on alko, vrtsiline toit, fsiline koormus
Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nakkuse võib saada ka katsudes samu esemeid Levik Haiguse äkiline algus Kõrge palavik Pea-, kurgu või lihasvalu
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enese...
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändava...
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Viirusliku Ahepatiidiga pu...
Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel na...
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kont...
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?.........................................
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni.
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid • Protseduuridel kasutada kummikindaid • Vaktsineerida Nt. papilloom viiruse vastu • Vältida alkoholi ja uimasteid Saastunud vee ja toidu kaudu leviva...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED Kaisa-Helena Luht Tallinna Inglise Kolledz Viirushaigused HIV/AIDS AIDS - Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom Kuidas nakkab? Kuidas ei nakka? http://www.searo.who.int/LinkFiles/Publications_aids-149.pdf 20 million dead, 39.4 million infected by 2004 25 million AIDS orphans expected by 2010 13 000 new HIV infections every day globally 8000 people dying of AIDS every day, 1 every 10 seconds globally 6.4 million people living with HIV/AIDS in South-East Asia in 2004 95% of infected persons are NOT aware of their HIV status Maailm alates 1999 1999 elas HIV-iga 33,6milj. suri AIDSi 2,6 milj. 2000 elas HIV-iga 36,1milj. suri AIDSi 3,0 milj. 2001 elas HIV-iga 40,0milj. suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edas...
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta...
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
peavalud, kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta. Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega. Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 510% juhtudel. Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus ei pea avalduma kohe pärast sündi, haigeks võib jääda ka hiljem. Nakatunud ema tohib last imetada, sest rinnapiima viirus ei eritu. C-hepatiidi viiruse tunnused võivad sarnaneda B-hepatiidi nakkuse tunnustega, kuid enamikul
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
(hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve,
Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega. Haiguse tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. C hepatiit võib mööduda ka ilma haigusnähtuteta. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Täname
paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-B võib paraneda iseenesest, kuid mõnikord muutuda ka krooniliseks. See tähendab, et viirus jääb organismi püsima. Haigusnähud võivad puududa, kuid inimene on viiruskandja. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ägedas faasis on surevus ca 1%. Kuna C-hepatiiti nakatunud ei tunne ennast tavaliselt haigena, aga viirus on siiski organismis, muutub haigus väga sageli krooniliseks. Krooniline hepatiit kestab aastaid ja võib põhjustada aeglaselt süvenevat maksakärbumist ning ka maksavähki. Ennetamine B ja C hepatiidi ennetamiseks kontrollitakse hoolikalt doonorverd. Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel korral, pooleaastaste intervallidega. Vältimaks maksapõletikku nakatumist sugulisel teel, on vajalik kasutada kondoomi, kuid
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik
See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile.
mollusk paikneb kerel, jäsemetel, näol, silmalaugudel ja suguelunditel. Suguelundite lümfisõlmede viirus Vähemalt neliteist päeva pärast nakatumist tekib genitaalide piirkonda väike varjatud slmeke, mis vib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad slmekesed paranevad iseeneslikult 1014 päeva jooksul ning tihti neid ei märgatagi. Haigus on ravitav esialgses faasis, kasutades antibiootikume. Hepatiit (kollatõbi) Hepatiit viiruseid on erinevaid. Nende hulgast hepatiit B ning vähemal määral ka hepatiit C on seksuaalsel teel edasikanduvad viirused. Haiguse kulg on igal juhtumil väga erinev. Viirus vib kulgeda komplikatsioonideta, samas vib endaga kaasa tuua ägeda maksapletiku, mis mnedel juhtudel on isegi surmav. Enamikul inimestel areneb viirus krooniliseks maksapletikuks, mis vib omakorda viia tsirroosini vi maksavähini. Paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lpuni, ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi
See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata ...
7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub
7) Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8) Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne: 1) Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub
maksa suurenemine ja hellus (15%) põrna ja l/s suurenemine (15%) Ägedate viirushepatiitide kliiniline kulg Kolestaas: sapiteede sulgusega (AFOS) hea Retsidiveeruv: > 3 kuu (ASAT ja ALAT) krooniline hepatiit Fulminantne: multilobulaarsed nekroosid kooma 80% surm nädal-kuu (D-hepatiit 20%!) Maksaväline: artralgia, aneemia (B ja C-hepatiit) Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid)
· arhiivide töötajad Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm.
Haapsalu põhikool Suguhaigused ja nende vältimine Referaat Töö autor: Magnus Epkin Juhendaja: Reet Tuisk Haapsalu 2015 SISUKORD Mis on suguhaigus?................................................................................................ 3 Kuidas vältida sugulisel teel levivaid haigusi?........................................................5 Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?....................................................................6 Mida teha kui olen nakatunud?............................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 2 MIS ON SUGUHAIGUS? Sugulisel teel levivad haigused (STLH) kanduvad edasi ühelt inimeselt te...
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
