Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"henrik visnapuu" - 222 õppematerjali

henrik visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942). Laske Mul Olla kuri
38
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna  Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised  Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid  Ajalehed ja ajakirjad  Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud  Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad  Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu  Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika  Noored helikunstnikud  Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud.  Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv  Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed  Eevald Aava ooper „Vikerlased“  Artur Kappi oratoorium „Hiiob“  Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst  1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine  Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone  Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed  Eduard Viiralt  Jaan Koort  Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst  Teatrielu keskus Tallinn  Silmapaistev rahvustea...

Ajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
20
docx

Marie Under - elulugu, faktid, luuletused ja analüüs

8 EESTI LUULE Eestlastele on kodumaa kirjanduses olnud alati luule olulisel kohal. Tagasihoidlik ja pelglik eestlane on läbi aegade luulest leidnud väljendust oma seespool leegitsevale väljendusrikkale inimesele. Esimesena tänapäeval tuntud eesti luuletajatest oli Kristjan Jaak Peterson 19. ajandi alguses. Temale järgnes rahvusromantilise luule õitseaeg, ning selle tuntuimaks esindajaks on Lydia Koidula. Rahvusromantismiaegne luule on eestlastele väga südamelähedane, sest seda iseloomustab rahva ajaloost ja mütoloogiast võetud eeskuju. Mitmekesisus eesti luules kasvas aga märgatavalt 20. sajandi algul, kui Eestisse saabusid Lääne-Euroopa uudsed kirjandusvoolud. Just 1900.-1910. aastatel avaldasid oma esimesed teosed mitmed eesti luuleklassikud nagu Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu . Oluliselt paistsid silma 1930-ndate aastate luules arbujate rühmitus, kelle liikmeiks olid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teine Maailmasõda jaotas Eesti kirjanikud pagulaskirjanikeks ja rahvuskirjanikeks, kuid kummastki ei võinud keegi luuleoskustega silma paista allasurutuse olukorra tõttu. Sõjajärgsete aastate Eestis tehti palju Nõukogude Liidu ideoloogiat kiitvat luulet, mis ei olnud kirjanduslikult alati silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvuka...

Kirjandus - Keskkool
50 allalaadimist
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Kirjeldus. Habemes, suitsetas. Liiv andub teadvuseta intuitsioonile. Keskne on intuitiivsus. Seda ei häiri varasem teadmine või kuidas mingi asi varem on teadvustatud. Väga ülitundlik ja härdameelne poeet. Seda varjab ta skepsisega või irooniaga. Noor Eesti kannab Liivi eest hoolt, teevad mingi korjanduse vms. 26. E. Enno luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno (1875-1934) Enno kokkupuude Noor Eesti seltskonnaga. Pärast seda kui 1909-1910 olid ilmunud ta 2 esimest raamatut, siis oli Noor Eesti suhtumine nendesse kogudesse ühemõtteliselt negatiivne. Tuglas kirjeldas teda kui diletanti. Ta polevat uue modernse luule kajastaja. Ta luules oli „kulunud ja vanad“ teemad. Noor Eesti kriitikutega oli Enno positsioon nõrk. Ta staatus on väga kõikuv. On hinnatud, on kritiseeritud. Nõukogude perioodil kritiseeritakse eriti. (religioosne teema nt). Esimene, kes Ennost positiivselt käsitleb on Henrik Visnapuu . Euroopa pöördus tol ajal itta. Enno huvid olid samamoodi seal. Võib-olla on hoopis Tuglas hoopis vanamoodne. Enno enese religioosne maailmavaade. See ei klappinud Suitsu või Tuglase maailmavaatega. Enno põhiteemad- mets, KODU, TEE, lilled, tuul, igatsus, värvid- valge, hall, sinine Kodu pole eksisteeriv koht, vaid pigem ideaal, põhimõte, idee. Igatsus kodu järele. Pidevalt ollakse kodu poole teel. Kodu on harmoonia, tasakaal. Leina kujund- seda kodu pole enam, kadunud. Terviklikkust enam pole. Sealt tekib nostalgia, nukrus. Eurooplastel on tähtis kohalejõudmine, mujal kulgemine ise väga tähtis. Tee on muutunud koduks talle. Sinimets on seotud teega. Igatsuse metafoor. 27. Jaan Oksa proosa temaatilised ja stilistilised eripärad Jaan Oks 1884-1918 Prosaist ja luuletaja ja publitsistikat on samuti kirjutanud, kriitik. 1908-1912 a töötas ta Venemaal Eesti asunduses. Oksa küla on rõhutatult madal ja rõhuv. Talupoeg...

