Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta
Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl. Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund. Henrik Visnapuu Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see
3 avaldusviisi: 1) Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2) End lohutada 3) Kuulutada vastuhakku Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe. Palju kirjutati igatsusluuletusi ja mälestuspilte. Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne. Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole. 2 suunda: Uusromantiline luule modernismi mõjudega. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu. I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Ilmar Laaban. Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks. Proosa: Lahkusid: Gailit, Mälk, Ristikivi. Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu. Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbust kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest. Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid(kommunist ei saa olla hea)
raamatust enamus, ja märkmeid oli tal tehtud veel kahele raamatule. Ta jõudis kirjutada valmis kolm raamatut. Need on saanud ülemaailmselt kuulsaks. Lühikokkuvõte raamatust Raamat algas kahte liini pidi, kus tutvustati Lisbethi ja Mikaeli eraldi kui võõraid inimesi, sel hetkel olidki nad võõrad alles. Lisbeth töötab firmas kus tema tööks on teha inimeste taustauuringuid. Üheks ülesandeks on tal välja uurida kõik Mikael Blomkvisti kohta. Tööd soovis tuntud ärihai Henrik Vanger. Samal ajal mõistetakse Mikael Blomkvisti kohtus süüdi ühe avaliku tegelase laimamises. Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel. Nimelt kadus 40 aastat tagasi sel ajal 16 aastane olev Harriet (Henriku venatütar) kummalisel kombel. Juhtum leidis aset saarel ning kadumise päeval oli saarelt välja viiv sild suletud liiklusõnnetuse tõttu. Sel ajal toimus saarel
talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele kasulikuks ja vajalikuks, et saada osa Lääne-Euroopa kõrgemast vaimsest ja materjaalsest kultuurist. Tabelinus (Thabelinus) Pudiviru (umbes tänapäevase Simuna kihelkonna alal) vanem, kes olnud ristitud juba enne ristisõja algust Ojamaal. On arvatud, et Tabelinus oli üks olulisemaid Virumaa vanemaid. Henrik (Läti Henrik, Henricus de Lettis) (u. 1187- pärast 1259. a.) pärit arvatavasti Põhja-Saksamaalt Magdeburgi kandist, saabus 1205. a. Liivimaale ning pühitseti 1208. a. kevadel preestriks. Tema teenistuspiirkonnaks oli Ümera lätlaste ala ning elupaigaks Rubene. Henrik on olnud väga liikuv ning agar mees võttes osa mitmetest olulistest sündmustest. Ta on olnud aktiivne osaleja ristisõjas eestlaste vastu
HENRIK IBSEN (1828-1906) ta on norra kuulsaim kirjanik, kelle nime teab tänaseks kogu maailm. just tema pani aluse moodsale draamale, milles omakorda on arenenud dramatugia. ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline per...
Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot.ee/ahjakroonika/ (2012). Balthasar Russow [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/Balthasar_Russow (2012). Läti Hendrik [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik Kasutatud allikad M. Sokk, A. Nahkur (2003). Sõna lugu. Tallinn: Koolibri L. Henrik (1993). Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Olion (2012). Kroonika. [2012, 30.10]. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge. 7) Henrik Visnapuu elu ja looming Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908
Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos.
Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus.
Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole seni kuhugi jõudnud ning otsustab veel viimast korda proovida.
välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll ehk tsensuur), pagunlus: välismaal loodi rühmitusi ja kirjastusi, et teoseid välja anda teoseid, Soome (sealt edasi Rootsi, ligi 22000 inimest, Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Kalju Lepik, Artur Adson), Saksamaale (ligi 4000 inimest, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask hiljem mõlemad USAsse), hiljem Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
..........................................................................................................................................14 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................16 ........................................................................................................................................................................ 16 LUULETUSE "ÄRGE TAPKE INIMEST" HENRIK VISNAPUULT ANALÜÜS: LUULETUSES ON 4 STROOFI . VÄRSIRIDU 1 STROOFIS ON ERINEVALT . ESIMESES STROOFIS ON 5 , TEISES STROOFIS ON 3 JA KOLMANDAS NING NELJANDAS ON STROOFE 4 . LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST , EI ESINE KA EPITEETE ..........................................................................................................................16 LUULETUSE "VABADUS" ARTUR ALLIKSAARELT ANALÜÜS: LUULETUSES PUUDUVAD STROOFID. VÄRSIRIDU ON 19. LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST.....................
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal.
Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse.
2009: Hispaania õigusnõukogu poolt auhind koduvägivalla vastu võitlemisse panustamise eest 2010: Usa Today aasta autori auhind Lisaks on Stieg Larsson esimene kirjanik, kelle e-raamatuid on Amazon.com-is müüdud enam kui miljon. Raamatukaart Tegevuskoht: Rootsis Stockholmis, Hedestadis ning Hedeby saarel. 2 Tegelased: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist, häkkerist gooti tüdruk Lisbeth Salander, Vangerite suguvõsa liikmed - Henrik Vanger, Harriet Vanger, Anita Vanger, Cecilia Vanger, Martin Vanger, Harald Vanger, Isabella Vanger, Birger Vanger, Gerda ning tema poeg Alexander Vanger, Henriku advokaat ning lähim sõber Dirch Frode, Millenniumi väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger, Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik Wennerström, Mikaeli tütar Pernilla Blomkvist. Tegevuse toimumise aeg: 21.sajand, tegevus toimub ühe aasta jooksul.
· 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed
15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused Horisontaalis 1. ladu 2. ülestõus 3. ladina 4. Henrik 5. kirik 6. linnaõhk 7. gild 8. Jäälahing 2 9. raudrüü 10. mõõgavend 11. epideemia 12. klooster
Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas
luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga
Kroonikas on Lembitut nimetatud tiitlitega senior või princeps, mida eesti keelde on tavaliselt tõlgitud vanema ja pealikuna. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta teada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta kohta. Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211. aastal, kui eestlased rüüstasid Rubene kanti, kus Henrik preestriks oli. Tal võis olla koguni isklik kokkupuude Lembituga, võibolla pööras ta osaliselt ka seetõttu talle oma kroonikas rohkem tähelepanu kui teistele eestlaste vanematele. 1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni, kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased
SIURU Siuru on Eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917 aasta juulis. Kuus kirjanikku president Marie Under sekretär, paljus aga tegelik juht Friedebert Tuglas laekur Artur Adson kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine. Aastal 1919 lahkuvad tekkinud konfliktide tõttu A.Gailit ja H.Visnapuu, asemele tulevad mõneks ajaks Alle ja Barbarus, ent see ei päästnud siurut kokkuvarimisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse
Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli aastatel 1950-1994 Lundis tegutsenud kirjastus. EKK oli suurim eesti pagulaskirjastus, mis tegutses Rootsi põgenenud eesti kirjanike ühisettevõttena. Kirjastus andis välja peamiselt Rootsis, aga ka mujal elanud eesti kirjanike teoseid. Autorite hulgas olid eesti kirjanduse suurkujud: Artur Adson, August Gilit, Gert Helbemäe, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Henrik Visnapuu jne. Kunagi 1950ndate aastate keskpaiku hakkasid mitmesuguseid teid pidi Eestisse jõudma Rootsis trükitud eestikeelsed raamatud, köiteseljal Endel Kõksi kavandatud tiibhobuse märk. Muidugi mitte kõik Eesti Kirjanike Kooperatiivi (EKK) poolt kirjastatud trükised, vaid «ohutud», milles tsensori valvas silm ei tabanud nõukogudevastaseid vihjeid. Ja muidugi olid köited sageli ümbrispaberita, et vältida kogu EKK raamatutoodangut puudutava teabe sattumist kodumaise lugeja kätte
kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad seetõttu vanaaegse ja klassikalise mulje. Rõhk on inimeste näoilmete realistlikul kujutamisel. Mulle meeldiski näituse puhul enim
Tiit Jõesalu AUT-22 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel
17. DAATUMID X-II a t. eKr Kiviaeg Eestis 5000 a eKr hakatakse kasutama savinõusid 4000 a eKr ilmus kammkeraamika 3000 a eKr ilmus nöörkeraamika 1800-500 a. eKr pronksiaeg 500 a eKr algas rauaaeg 1030 esimesed teated Tartu kohta 1154 araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil märgitakse Tallinna 1098 rooma õpetlane mainib esimest korda oma kirjutistes eestlaste rahvust 18. ISIKUD Jaroslav Tark rajas oma kindluse Jurjev Tartu alla Läti Henrik kirjutas Liivimaa kroonika ning kirjutas seal eestlastest Tarapita eestlaste jumal Fulco tsitsertlaste ordu munk
* 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta)
lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike kohta ja edasi tuli tal võidelda iseendaga, sest tema ihaldusobjekt Maarja oli samuti pidalitõvila elanik. Olles selles masendusaugus küllalt aega viitnud otsustas ta lahkuda, jättes kõik seljataha, mille lõpptagajärjeks oli Maarja enesetapp. Peategelase rolli selles näitemängus etendas Velvo Väli. Kehastades Kenrikut suutis näitleja näidata ta romantilisust, poeetilisust ja mõtlikust
Koos esitati mitmeid tuntud hitte nii eesti kui inglise keeles ja enamasti ikka a capella seadeis. Mõned laulud esitas Birgit ka oma novembris ilmuvalt debüütalbumilt. Alates 2003. aastast laulavad Noorkuus Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Virgo Tulit (bariton), Martti Meumers (bariton) ja Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Juba paari esimese tegutsemiskuuga saavutati tuntus laiema üldsuse ees. 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus – lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Kokku on Noorkuu välja andnud seitse plaati. Mulle meeldis see kontsert, sest lauldi puhtalt, tekstist oli aru saada, kõlavus oli hea ja häälerühmad tegid head koostööd
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni
• uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”, Eduard Vilde (1865 -1933) “Tuulte pöörises” August Kitzberg (1855 -1927) Anton Hansen Tammsaare “Kuningal on külm” (1878 -1940)
kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis.
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust
http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf Letopissid Tuntum on Nestori kroonika ehk Jutustusi möödunud aegadest Kroonika valmis 1113.a ja peetakse vene vanimaks kroonikaks. Kroonika käsitleb Venemaa ajalugu riigi tekkimisest (9 saj ) kuni 12. saj alguseni. Kroonikas on väärtuslikke andmeid ka Eesti ajaloo ( eestlaste osavõttudest Kiievi vürstide sõjakäikudest) ja usundi kohta. Kroonikad · Henriku Liivimaa ehk Läti Henriku kroonika Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn ,,Heinrici Chronicon Livoniae" (ca 122427), mis on peamine allikas Baltimaade kristianiseerimise kohta aastatel 11801227. Vanim säilinud ärakiri originaalkäsikirjast, mis ei ole säilinud, pärineb 14. sajandist. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid.
eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll
nende alade vallutamiseks 12. 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. 3. Henriku "Liivimaa kroonika" a) Preester Henriku (Läti Henriku) ladina keeles kirjutatud "Liivimaa kroonika" on Balti ristisõja ja ühtlasi ka eestlaste Muistse vabadusvõitluse (1208 1227) olulisemaid allikaid, mis kirjeldab Läti ja Eesti ala vallutamist ja ristiusustamist ajavahemikul 1180 1227. b) Tõenäoliselt enne 1188.a sündinud Henrik oli pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest ning sai Saksamaal ka hariduse. c) Noore mehena astus ta piiskop Alberti teenistusse ja tuli 1205.a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas. d) Kroonik Henrik valdas hästi kohalike rahvaste keeli ja osales mitmetel Eesti alale korraldatud sõjakäikudel. e) Tõenäoliselt pärast 1259
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik
tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Siuru (1917-1919) Sel ajal oli kirjanduse elu suikunud, I MS tõttu. Vastukaaluks sõjakoledustele sai alguse uus rühmitus Siuru, kuhu kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru lasi ühisväljaandena välja 3 albumit. Peamised teemad olid loodus ja armastus. Siuruliku armastusluule tundeskaala on avar, kuid sokeerivalt uudselt mõjusid selles leiduvad julgelt sensuaalsed toonid ja erootilised kujutused, mida varasem luule ei tundnud. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson
mis loodi 1917. aastal. Siuru oli rühmitus, mille eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks, millega kaasnes üldsuse tähelepanu. Siuru oli rühmitsus, kes jätkas Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolisimi suunas. Kes olid Siuru liikmed? Siuru rühmitusse kuulusid: Marie Under vs Pristsess Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtumistest, lisaks ka armukirest ja tunnetest. Marie Underi hüüdnimi tulenes sellest, et ta oli
raamatukujunduse tähtsustamine kirjandusteoste vormi loomine eesti keele arendamine Siuru Tähistas põldlõokest. Tekib 1917 aastal vastukaaluks elu tegelikkusele. Hüüdlause oli: Carpe diem! Peamised teemad, millest kirjutati olid loodus ja armastus. Domineeris luule. Küpsed, individuaalsed luuletajad, andsid oma luulekogusid välja ning seda iseenda nime all. Liikmed August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Korraldasid tuluõhtuid, et korjata raha väljaannete jaoks. 1917 andsid välja teoseid: A. Atson "Henge palango" H. Visnapuu "Amores" J. Semper "Pierrot" M. Under "Sonetid" Tähtsus: viidi uuele tasemele armastus-ja loodusluule
telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz
Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
