vahetada. Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha Lembitu- Lihula vanem, kes hukkus Madisepäeva lahingus 21.september 1217a. Kaupo- liivlaste vanem Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kellel õnnestus eestlased pärast Meinhardi ja Bertholdi katseid ära ristida, Riia linn ja Alberti kirik Riiasse asutada, kuhu ta koondas ristisõdijaid. Samuti lõi ta Mõõgavendade ordu. Kroonik Henrik ehk Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
ensimmäisenä Euroopassa. Gustavin ja Berthan poika Eduard Paulig oli yhtiön toimitusjohtaja vuodesta 1919 vuoteen 1947 asti. Hänen aikanaan Paulig kehittyi merkittäväksi elintarvikealan yritykseksi. Vuonna 1950 Paulig esitteli Paula-tytön. Idean Paulasta yrityskuvan hengettärenä toi Eduardin poika Henrik Paulig Amerikan-matkansa tuliaisina. Kansallispukuinen Paula kaatamassa kahvia kuparisesta pannusta oli tuttu näky eri yhteyksissä. Vanhat toimitilat Helsingin Katajanokalla kävivät pieniksi. Paahtimo ja pakkaamo muuttivat Vuosaareen uusiin, ajanmukaisiin tiloihin vuonna 1968. Presidentti Urho
1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208
Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi. Liivimaa Henriku kroonikas on mainitud saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust ,,Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis.
Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gu...
6. Mis oli Gustav Suitsu esimese luuletuse pealkiri, mis ilmus aastal 1899? a. ,,Meriroosid". b. ,,Vesiroosid". c. ,,Verised roosid". 7. Mis oli rühmituse ,,Tarapita" ühisväljaanne? a. Gustav Suitsu toimetatud album. b. Barbaruse toimetatud luulekogu. c. Tuglase toimetatud ajakiri. 8. Kes oli rühmituse Siuru asutaja? a. August Gailit. b. Marie Under. c. Henrik Visnapuu. 9. Mis oli siurulaste motoks? a. ,,Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks". b. ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud". c. ,,Enam kultuuri, enam euroopalist kultuuri!". 10. Mida peetakse ,,Siuru" teeneks? a. Muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.. b. Tõstis raamatukujunduse taset.. c. Tõstis kirjanduse vormi ja stiilikultuuri. 11. Kes oli O. Luts elukutselt?
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikuss...
Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu,
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi:
Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta
inimese suhe loodusega(,,Värisevate haabade all"), pühendub ka ema mälestustele(,,Kerkokell") - 1922 ,,Kõik on kokku unenägu"- intellektuaalsem ja raskepärasem kui varasemad, pole nii intiimne kui varasemad, sellel kogul tugev seos ajaloosündmustega, suur osa raamatust on mäss - 1950 ,,Tuli ja tuul"- kajastab tagasivaadet Tartule ja kodumaale, ülikooli raamatukogule ja käsitseb kodu kaotuse traagikat. 8. Henrik Visnapuu elulooline ülevaade - 1890-1951 - Sündis Viljandis, ta vanematele oli haridus väga tähtis- vahetas sageli koole, oli auahne mees - 1907 töötas mõnda aega õpetajana külakoolides - 1912 töötas tartus, 1916 lõpetas gümnaasiumi seal samas - käis mõnda aega Tartu Ülikoolis aga jättis siis pooleli, huvitus rohkem teistest asjadest. - Tegutsenud on ta ka sõjakirjasaatjana
kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandi...
Size 323,802 square kilometres Population - 4,999,800 Biggest rivers Glomma and Otra Landscape Scandinavia mountains, The rugged coastline, broken by huge fjords and thousands of islands Climate - The southern and western parts of Norway experience more precipitation and have milder winters than the southeastern part. The lowlands around Oslo have the warmest and sunniest summers but also cold weather and snow in wintertime (especially inland). Famous for 19th century, Henrik Ibseni made Norway famous for plays Interesting facts Norway is one of the wealrhiest countries in the world.It is a peacful country with breathtakingly beautiful mountains and fjords.
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult mida võtta annab. Henrik Visnapuu-Üle kodumäe. Valisin luuletuse sellepärast, et selles luuletuses ei olnud kurbust ja süngust vaid väga positiivne ning lõbus. Sõna lõbus on Kaspar kohe kindlasti, sest ma ei tea küll, et ta oleks mõnel koolipäeval olnud kurb või õnnetu. Alati ta näol on naeratus, mis on ühe inimese juures ...
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piisko...
Ajalugu ja nüüdiskirjandus Kaasaja suhe minevikku muutub pidevalt, selle kaudu muutub ka meie arusaam iseendast (identiteet, minevikupilt jms) – ajalugu räägib oleviku keeles. Kirjandus 1) peegeldab minevikku ja 2) uurib minevikusündmuste kujutamise vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsi...
tähtsaim ülesanne on olla tema ise. ,,Siuru" 19171919 Marie Under, Artur Adson, August Gailit, ,,Siuru" 3 ,,Siuru" albmit ja umbes 30 Siuru rühmituse Henrik Visnapuu,Friedebert Tuglas ja jätkas erinevat luule- ja proosateost. teeneks peetakse seda, Johannes Semper. nooreestla et nad muutsid ste kirjanduse populaarseks
Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval: nüüd see ligineb: l õ p p ja a l g u s! Viimaks ometi! 5. Siuru- loodi 1917.a. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) l Looming: „Kivi südamelt” (1935), „Mureliku suuga” (1943), „Sädemed tuhas” (1954) l Tunnustused: Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1955; 1964) Ilmar Laaban (1921-2000) l Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist l 1943. aasta mais pages Soome kaudu Rootsi l Esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946 Stockholmis, mida peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. l Looming: "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946), "Rroosi Selaviste" (1957), "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käs...
Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult
Elukäik Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet
kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu • Aastatel 1922 –1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra
Samuti ei küsinud Mari algul luba laulu kasutada oma otstarbeks laulu tegija pärijate käest. Luule lastel on õigus küsida autoritasu, kui laulu kasutatakse omakasu eesmärgil. Veel enam on neil õigus seda nõuda siis, kui seda ilma luba küsimata tehti. Lähtudes põhiseaduse § 39, siis on loomingu autori pärijatel õigus seda ka küsida, olgugi et rahvaloomingu säilitamine kuulub põhiseaduse preambulisse. See ei kaalu aga üles põhiseaduse § 39. Autor: Henrik Sepp Juhendav õpetaja: Marve Randlepp Kool: Tallinna Tehnikagümnaasium Klass: 11B E-mail: [email protected] Kontakttelefon: 55627891
- Raha korjati oma loomingu rahastamiseks - Hoolimata sellest, olid väga populaarsed · Luuletustes oli vorm esikohal · Siuru andis välja: - Marie Under ,,Sonetid" - Hendrik Visnapuu ,,Amores" (esikkogu) - Artur Adson ,,Henge palango" (esikkogu) - August Gailit ,,Saatana karussell" · Gailit kirjutas pamflekti (pilkelugu) - ,,Sinises tualetis daam", kus pilati Marie Underit ja Henrik Visnapuud ning nende vahelt käis läbi must kass · Rühmitus läks laiali erimeelsuste tõttu · Luule kantud ekspressionismist ja sümbolismist · Toetasid Jaan Oksa loomingut Tarapita: · 1921-1922 · Tarapita tuleb ,,Tara avita" (Jumalale lähemale" · Tahtis parandada kirjanduse väärtustamist ühiskonnas · Teadustas kultuuri tekke olukorda ja võitles selle parema koha eest ühiskonnas · Eestvedajad: - Marie Under - Artur Adson
Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9.1) Ta oli Venemaal poolel. Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks. 10) Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. 10.1) Liivi ordu. 10.2) Saare-Lääne piiskopkond. 10.3) Tartu piiskopkond
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A
kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus.
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus
polnudki rühmitusel pikka iga. Noor-Eestist kasvas välja Siuru. Siuru Tegutses 1917-1920, juhtkuju Friedebert Tuglas. Eesmärk- läbi lüüa kirjanduses, koondada kirjanikke. Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Individualism. Looming väljendas isiklikke tundeid ja elamusi. Liikmed- Marie Under- visuaalne, maaliline kujutus, uudne armastuslüürika Henrik Visnapuu- lõhestunud inimene, andis luuletustes edasi loodushääli. Armastus-ja isamaaline luule. (nt. ,,Suviöö") Johannes Semper kirjutanud sõnad Eesti NSV hümnile Artur Adson Friedebert Tuglas- novellikirjutaja, kriitik, reisikirjad. August Gailit- kuulsaim följeton ,, Sinises tualetis daam" Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal soiku jäänud kirjandus. Gailit kritiseeris rühmituskaaslaste luulet liigromantiliseks, Siuru tegevus lõpetati 20
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
1227 - muistse vabadusvõitluse lõpp. sakslaste vägi vallutas muhumaa 5)lüüasaamise põhjused: 1. sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 3. eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. 6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi 8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud.
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas ...
► Sakala allutati taas sakslaste võimu alla, mis lõi eestlaste edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. Päris lõplikult eestlaste vastupanu aga ei murtud, sest veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda.Mõni aeg hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Kaotused ja lõpptulemus. ► Läti Henrik hindab langenud eestlaste arvuks 1000, vanem riimkroonika 1400, lisaks saadi Henriku järgi sõjasaagiks ligi 2000 hobust. Kristlaste kaotuste hulka kroonik ei täpsusta kuid ütleb, et liivlaste juht Caupo sai surma olles pistetud odaga mõlemast küljest läbi.
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisiolude...
valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius. Etenduse peategelasteks on kolm meest keda kutsutakse nohkariks, priimuseks ja kampsuniks. Nende probleem seisnes selles, et neil polnud oskusi kuidas omale sebida naisi ja nad otsustasid minna kõik seda õppima lantimiskunstnike kursusele. Seal kursusel said nad mitmeid nippe kuidas lihtsal viisil ja hea jutuga see toimima saada. Eriti huvitav oli see, et kui nad isegi tegid sebimisel vigu siis keriti vead tagasi ja nad said oma vigadest õppida ja uuesti
1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised. Kuninglik perekond kuninganna Margrethe II (16.04.1940) prints Henrik (11.06.1934) kuninganna Margrethe II abikaasa kroonprints Frederik (26.05.1968) kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg kroonprintsess Mary (05.02.1972) kroonprints Frederiku abikaasa prints Christian (15.10.2005) Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary poeg printsess Isabella (21.04.2007) Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary tütar prints Joachim (07.06
teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai tema lahutamatu sõber surmani. Kirjutamine oli tema kirg ning kirjanikukuulsus sai tuule tiibadesse "Siuru" tegevuse ajal (1917 1919). Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja korrespondent. Pärast Vabadussõda (1918 1920) elas Gailit mõne aasta Riias, Berliinis, Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise"
"Isa Goriot" H.de Balzac, realism "Ronk" E.A.Poe, "Kajakas" Anton Tsehhov, realism "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski, realism "Oliver Twist" Charles Dickens, realism "Vanina Vanini" Stendhal, realism "Leib" August Strindberg, naturalism "Ööbik ja roos" Oscar Wilde, estetism "Peer Gynt" Henrik Ibsen, romantism "Seitse venda" Aleksis Kivi, 5. Eluaastad ja riik, kus elasid. H.de Balzac 1799-1850, Prantsusmaa E.A.Poe 1809-1849, USA A.Tsehhov 1860-1904, Venemaa F.Dostojevski 1821-1881, Venemaa C.Dickens 1812-1870, Inglismaa Stendhal 1783-1842, Prantsusmaa O.Wilde 1854-1900, Iirimaa H.Ibsen 1828-1906, Norra A.Kivi 1834-1872, Soome
Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu "Tarapita", 1926 Ülemises reas vasakult: 1) Johannes Vares-Barbarus, 2) Friedebert Tuglas, 3) August Alle Alumeses reas vasakult: 1) Albert Kivikas, 2) Johannes Semper, 3) Marie Under ja 4) Arthur Adson Loomingust Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928).
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