Kirjandus -
26 allalaadimist
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ­ ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) ­ need rahvad vajavad abi ja järele aitamist ­ eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism ­ Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib...

Kirjandus -
2 allalaadimist
4
odt

Rühmitused

Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikolai Triik, Kristjan Raud, Konrad Mägi) ▪ Tõusis kirjanduskriitika (analüüsivam) ▪ Arendati sõnavara (Johannes Aavik) ▪ Avaldati noori autoreid ▪ Toetati K.J. Petersoni ja J. Liivi ▪ Tudvustati eestlastele maailma kirjandust Siuru 1917-1919 1. Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele 2. Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu , Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas 3. Tegeldi imperssionismi, sümbolisimi ja uus-romantismiga 4. Peateemadeks armastus ja loodus (eraldusid reaalsusest) 5. Peamiselt novellid ja luuletused 6. Ilmus kolm albumit 7. Sirulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ F.Tuglas 8. Ilmusid luuletajate esikkogud – Under „Sonetid“, Visnapuu „Amores“ , Semper „Pierrot“, Adson „Henge Palango“, Gailit „Henge Palnago“ 9. 1919. tekkisid sirulaste vahel tülid, mille käigus lahkusid Visnapuu ja Gailit (Asemele tulid J.V. Barbarus, August Alle). Gailit kirjutas Underist följetoni „Sinises tualetis daam“ - pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita...

Kirjandus - Keskkool
3 allalaadimist
9
pptx

Karl Ristikivi

oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaa...

Kirjandus - Keskkool
9 allalaadimist
32
pptx

Poeem ja draama

Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne • kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja –laulud • Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI KIRJANIKUD itaallane Dante Alighieri venelane Aleksandr Puðkin (1265 -1321) (1799 -1837) Inglane George Byron (1788 inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJA...

Kirjandus - Keskkool
5 allalaadimist
10
pdf

Oscar Wilde

2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused ● "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) ● "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) ● "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) ● "​ " (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) ● "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud ● "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) ● "Ööbik ja roos" (1888) ● "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu) ● "Ustav sõber" ● "Isekas hiiglane" ● "Kalur ja tema Hing" Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel) Näidendid ● "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) ● "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu ) ● "Tähtsusetu naine" (1893) ● "Ideaalne abikaasa" (1895) ● "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Wilde’i tsitaadid 1) Ma pole kunagi tunnistanud end vanemaks kui kakskümmend üheksa, kõige rohkem kolmkümmend. Kakskümmend üheksa, kui akendel on roosad eesriided, ja kolmkümmend, kui need puuduvad. 2) Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. 3) Kolmkümmend viis on väga populaarne vanus. Londoni kõrgemas seltskonnas leidub terve hulk naisi, kes on vabatahtlikult juba mitu aastat kolmekümneviiesed. 4) Minust sai omaenese geniaalsuse raiskaja ning igavese nooruse tuulde loopimine pakkus mulle veidrat naudingut. 5) Lõpuks tuleb välja, et valetamine, ilusate valede esitamine tõe pähe ongi kunsti peamine eesmärk. 6) Ilma stiilita pole kunsti, ilma üksmeeleta stiili, aga üksmeel saab alguse üksikust arvamusest. 7) Parem on olla ilus kui...

Muusika - Põhikool
8 allalaadimist
30
pptx

Armastusluule

a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinililled- paemurrus paljas paas. Luik 2009:134 Küsimus Minu mälus su suud ja silmi enam mitte miski ei muuda. See, mis tuleb, see tuleb ilmsi, meie muutume ühe kuuga. Köögis kuivavad õunakoored, suurte puude all õu on pime. Kas jääd elu lõpuni nooreks nagu siis, kui me kohtusime? Luik 2009:128 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Ta oli Korp,Sakala liige. 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette. ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi, end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda. kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette. Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina. Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi teed ihalduse sii...

Kirjandus - Põhikool
2 allalaadimist
8
pdf

Eesti aja rühmitused

Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. 9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu , Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917). See oli üllatav luuleraamat, mille menu ei olnud väiksem kui Underi "Sonettidel". "Amorest" iseloomustab autori julgus oma tunnete ja suhtumuste BRENDA HOLT 11 E-ÕPE poetiseerimisel, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes. Tuglas on toonitanud "Amorese" terviklikkust, ta võrdleb seda värssromaaniga, mille peateemaks on hinge ja ihu omavaheline heitlus. 1918. aastal jõudis lugejateni Visnapuu teine luulekogu "Jumalaga, Ene!", mille ainevallas on palju üh...

Eesti keel - Keskkool
11 allalaadimist
12
pptx

August Gailit

A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 1905­1907 Tartu linnakool · 1911­1914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 1917­1918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 1922­1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 1932­1934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Pere...

Muusika - Põhikool
2 allalaadimist
14
docx

Taara Usk

1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses...

Usundiõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
7
docx

Oscar Wilde Dorian Gray portree kokkuvõte

Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 ­ 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledzis nin...

Kirjandus - Keskkool
89 allalaadimist
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

aastal asutatud Eesti Kirjanike Liidu esimene esimees. ● Looming: ○ Novellid: ■ „Hingemaa“; ■ „Inimese vari“; ■ „Popi ja Huhuu“; ■ „Suveöö armastus“; ■ „Toomehelbed“. ○ Romaanid: ■ „Felix Ormusson“; ■ „Väike Illimar“. Siuru, 1917.-1919. aastal: ● Friedebert Tuglas ehk Felix; ○ kevadel pagulusest tagasi saabunud; ○ valiti ühingu sekretäriks. ● Marie Under ehk Printsess ○ poetessina tuntud kitsas ringkonnas; ○ valiti ühingu presidendiks. ● Artur Adson eh Paaž; ○ luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu; ○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper ○ hariduselt filoloog; ○ äsja lõpetanud Moskva sõjakooli; ○ avaldanud üksikuid värsse. ● Väljaanded: ○ 3 “Siuru albumit” ■ Esimene 1917. aastal; ■ Teine 1918. aastal; ■ Kolmas 1919. aastal. ● Osalised: ○ kaastöölised: ■ kirjanikud: ● Gustav Suits; ● Villem Ridala; ● Johannes Aavik jt. ■ kunstnikud: ● Konrad Mägi- lõi “Siuru” sümboli; ● Nikolai Triik;...

Kultuur - Keskkool
10 allalaadimist
4
docx

Liina Reiman

novembril 1891 Valgas Purakülas raudteeametniku Mihkel Põlde pere noorima lapsena. Liina päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga Säde seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetas kodulinnas Valgas venekeelse algkooli ja saksakeelse tütarlastekooli. 1910. aastal läks nooruke Liina Reiman Tartusse Karl Menningu kodu ukse taha, sooviga näitlejaks saada. Menning nägi temas potentsiaali ja kutsus ta katsetele, mille Liina läbis edukalt. Tema esimene ülesastumine Vanemuise laval oli prantsuse komöödias "Cyprienne" toaneitsi Josephine'i osa. Isiklikus elus aset leidnud tragöödia ­ temasse armunud grusiinlasest üliõpilane võttis endalt tema silme ees elu ­ viis noore Liina endast välja ja ta palus teatrist puhkust. Tööle naases ta masenduses, Menningu arvamus Liinast muutus ning ta ei pikendanud tema üheaastast lepingut Vanemuises. Liina...

Teatriajalugu - Tallinna Ülikool
1 allalaadimist
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu , Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute...

Kirjandus -
25 allalaadimist
20
pptx

Helga Nõu

aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Looming • “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) • “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) • “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967) • "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010) • "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011) • "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tõlked Astrid Lindgreni: • “Vaata, Madicken, lund sajab!“ (Stockholm 1984) • “Kui väike Ida tahtis teha vempu“ • “Mina tahan ka koolis käia“ (Stockholm 1985) Karjäär peale kirjanikutöö • Töötas õpetajana mitmes Rootsi õppeasutuses (Õrby, Balingsta, Södra Hagunda, Sunnersta ja Eriksberg – Hogdal) • Uppsala akadeemilise haigla...

Kirjandus - Keskkool
7 allalaadimist
3
docx

PAGULASKIRJANDUS

PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "S...

Kirjandus - Kutsekool
6 allalaadimist
4
docx

Kevad (luulekava)

Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27)...

Eesti keel - Keskkool
1 allalaadimist
5
docx

Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi ­ Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa ­ Vassili L...

Eesti kultuurilugu - Tallinna Ülikool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun