Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"henrik visnapuu" - 222 õppematerjali

henrik visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942). Laske Mul Olla kuri
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi...

Eesti keel - Keskkool
46 allalaadimist
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad...

Eesti keel - Keskkool
10 allalaadimist
24
doc

Lüürika mõisted

Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim ­ vt riim. allegooria ­ mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis /­ ­ ­/ (Rahvalaul.) anafoor ­ korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees ­ vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis...

Eesti keel - Keskkool
19 allalaadimist
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

Parliamentary democracy brought with it a multiparty system, though the fledging political culture would become unstable. In December 1919, Tartu University became a national institution. The Estonian language became the language of instruction. During the following years it cooperated with foreign scientists and scholars, mostly from Finland and Sweden. The year 1922 witnessed the foundation of both Eesti Kirjanike Liit (Estonian Writers’ Association), its board of directors including Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk and Jaan Lintrop (1885-1962), and Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (Central Union of Estonian Artists), the chairman August Jansen (1881-1957). The monthly journal for writers Looming (Creation) was issued for the first time in 1923, becoming a prominent and well-appreciated forum. The poet Henrik Visnapuu outlined the mission of both intellectuals and the whole nation: We can build and grow only in height and depth, not in width. Our measure has to be in quality, not quantity. Therefore our cultural policy, properly speaking the whole national policy must be aimed at precision and intensity; in such an atmosphere the artistic and scientific creation of all- human value can proven to be possible.1 In 1925 Eesti Kultuurkapital (Estonian Cultural Endowment) was established by governmental decree for the general advancement of all Estonian cultural life, distributing grants to six foundations that subsidised literature, journalism, music, fine arts, theatre, and sports. It helped them to share subsidies and prizes, to buy works of art, and arrange exhibitions (both home and abroad). Several writers and artists used the state subsidies to study abroad. There was also a special fund for publishing Estonian 1 ”Pi...

Inglise keel - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
12
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism. 3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 31.Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaaeg 1790-1830) Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg) hõbeaeg (Katariina II ajal) 32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340) 1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum discordiae<zankapfel<tüliõun(põhjustas Trooja sõja) 2)Antiikkeelte ja –kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905.a Nezini ülikool, Henrik Visnapuu 1917 TÜ. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Antiik-kultuur:ajalugu, Wana-Greeka usk:üldkäsitlus, Vana- kreeka kirjandus. 3)Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad A.Laikmaa,Adamson- Eric,Fr.Tuglas,E.Vilde jt. Antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 33.Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? 3-5iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vt eelmine küsimus. 34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus se...

Antiigi pärand euroopa... - Tartu Ülikool
26 allalaadimist
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus),  Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika)  Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus  eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine  Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu  AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad)  Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmust...

Keeleteadus - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme...

Eesti kirjandus -
61 allalaadimist
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone – valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja -muljet, ning pakkus vastavaid stiilivõtteid. Siurulik isikuvabadus (eelkõige tundevabadus): igaühel on õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.  EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu.  PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb.  (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luu...

Eesti kirjandus -
61 allalaadimist
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

Omavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. Venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmisega kehtestati 6-klassiline koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsat teadust tehti ka teaduslikes seltsides. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse (astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp jt). Kuulsaimad proosakirjanikud olid A.H Tammsaare ja August Mälk. Hugo Raudsepp kirjutas rahvalikke komöödiaid. 1920.a tekkis Siuru rühmitus (Marie Under, Henrik Visnapuu jt) Hiljem ka teine luuletajate põlvkond, keda tunti Arbujatena. Muusikas Eevald Aava ooper „Vikerlased“, Artur Kappi oratoorium „Hiiob“. 1918. Asutati kunstiühing Pallas. Graafikutest tuntuim oli Eduard Viiralt, skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf. Tekkisid samanimelised teatrid Eesti suurlinnadesse nagu tänapäevalgi. Kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ning tõstmine.Kuulsaimad sportlased olid maadleja K.Palusalu ja maletaja P.Keres. 14.peatükk Eesti ll maailmasõja ajal Pärast MRP sõlmimist esitas Venemaa 1939.a Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vätimaks sõda kirjutatigi 28.septebril alla baasidelepingule. 1940.aastal nõudis Venemaa Balti riikide valitsuste väljavahetamist. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil. 6.augustil 1940 võeti ENSV vastu NSV Liidu koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei j...

Eesti ajalugu - Põhikool
30 allalaadimist
2
docx

Kirjanduselu ajalugu

„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid?  August Gailit  Albert Kivikas  Henrik Visnapuu  Johannes  Johannes Semper Semper  Artur Adson  Marie Under  Friedebert Tuglas  Johannes Vares-  Marie Under Barbarus  Friedebert Tuglas (toimetaja)  August Alle  Jaan Kärner  Aleksander Tassa Nende mõte: Viljeti armastus ja Viljeleti tundeluulet(impressionistli ekspressionistliku k luule), mõte luua luulet luu...

Kirjandus - Kutsekool
4 allalaadimist
37
odt

Esiajalugu

oktoober välisministriks sai T. Velliste, siseministriks L. Parek, kaitseministriks Hain Rebas. Abhaasiast toodi erilennuga Eestisse esimene rühm sõjapõgenikke. Järgmised 25. oktoober rühmad toodi 29. oktoobril ja 16. novembril. Ühtekokku jõudis esivanemate sünnimaale tagasi ligikaudu 200 Abhaasia eestlast. 29. oktoober Moskvas teatati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli originaali leidmisest. 18. Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest. detsember 18.–28. Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid. detsember 1993 4. jaanuar Hakkas ilmuma Hommikuleht. Pariisis kirjutasid presidendid L. Meri ja François Mitterrand alla Prantsuse Vabariigi 26. jaanuar ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule. Kirjanik Hando Runnel sai Henrik Visnapuu auhinna, sest ta „on üle aastate aidanud 4. veebruar elus hoida eestlaste iseteadvust rahvusena”; 30. aprillil anti talle ka Juhan Liivi luuleauhind. Tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Tallinnas oli pidulik jumalateenistus 24. veebruar toomkirikus, kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul ning kontsertaktus Estonias. Päevakohased ettevõtmised toimusid kõikjal Eestis. Riigikogu kiitis heaks valitsuse esitatud merepiiri seaduse. Eesti territoriaalmere 10. märts laiuseks kinnitati 12 meremiili (mõne erandiga). 18. märts Hiina saatis Eestile tagastamata abi korras 2600 t riisi. 1. aprill Eesti Kunstimuuseum avas oma uksed Toompeal Rüütelkonna hoones. President L. Meri esitas oma Soome, Ungari ja Venemaa ametivendadele, 15. aprill ühiskondlikele organisatsioonidele ja isikutele üleskutse alustada üh...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
42
pptx

1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte

Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) l Looming: „Kivi südamelt” (1935), „Mureliku suuga” (1943), „Sädemed tuhas” (1954) l Tunnustused: Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1955; 1964) Ilmar Laaban (1921-2000) l Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist l 1943. aasta mais pages Soome kaudu Rootsi l Esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946 Stockholmis, mida peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. l Looming: "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946), "Rroosi Selaviste" (1957), "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) Helga Nõu (1934) l On eesti kirjanik ja õpetaja l 1944. aastal pere põgenes Rootsi, Helga oli siis 10aastane l Looming: “Kass sööb rohtu” (1965) “Kord kolmapäeval” (1967), “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (1967), “Hundi silmas” (1999) l Tunnustused: Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971), Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983), R...

Eesti kirjandus - Keskkool
10 allalaadimist
24
docx

Eestlased Saksa armees

....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused...

Ajalugu - Põhikool
2 allalaadimist
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Uuesti duellile: seekord kälimeeste duell. 8. veebruar 1837 püstoliduell, Puškin langes, sai kõhuhaava. 10. veebruaril suri. Plaaniti suurejoonelisi matuseid, ent tsaarivõim kartis rahutusi ja matused toimetati vaikselt. Tähtsus: 1. Puškinist alates omandas vene kirjandus sotsiaalse mõjujõu – mõjutab laiemalt, ühiskondlikel teemadel. 2. Puškin õpetas oma elu ja loominguga humanismi, õpetas inimest austama ainuüksi sellepärast, et ta on inimene. 3. Puškin õpetas lugejat armastama karmi tõtt, mitte sentimentaalset lohutust või odavat moraaliõpetust JEVGENI ONEGIN - spliin. Ei osata tunda õiget armastust õigel hetkel 2. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Kroonikad Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Heinrichi Chronicon Livoniae (Henriku Liivimaa kroonika). Läti Henrik (ladinapäraselt Henricus de Lettis) oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Saksa Ordu koosseisus võttis ta osa „mõõgamisjonist“ Läti-, Liivi- ja Eestimaal, olles piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusega. 26 Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esi...

Kirjandus - Keskkool
126 allalaadimist
30
pptx

Marie Under

B  Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson  Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita.  Sündis: 27. märts 1883, Tallinn  Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi  Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad  Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik  Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama.  4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...

Kirjandus - Keskkool
18 allalaadimist
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg - sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas - 15aastasena alustas iseseisvat elu apteekriõpilasena - esiknäidend „Catilina“ (1849) – sündmustik roomas I sajadil e.m.a ; nimitegelane on vabaduse eest võitlev kangelane Tema sulest 25 näidendit Jagunevad: - rahvuslik-romantilised mitteteatraalsed värssnäidendid - realitslikud proosas kirjutatud probleemnäidendid - sümbolismist mõjutatud näemusnäidendid Varasem looming - valitses rahvusromantism - teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest - võttis osa poliitilisest ja kultuurielust - töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina - ka kaasaegsem looming - tema näidendis naturalismi tunnusjooni (rõhutab pärilikkust) - filosoofilised värssdraamad: „Brand“ (1866), „Peer ja Gynt“ (1867) Muutunud looming (19...

Kirjandus - Keskkool
68 allalaadimist
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu , Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under ­ Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu ­ Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas ­ Saatus (1917) A. Gailit ­ Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper ­ Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kir...

Kirjandus -
8 allalaadimist
18
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

Luule kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (‘ballares’) lüroeepiline lugulaul või legend, ka ilukirjanduslik kunstballaad. Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616). 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd. puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus Sisu: Nelikud >teema esitatamine, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikud > pööre (volta), paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Inglise sonetis pööre & kulminatsioon koos viimasel kahel real. Kulminatsioon> 14. värss, vaimukas puänt. Luulevorm, mis oli mõeldud lugemiseks, mitte kuulamiseks või muusika saatel esitamiseks; Peetakse uusaegse mentaliteedi ja enesteadvuse al...

Sissejuhatus... - Tallinna Ülikool
43 allalaadimist
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Tihedat koostööd tegid nendega teadusseltsid. Osa neist äratati uuele elule, nagu Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, teised alles rajati, nagu Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. Väljaspool ülikooli tegutsesid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum (selle alla kuulusid ka Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Arhiivraamatukogu). 1938.a. eraldati ülikoolist ja moodustati eraldiseisev teadusasutus Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Akadeemia tegevusaeg aga jäi liiga lühikeseks. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Kirjandus Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu . Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 6 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam". Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Välja astusid August Gailit ja Henrik Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika,...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
32
pptx

August Georg Gailit

• Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu , August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu • Aastatel 1922 –1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Vanemuise teatrimaja umbes Vanemuise teatrimaja 2014 1910. aastal. • Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. • Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. • Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe täna...

Eesti kirjandus - Keskkool
5 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun