·Eesti Kultuurkapital- on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks. Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal. ·Siuru- oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ·Tarapita- oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Saagades peegelduvad kaubanduslike suhete kõrval enam sõjalised kokkupõrked. Munk Nestori jt kroonikatest selguvad mitmed vürstide maksude pealesurumise ja kogumise retked 11. ja 12. sajandil. Saxo Grammatucuse kroonikas "Gesta Danorum" - sisaldab eestlaste kohta märget, et eestlased on 1170. aastal enne lahingusse minekut Ölandi saarel laulnud enese julgustamiseks, seega ka varaseim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest. Läti Henrik jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi alul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest. Eesti keele ajaloo seisukohalt on olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe) ning laused. Olulist keelelist materjali pakub ka "Liber Census Daniae" oma 500 Põhja-Eesti kohanimega, saades ettekujutust eestlaste territoriaalsest paiknemisest. Taani hindamisraamat
72 Küsimusele, kas teatakse, mis on Internetis seaduslik ja mis ei ole, vastati enamuses, et päris täpselt ei teata. Küsimusele, mida teha, et inimesed autoriõigustest enam hooliksid, toodi välja kõige enam teavitamise vajadust.73 3.2. Piraatluse vastu võitlemine Eesti Vabariigis Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini 72 Samas, lk. 40. 73 Samas, lk. 40. 24 aga Eestis selline võimalus puudub
Joyce ei nõustunud selle suuna ideoloogiaga, tema taotles kosmopolitismi. Tema eesmärk oli leida konkreetses oma ajastu Iiri ühiskonnas (eriti pealinn Dublinis) seda, mis kehtib kõigi aegade ja rahvaste elus. Suurema jao elust elas Joyce perega paguluses – Itaalias, Pariisis, Šveitsis. Alustas luuletajana, luules on tunda sümbolismi ja järelromantismi mõju, on isegi sarnasusi Yeatsi luulega. Kirjanduses oli Joyce’ile esialgu suurim eeskuju norra näitekirjanik Henrik Ibsen. Ülikoolis kirjutas ta Ibseni kohta esseesid ja isegi saatis kirjanikule endale kirja. Joyce kasvatati üles hardalt katoliiklikus vaimus, kuid hiljem kasutas ta katoliku usu süstematiseeritud õpetust üksnes eeskujuna oma väga üksikasjaliku ja läbimõeldud ülesehitusega teoste loomiseks. Joyce’il olid nõrgad silmad, pärast mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed:
kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi.Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism (dada tähendab prantsuse lastekeeles mänguhobust) sündis Esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistide protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabas tava elamuse. Dadaistlikku
1930. aastatel Eestis ja eriti Pärnus valminud funktsionalistlikud Euroopa uuematest suundumustest inspireeritud hooned kandsid nõukogude ajal nostalgilist pitserit, olles ainus märk kadunud iseseisvuse ajast ja tõeliselt omast eesti arhitektuurist. 10 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto ['aaldo] (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt, disainer,maalikunstnik ja akadeemik. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Aalto töötas mitmel alal, mööbli- ja klaasidisainist arhitektuuri ja maalikunstini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto
koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks. Araabia allikad räägivad viikingitest aga eelkõige kui kaupmeestest. Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks. Läti Henrik nimetab saarlaste laeva küll pyratica'ks - mereröövlilaevaks. Ilmastikukindlad alused ja hea purjetamisoskus andsid saarlastele vaba tegutsemisvoli Läänemerel. Arvukad kastiilid Rootsi idarannikul 12. sajandist kinnitavad saarlaste, kurelaste ja teiste läänemeresoomlaste rüüsteretki. Sakslaste meretraditsioon oli veel lühiaegne. Nende koged olid kõrgemad, laiemad, kohmakamad, istusid sügavamalt vees.
ning on Eesti riigikaitse kõrgeim juht. Presidendil on piiratud poliitiline võim. Ta on vahekohtunik ehk võimuse tasakaalustaja. President kuulutab välja seadusi, määrab peaministri kanditaadi, nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmed. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ja üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Eesti Vabariigi President on Toomas Henrik Ilves. Olulised funktsioonid: o esitada Riigikogule kõrgeimate ametnike kandidaate (õiguskantsler, riigikontrolör Eesti Panga nõukogu esimees) ja nimetada ametisse EP president EP nõukogu ettepanekul, samuti kohtunikud, diplomaadid, kaitseväe juhtkond o on riigikaitse kõrgeim juht. Võib agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetada ametisse kaitseväe juhataja, ilma Riigikogu otsuseta.
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Siiski jääb elama Tartusse ning õpib iseseisvalt, eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega (novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisid välja südame ja sõid selle ära. Et saada tugevaks kristlaste vastu. Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit
19. saj algul kasvas Rootsis huvi sõjaväe ettevalmistuse parandamise vastu kehaline kasvatus muudeti armees kohustuslikuks. Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad): varbsein, poom, võimlemispink ja kast, hoolaud/trampliin. Kehalise kasvatuse tund algas soojendus- ja lõppes lõdvestusharjutustega. Per Henrik Lingi: sai kohustuseks luua rootsi võimlemissusteem. Stochkolmi Kuningliku Kehakasvatuse Instituudi esimene rektor. Kavandas 4-osalise võimlemissusteemi: pedagoogiline, ortopeediline, sõjaväeline ja esteetiline võimlemine. Esimene inimorganismi ehitust ja talitlust arvestav kehaliste harjutuste süsteem. Väitis, et võimlemisega tuleb alustada juba lapseeas. Hjalmar Lingi: oluline osa võimlemisriistade loomises. Koostas erinevaid tunniskeeme,
11. TUMEAINE Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83% Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikateliikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad (Vera Rubini ja Kent
Eksa- mitöös on ka lisaruumi selleks, et teha märkmeid või arvutusi. ÜLESANNE 1 A Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 B. "Eestis ja Euroopa riikides on erinevad käibe- ja tulumaksu määrad, üheski EL riigis ei ole maksupoliitika ja -määrad samad mis teises. Maksude reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse ja on oluline osa nende suveräänsusest," ütles eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. "EL tasemel on tegeldud vaid teatud aktsiisimaksude, nagu mootorikütuse-, tubaka- ning alkoholiaktsiisi, samuti käibemaksu arvutamise metoodika ühtlustamisega ja käibemaksuvabastuste nimekirjaga," lisas ta. ... Toivo Tänavsuu. Euroopa Liit jätab liikmete maksumäära ühtlustamata. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 C
Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:
Wolterstorff 2005, Beardsley 1970). 11. Selgitage milles seisneb deontilise allumatuse tees! 2. Deontilise allumatuse tees: Traditsiooniline vastus lähtub arusaamast, et meeldimine ei allu deontilistele tehetele meeldimist ei saa mõttekalt: kohustada, ette kirjutada, nõuda. "Esmalt tuleb jõuda otsusele ühe eelneva küsimuse suhtes. Mis on need "asjad", mida kuulutatakse kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid "asju" tegudeks." Georg Henrik von Wright (2001). 12. Mida saab näidata robustse subjektivismi näitega? Robustne subjektivism: Standardeid ei avastata, vaid luuakse. Järelikult, on võimalik luua ka meeldimisele tuginevaid standardeid! Robustne subjektivist: hea = meeldib. Kui "meeldivus" on väärtuse standardiks, siis ei ole võimalik osutada kunstiteosele, mis oleks hea, kuid mis ei meeldiks. Headus sõltuks meeldimisest. Nõue "peab meeldima" oleks ülearune! NB!
vs. response) Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele olgu need sotsiaalsed või looduslikud loovalt vastata. Tsivilisatsiooni arengu "rütmiks" on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Tsivilisatsiooni ajalugu on kulgemine lõpu poole. Tsiv.on oma hukus ise süüdi. GEORG HENRIK von WRIGHT (1916 2003) Spengleri ja Toynbee erinevus "Vastupidi Spenglerile leiab Toynbee, et kultuure ei saa võrrelda organismidega või teiste tervikutega, millel on bioloogilises mõttes määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616);
BMW 372NGT 15746 MARGUS KÄLLE Elisa Audi 606BQL 5 VILJAR VESKI Tele2 BMW 548PMU 19418 IMRE VEETAMM EMT BMW 199ANX 13103 SILVER MÄLL Elisa Ford 430WIX 5193 KÄRT KLEIMANN EMT Honda 861PUB 5915 JÜRI AGEJEV Tele2 BMW 457PFB 662 SIGRID KARU-HOLLOWAY EMT BMW 901DOD 5023 HENRIK HOLOLEI Elisa Audi 20YFD 13577 JAAN SAKS Elisa Mercedes-Benz 904UGF 1548 LEMBIT ALLIKMETS Elisa Ford 908DYO 8780 IVI REITER Elisa Ford 963JLG 18687 SOLVER INVE Tele2 Ford 826KJG 11706 JAAK KLIS Elisa Honda 61VFY 1849 JAAN LUUSE EMT Honda 236LWM 4391 TIIU KOOVIT EMT Mercedes-Benz 730YQV 9324 TÕNU KOPPEL Tele2
Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J
Ettevõtted võitlevad praegu turgudel kohandumise, konkurentsikasvu, teenusepõhise majanduse laienemise ja teadmiste revolutsioonilise arengu tingimustes jätkusuutlikkuse saavu- tamise nimel. Kõik need tegurid suunavad ettevõtteid innovaatiliselt ümber kujundama nende seniseid ärimudeleid ja tõstma oma suutlikkust kuid viimasega võrdselt oluline on organisatsioonistruktuuri kliendikeskseks muutmine disaini abil. Johan Frishammar ja Henrik Florén arvamuse kohaselt peavad pakkujad oma teenust turul konkureerimiseks pidevalt uuendama. Siiski on uute teenuste turule toomine väga haruldane. Veelgi haruldasemad on turgu täielikult ehk radikaalselt muutvad teenused. Radikaalse innovatsiooni tegemiseks peavad praegu ettevõtetes töötavad äriinimesed õppima disaineritelt uusi tööviise. Radikaalne innovatsioon põhineb kliendivajaduste ja turutrendide arendamisel. Need muutused on raskesti saavutatavad ja teenuse edukus
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
2. Linavästrik minevat soojale maale kure tiival. 3. Kui linavästrik enne jüripäeva jää katki sõtkub, siis kasvab sellel aastal hirmus hea lina (Viljandi). 4. Enne ei minevatki jõgi lahti, kui västrik pärale jõudnud. 5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa. Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?"
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele
18. Teatati Tartu Kommertspanga tegevuse lõpetamisest. detsember 18.–28. Eesti kaitsejõudude esimesed manöövrid. detsember 1993 4. jaanuar Hakkas ilmuma Hommikuleht. Pariisis kirjutasid presidendid L. Meri ja François Mitterrand alla Prantsuse Vabariigi 26. jaanuar ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule. Kirjanik Hando Runnel sai Henrik Visnapuu auhinna, sest ta „on üle aastate aidanud 4. veebruar elus hoida eestlaste iseteadvust rahvusena”; 30. aprillil anti talle ka Juhan Liivi luuleauhind. Tähistati Eesti Vabariigi 75. aastapäeva. Tallinnas oli pidulik jumalateenistus 24. veebruar toomkirikus, kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul ning kontsertaktus Estonias. Päevakohased ettevõtmised toimusid kõikjal Eestis.
ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 23 EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust · GUILLAUME APOLLINAIRE, ALEKSANDER SUUMAN, JOHANNES BARBARUS, APOLLINAIRE ,,Kroon"
sellepärast, et ta on inimene. 3. Puškin õpetas lugejat armastama karmi tõtt, mitte sentimentaalset lohutust või odavat moraaliõpetust JEVGENI ONEGIN - spliin. Ei osata tunda õiget armastust õigel hetkel 2. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Kroonikad Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Heinrichi Chronicon Livoniae (Henriku Liivimaa kroonika). Läti Henrik (ladinapäraselt Henricus de Lettis) oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Saksa Ordu koosseisus võttis ta osa „mõõgamisjonist“ Läti-, Liivi- ja Eestimaal, olles piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusega. 26
vasallidele ja vastristituile ette lugeda, nimelt ülestõusmispühal ja Maarja taevaminemispühal. Selles kirjutises on öeldud, et need määrused seadis juba piiskopi eelkäija kokku, nõu pidades ordumeistriga, orduvendadega ja kirikuvasallidega; praegune piiskopp uuendab ja kinnitab nad oma kapiitli, Lihula ordukomtuuri ja -vendade, vasallide ja kirikuvanemate (seniorum ecclesiae) nõusolekul. Piiskopp Hermann I-se (1262-1285?) eelkäija oli Henrik I (Henricus I), 1234-1260. See oleks siis sama piiskopp, kelle ajal ja nimel ordumeister Anno 1255. a. saarlastega lepingu tegi, mis on hästi pehmem kui kõnesolevad määrused. Peaks nüüd arvama, et 1255. ja 1260. aasta vahel kuulutati korraga maksvaks hoopis rängemad määrused, või aga oletama, et see uuendus käib nende määruste kohta, mis Anno eelkäija Andreas (1248-1253) oli tahtnud maksma panna, aga siis Anno poolt 1255. a. pehmendati, nagu 1255. a. leping seda seletab.
assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
Kaks paralleelset teema arendust Anna, Vorski liin. Teine Kity, Levin. Anna tundlik, ilus, peen- daam, tark, kirglik, abivalmis, osavõtlik. Abiellus ja tal on poeg. Armusuhe Vorskiga. Kõrgseltskonnas armukese pidamine mood. Anna heidetakse aga välja sest ta ei varja seda suhet. Teised aga küll. Kity ja Lenin. Lenin tahab enese tappu teha, aga ei tee seda. Ta o Tolstoi hingeline. Pilet nr 12 Henrik Visnapuu 1890-1951 Oli sulase poeg, pärit Helene Kihelkonnast. Isa vahetas ameteid (kodu vahetus). Tartu linnakoolis ning siis sooritab Narva Gümnaasiumi juures Narva algkooli õpetaja eksami. Töötas õpetajana, jäi väheseks, tahtis loominguga tegelda. Leiab raha, et minna ülikooli (klassikalise filosoofia eriala). Saab alguse aktiivseks kirjutamise periood. Tunneb huvi filosoofia vastu. 1917 Tallinnas "Teataja " toimetuses. Tutvub Underiga
hiljem. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal, Hellar Grabbi, Ilmar Laaban, Arved Viirlaid, Liidia Tuulse, Salme Ekbaum, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Harri Asi, Raimond Kolk ja Albert Kivikas. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSVs keelatud. Pilet 9 1. W.Shakespeare'i elu ja looming
annaks konkreetse kuju sellistele ühiskondlikele abstraktsioonidele nagu kapitalism või klassivõitlus. Poliitiline teater Saksamaal ja Eepiline teater. III Näitekirjanik (Sulgudes näitekirjanike teoste lugemine pole kohustuslik, eksamil analüüsida kirjanikku sekundaarse materjali põhjal; teiste näitekirjanike puhul eksamil analüüsida ka konkreetseid näidendeid. Pöörata ka tähelepanu kirjaniku ajastule ja kontekstile, milles oma teoseid kirjutab.) 44) Henrik Ibsen monumentaalse värssnäidenditega suurt edu saanutanud Norra poeet pöördus alates 1877. aastast oma loomingus kaasaegsete teemade juurde, tema draamad ,,Seltskonna tõed" ja ,,Nukumaja" mitte ainelt ei kritiseerinud valitsevaid kõlbelisi dogmasid, vaid toetasid ka uusi radikaalseid lahendusi. Oli naturalismi esindaja ning üks selle levitajatest. Ibsen arendas välja analüütilise dramaturgia (psühholoogiline inimese kujutamine) inimesed olid komplekssed. Loominguperiood:
Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga
olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas
Ta alustas intensiivset ristisõdijate värbamist, lubades neile pattude andeksandmist ja vallutatud maade jagamist läänistamise teel. Sõjalise tugipunktina rajas ta 1201.a. Riia linna ja keskse sõjalise organisatsioonina 1202.a Mõõgavendade ordu. Alberti kaaskonda asus peagi noor munk Henrik, kelle koostatud kroonika ("Henriku Liivimaa kroonika") on peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi
titelpersonen dödar pastor Gregorius, som han finner vara en helt omoralisk person. Romanen belyser den eviga frågan om det är rätt att döda. Kärlekshistorien med Maria von Platen[43] kom att sätta spår i skådespelet Gertrud och i romanen Den allvarsamma leken. I den senare historien berättas den olyckliga kärlekshistorien mellan Arvid Stjärnblom och Lydia Stille. Hjalmar Söderberg förekommer själv i romanen under namnet Henrik Rissler. Sten Rein har i sin doktorsavhandling från 1962 utgått från skådespelet "Gertrud". Det är det verk som står närmast kärleksdramat i Hjalmar Söderbergs eget liv. Avhandlingen belyser bland annat verkligheten bakom händelserna i "Gertrud" och "Den allvarsamma leken".Hjalmar Söderberg betraktade under denna tid gärna badande kvinnor på håll - med eller utan baddräkt. Under sina senare år i Köpenhamn ägnade sig Söderberg allt mindre åt skönlitteratur. Istället
· president Valéry Giscard d´Estaing; · asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; · 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; · 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; · 16 Euroopa Parlamendi esindajat; · 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Neile lisandusid assotsieerunud ja vaatlejaliikmed. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja keskerakondlane Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt. Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus. Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt. 1) EL-i pädevuses on tolliliit, konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika,
Puust tehti tööriistu ja lõket. Vanad eestlased, nagu ka kõik teised soome-ugri hõimud, kummardusid puude poole ja omistasid neile suurt tähtsust: ,,Eestlased niisama kui soomlased on pühaks pidanud metsi ja metsaaluseid, ka üksikuid puid, nõnda, et keegi ei tohtinud neist lehtegi võtta", paljud talupojad matavad mõisnike keeldudele ja ettemääratud karistusele vaatamata salaja hiitesse oma surnuid, kirjutas Läti Henrik, kirjeldades 1220.aasta sündmusi Virumaa kohta (Eisen 1996: 44-46). Puu vastutas ka konkreetse inimese tervise ja elu eest. Oma puu asukohta hoiti saladuses ning seda püüti vähemalt kord aastas külastada. Agraarühiskonna arenguga hakati puid istutama kodu juurde (Heintalu. 2006b: 58). Kui germaani ja soome-ugri rahvaste usundis on puude kultus olnud päriskultuseks, siis slaavlased, kes 8. sajandil Krimmi Volga-Doni äärsetele aladele tulid, pigem kartsid, kui austasid
The year 1922 witnessed the foundation of both Eesti Kirjanike Liit (Estonian Writers’ Association), its board of directors including Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk and Jaan Lintrop (1885-1962), and Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (Central Union of Estonian Artists), the chairman August Jansen (1881-1957). The monthly journal for writers Looming (Creation) was issued for the first time in 1923, becoming a prominent and well-appreciated forum. The poet Henrik Visnapuu outlined the mission of both intellectuals and the whole nation: We can build and grow only in height and depth, not in width. Our measure has to be in quality, not quantity. Therefore our cultural policy, properly speaking the whole national policy must be aimed at precision and intensity; in such an atmosphere the artistic and scientific creation of all- human value can proven to be possible.1 In 1925 Eesti Kultuurkapital (Estonian Cultural Endowment) was established
Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus jõulisem kodueesti kirjandusest. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa väliseesti kirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad väliseesti kirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, Henrik Visnapuu, Helga Nõu, Valev Uibopuu, Arved Viirlaid, Albert Kivikas jt. Arved Viirlaiu looming Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda
ajastul kannavad kõik eluvaldkonnad religioosse võitluse, religioosse polariseerituse pitserit. Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus kasvab religioosse intelligentsi osatähtsus ning et tulevik kuulub ametiühingute tüüpi ühiskondadele. Saabuva öise ajastu tunnuseks saab Berdjajevi järgi olema ka teosoofiliste ja okultistlike õpetuste levik. Uue keskaja kuulutajaid on teisigi. Georg Henrik von Wright (s. 1916) soomerootsi filosoof. G. H. von Wright näeb ajalookulgu tsüklilisena. Seda tunnistab ta ka ise , nimetades oma nägemisviisi spengerlikuks ning vastandades viimast tänapäeva domineerivale lineaarsele ajalookäsitlusele. Tumeda tuleviku peamine põhjus on tema arvates maakera jätkuv integreerumine teadusliktehnilise tsivilisatsiooni raamides. Poliitilises plaanis näeb von Wright lähitulevikus ette traditsiooniliste rahvusriikide
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
jõuab see raamat viimaks ka kaante vahele, oluline polnud meie jaoks mitte ainult teie rahaline toetus, vaid ka see, et uskusite projekti tähtsusesse ja toredusse. 12 innustuseks Aitäh Sulle, Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait, Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jüri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris- tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animägi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel, Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren-
employ the word `meaning' it can be defined thus: the meaning of a word is its use in the language." Wittgenstein was very serious about "though not for all"; he did not hold that "meaning is use," period. Indeed, he was allergic to universal generalizations. He thought it a deep defect of philosophy that philosophy seeks universal generalizations; the real world, he contended, is always more complicated than that. As Georg Henrik von Wright put it, Wittgenstein "lived on the border of mental illness . . . throughout his life" ("Biographical Sketch," in Norman Malcolm, Ludwig Wittgenstein: A Memoir, Oxford: Oxford University Press, 1958). Wittgenstein also distinguished himself from most twentieth-century English-speaking philosophers by having had quite an interesting life; see Ray Monk's wonderful biography, Ludwig Wittgenstein: The Duty of Genius (New
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
