vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest(90%), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: vasta valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm
muutused DNA nukleotiidses järjestuses ○ kromosoommutatsioonid - on toimunud kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused ○ genoommutatsioonid - on toimunud homoloogiliste kromosoomide arvu muutused; need põhjustavad erinevaid geenhaiguseid, nt: ■ albinism - puudub pigment ■ hemofiilia - vere hüübimatus ■ kurttummus - ei kuule ja ei saa rääkida ■ Huntingtoni tantstõbi - ei suuda kontrollida lihaseid ■ mitmed ainevahetus haigused ■ päriliku eelsoodumusega haigused, nt: ● suhkruhaigus ● kõrge vererõhu tõbi
Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1 paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas munarakus on üks X-kromosoom, pooltes seemnerakkudes on X-kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. 4) Millest tulenevad suguliitelised haigused? Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks puueteks. Enamlevinud suguliitelised puuded on daltonism ja hemofiilia, mis on meeste hulgas sagedasemad. Kuna meestel on ainult üks X-kromosoom, siis hemofiilia või daltonism avaldub kohe kui X- kromosoom sisaldab haigust määravat retsessiivset alleeli. 5. Selgitage pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust ning tooge näiteid.
Geeniteraapia Geeniteraapia Uute geenide viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Uusi, terveid geene võib inimese somaatilistesse rakkudesse siirdada organismiväliselt(ex vivo) või siseselt(in vivo). Esimene edukas geenravi operatsioon tehti 1990. aastal USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Käesoleval ajal toimub kogu inimese geeniteraapia somaatiliste rakkudega. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. 1. Kuidas saada kätte sihtmärk rakud 2. Kuidas sisestada funktsionaalne geen. 3. Milline osa sihtmärk rakkudest peab saama funktsionaalse geeni, et sellest oleks kasu haiguse vastu. 4. Kas on vaja täpselt reguleerida sisseviidud geeni transkriptsiooni 5. Kas sisseviidud geeni üleekspressioon võib samuti põhjustada mingeid teisi füsioloogilisi prob...
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid)
haiguskandjad. Martin Belli tõbi, looteväärarengud *alkohol, NT:pärilik kurtus, Downi sündroom, tubakas, narkootikumid, lühinägelikkus, I Patan, trisoomia. olmekemikaalid, ravimid. tüüpi suhkru- Sünnitaja vanusega Mida noorem loode,seda haigus(avaldub tõuseb tõenäosus. sügavam puue. Oluline on noores eas) immuunsus !! hemofiilia, daltonism **oluline diagnostika,geneetika konsultatsioon- tõenäosus haiguse avaldumiseks III NIMETA 1. kombinatiivse muutlikkuse põhjused-järglase genotüüpi satuvad retsessiivsed alleelid,mis määravad päriliku haiguse avaldumise. 2. genoommutatsioonidest tingitud haigusi-Downi sündroom, Patau, Edwardsi sündroom, 3. keemilisi mutageene-*aromaatsed ühendid-sisaldavad benseeni tuuma
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogil...
Pärilikkus organismide võime säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutage...
Oksendamine, sünnitamine 3. Glükogeen on loomne varusahhariid, koosneb glükoosijääkidest, säilub maksas ja lihastes. 4. Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega Mittepärilikud Downi sündroom Diabeet, rasvtõbi Emakakaela kasvaja Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit Hemofiilia Hüpertoonia, hüpotoonia Meningiit, sügelised, gripp Daltonism Ateroskleroos Sooleparasiidid Pärilik kurtus Alzheimer, Parkinson Maohaavandid lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
5) Millest on põhjustatud mitokondriaalsed haigused? 6) Millised on mitokondriaalsete haiguste eripärad? NB! Mitokondriaalsed haigused on põhjustatud mitokondriaalse DNA punktmutatsioonidest kindlas koes VI Suguliitelised geenid 1) Millised geenid on suguliitelised geenid? 2) Millised haigused on suguliiteliselt päranduvad haigused ja millest nad on põhjustatud? 3) Teada põhilisi suguliitelisi haiguseid (Duchenne lihasdüstroofia, hemofiilia A ja B, daltonism) ja tunda need loetelust ära VII Kromosoomhaigused 1) Mis on kromosoomhaigus? 2) Kuidas jaotatakse kromosoomhaiguseid? 3) Mis on autosoomsündroomid? 4) Mis on gonosoomsündroomid? 4) Teada põhilisi kromosoomhaiguseid: a) autosoomsündroome (Downi, Edwardi, Patau sündroom) ja mis neid põhjustab (vastavalt 21, 18 ja 13 kromosoomi trisoomia);
Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi, salmonelloos, alkoholism, Koolera, süüfilis, Lastehalvatus, punetis, Lühinägelikkus, rasvtõbi,
4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine sinise ja rohelise ning violetne ja punane või rohelised, oranzid, kahvatu punased ja pruunid toonid. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub
avaldumise, kusjuures vanem ei teetanus, borrelioos, süüfilis. pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk paeluss. hüpertoonia, II tüüpi Näiteks daltonism, hemofiilia, ALGLOOMAD toksoplasmoos, suhkruhaigus, kopsuvähk. pärilik kurtus, albinism, lühi- malaaria. nägelikkus. 3) Loote väärarengud TERATOGEENID(tubakas, alkohol, narkootikumid, ravimid) PUNETISED (toksoplasmoos) III NIMETA 1) Kombinatiivse muutlikkuse põhjused - vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepä...
arvu kordsuses Pärilikud haigused Kromosoomhaigused Geenihaigused (kromosoom- ja genoommutatsioonide (geenmutatsioonide tagajärjel) tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi · Down'i sündroom · Marfani sündroom · Kassikisa sündroom · kurttummus · Klinefelteri sündroom · hemofiilia · Turneri sündroom · soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: · suhkruhaigus · reuma · lühinägelikkus · skisofreenia Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: eluiga harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused:
emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? Suguliiteliseks nimetatakse X-kromosoomi geene. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. 8. Kas suguliiteliste tunnuste pärandumisel kehtivad Mendeli seadustele vastavad lahknemisreeglid? Põhjendage otsust.
emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? Suguliiteliseks nimetatakse X-kromosoomi geene. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. 8. Kas suguliiteliste tunnuste pärandumisel kehtivad Mendeli seadustele vastavad lahknemisreeglid? Põhjendage otsust.
Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid,arengupuuded ja kasvajad. Vigased geenid põhjustavad kurttummus, hemofiilia, skisofreenia. Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid
Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjus...
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral, tähistatakse väikese tähega (a) 8. Genotüüp - organismi geenide kogum, mis saadakse viljastumisel vane...
· Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt: "Üldiselt näeb 20-aastane inimene ka 10 cm kauguselt teksti teravalt, 40-aastastel on aga minimaalne nägemiskaugus 17 cm ja 50-aastastel 44 cm (keskmised andmed)" ja "Nikastuse korral tuleb peale panna midagi külma ja vigastatud jäse fikseerida" · Rohkem huvitatud õpilastel võimalus lugeda põnevat lisamaterjali nt: "Osadel inimestel veri ei hüübigi. See häire on veritsustõbi ehk hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse. Hemofiiliahaigete verre viiakse doonorverest eraldatud ühendeid, mis tagavad hüübimise." 3. Materjali omandavus · Materjali kerge omandada · Tekst liigendatud · Tekst ei moodusta 100% õpiku leheküljest, mis meelitab rohkem lugema · Mõisted arusaadavalt lahti seletatud; negatiivne, et mõisted alles peatüki lõpus
Rikub III seaduse ära Geenide aheldumine Rikub ka III seaduse ära Suguliiteline pärandumine XX x XY = 2XX; 2XY X-inaktivatsioon Miks? Doosikompensatsioon Embrüogenees! „We all start off as female in the womb.“ Not true. SRY e. sex determining region Y Suguliitelised haigused X-liiteline Avaldub XY genotüübiga isikutel Miks XX genotüübil ei avaldu? Hemofiilia, daltonism Y-liiteline Avaldub ainult XY genotüübi korral Harv, seotud enamasti meessoole omaste protsessidega Azoospermia Ülesanded! Hemofiiliat kandev naine saab lapse terve mehega. Kui suur on tõenäosus, et neil sünnib hemofiiliahaige laps? 0.25 Duchenne’i lihasdüstroofiat kandev naine ja daltonismi põdev mees saavad erimunakaksikud. Kui suur on tõenäosus, et
Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu muteerunud genotüübi. Nt Downi sündroom. Mittepärilikud haigused võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne kkteguri suhtes
Kitsas reaktsiooninorm - silma suurus, vikerkesta värv Ei muutu üldse - sõrmejälg, vererühm 12. Milleks kasutatakse kaksikute meetodit? Uurimismeetod, milles ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele. 13. Pärilikud, mittepärilikud, päriliku eelsoodumusega haigused? Näited. Pärilikud - haigused määrab genotüüp. Võivad päranduda kui muutused on tekkinud sugurakkudes. Näiteks: daltonism, hemofiilia, kurttummus. Mittepärilikud - tingitud keskkonnamõjudest. Ei pärandu järglastele. Näiteks: gripp, tuulerõuged, bronhiit. Päriliku eelsoodumusega - määrab genotüüp. Tunnuse avaldumist määrab keskkond. Näiteks: suhkruhaigus, reuma. 14. Miks ühe pere lapsed võivad olla välimuselt erinevad? 15. Liigne UV-kiirgus on tugev mutageen. Kuidas selgitada nahavähi ohu suurenemist seoses osoonikihi hõrenemisega ?
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on päriliku struktuuri (geenide või kromosoomide) muutuste põhjustatud haigused või väärareng. Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutus...
Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? ÜRO on kiitnud heaks Eesti ühiskonna tolerantsust. Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid tembeldatakse homodeks ilma põhjuseta, homode eest hoitakse end nagu tuld vee eest. Miks saavad homod või selleks nimetatud inimesed nii palju alandust kaasmaalaste poolt? Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo...
ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub) Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomhaigusi põhjustavad kromsoomide struktuuri või arvu muutumine.( Downi sündroom, Kassikisa sündroom, Martin Bell'i sündroom. Geenmutatsioonid ( hemofiilia, skisofreenia, albinism) Genoommutatsioonid ( triplo-x sündroom, Patau sündroom, diplo-y sündroom) Pärilike haiguse raviks kasutatakse asendusravi ( organismi viiakse puuduvaid hormoone, ensüüme) , dieetravi ( hoidutakse mingist ainest), kirurgiline ravi ( korrigeeritakse pärilikke väärarenguid) , eraõpetus või geeniteraapia. Et vähendada pärilike haigustega laste sündi tuleks hoiduda sugulusabielust, tuleks vältida mutageene, peab tegema sünnieelset diagnostikat.
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
Ta päris trooni, kui oli 18-aastane, kuna ta kõik kolm venda, isa ja onu olid surnud. Aastal 1876 sai temast ka India keisrinna. Ta abiellus 10.02.1840 oma sugulase, Saksi-Coburgi ja Gotha printsi Albertiga, kellega tal oli üheksa last ja nelikümmend lapselast. 1.7 Victoria lapsed Victoriast sai vanaema, kui ta oli 39 ja 20 aastat hiljem vanavanaema. Teda kutsutakse Euroopa kuningakodade vanaemaks, kuna ta lapsed (enamus) abiellusid kuninglikesse peredesse. Üheksast lapsest kolmel oli hemofiilia. Temast sai alguse kuningakodade pärilik haigus hemofiilia. Mida paljud ei tea, on see, et Victoria oli ka kümnes laps. Tütarlapse nimi oli Sarah Forbes Bonetta ja ta oli Nigeeria kuninglikust perest. Ta vanemad olid tapetud ja seega otsustas kuninganna Victoria ta lapsendada. 5 2. Prints Albert 2.1 Prints Albert üldiselt Prints Albert oli Victoria ema venna poeg. Albert on sündinud 26.08.1819 Baieris. Ta täisnimi on
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsu...
kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos. Mittepärilikud haigused: BAKTERID-salmonellos,teetanud,borrelioos,süüfilis.VIIRUSED- nohu, entsefaliit, hepatiit,HIV-nakkus. PRASIITUSSID-solge, laiuuss, paeluss.ALGLOOMAD-toksoplasmoos,malaaria. Päriliku eelsoodumusega haigused: rasvtõbi, alkoholism,kõrgevererõhutõbi, teisttüüpi suhkruhaigus. Pärilikud haigused: Daltonism, hemofiilia, pärilik kurtus, albinism, lühinägelikkus, Martin Belli tõbi, kassikisa sündroom. .
Kuna iga inimese esmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, nimetatakse pärilikeks haiguseid, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib muudustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse esinemise. Nt on sel viisil määratud pärilik kurtus, lühinägevus, hemofiilia ja daltonism. Teine osa pärilikke haigusi on põhjustatud mutatsioonidest sugurakkudes nii ovo kui ka spermatogeneesis. Vastsündimu arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigusest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes, nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks (nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkrutõbi, alkoholism, rasvtõbi). Keskkonnategurid kas kiirendavad või
revolutsiooni. Tõsi küll, I ilmasõja kaotuse häbi langes enamlaste (bolsevike) peale, kes sakslastega 1918 märtsi alguses separaatrahu sõlmisid. Ka kolmanda revolutsiooni, õigemini küll enamlaste kontrrevolutsiooni aegu polnud Nikolai enam keiser. Lisaks sellele ei kohanenud keisrinna Alexandra Venemaaga ega olnud seetõttu ka eriti armastatud. Pealegi sünnitas ta oodatud troonipärija asemel tervelt neli tüdrukut ning alles siis troonipärija, kes oli aga surmahaiguse - hemofiilia (vere hüübimatus) - küüsis. 1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas. Ilmselgeks sai Venemaa sõjaline mahajäämus, mis tingis vajaduse sõjaväereformiks. Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a
päranduda järglastele toimunud muutused ei pärandu järglastele 9.Pärilikud ja mittepärilikud haigused. Milline tekstis nimetatud haigustest on pärilik? Miks? Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenide ja kromosoomide ehituses või arvus. Kurttummus, veritsustõbi e. hemofiilia, naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres, kõrgvererõhktõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi, Downi tõbi, kassikisa sündroom jne. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. Allergia, kasvajad, nohu, herpes, gripp, punetised, tuulerõuged, kollatõbi, akne ehk vistrikud, mädased
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 17. juuli 1918), oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse. Kihlus prantsuse printsessiga, neiu võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last. Troonipärijal Nikolai pojal, oli ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, teda ravis räpakas talupeg Rasputin. Ning imekombel suutis ta perekonda ka aidata.Nikolai II valitses 1894 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Peale kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta
Ka lahknemise seadus. 15. SUGUKROMOSOOM idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. SUGULIITELINE GEEN inimese X-kromosoomis paiknev geen. 17. SUGULIITELINE PUUE inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. 18. HEMOFIILIA vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. DALTONISM suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi LK 124 ÜL 9,11,12 1. Vastus Blond blondiga -100% tõenäusus blond Blond punapeaga :50%blond 50% puna 2. (11) Vastus: kuna kõigi laste genotüüpide esinemissagedus on ¼ e
62. der Chromosom, -e - kromosoom 63. die Trisomie- trisoomia (haigus) 64. die Monosomie- monosoomia 65. mitotisch- mitootiline 66. das Sympton, -e sümptom 67. die Anomalie, -en - anomaalia 68. chronisch- krooniline 69. die Leukämie, -e -leukeemia (verevähk) 70. der Humangenetik- inimese geneetika 71. autosomal- autosomaalne 72. dominant- dominantne 73. die Erbgang, -e -pärandumine 74. die Phenylketonurie- fenüülketonuuria (haigus) 75. homoligisch- homoloogiline 76. die Hämophilie- hemofiilia (vere hüübimatus) 77. multifaktoriell- multofaktoriaalne 78. die Blutgruppe, -en -veregrupp 79. der Mutation, -en - mutatsioon 80. die Keimzelle, -en - idurakk 81. der Population- populatsioon 82. die Pleiotropie- pleiotroopia 83. der Taubstumm, -e -kurttumm 84. homozygot- homosügootne 85. die Wahrscheinlichkeit- tõenäosus 86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- ke...
Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Suguvõsa uuringud, kromosoomide uurimine, DNA analüüs 17. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi? Dieet ja asendusravi, kirurgiline ravi, Geeniteraapia- geenide muutumine või siirdamine 18. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Mutageenide vältimine e. Geneetiline keskkonnakaitse, sugulusabielude keelustamine, sünnieelne
Tunnuste kujunemine sõltub sellest millised alleelid organismis on. Kui emalt saan pruuni silmavärvi määrava alleeli ja isalt saan sinise, siis mul avaldub pruun silmavärvus, sest see domineerib sinise üle. B x b = Bb B - dominantne tunnus; b - retsessiivne tunnus Pärilikud haigused Vigased geenid esinevad enamasti retsessiivse alleelina ning järglastel avaldub haigus vaid siis, kui nad saavad mõlemalt vanemalt ühesuguse vigase retsessiivse alleeli - hemofiilia On ka dominantselt päranduvaid haigusi - polüdaktüülia rohkem kui 5 sõrme Mitu last on vanavanematel? Mitu lapselast on vanavanematel? Milliseid dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid leiad enda juures? Fenotüüp ja Genotüüp Genotüüp on organismi geneetiline informatsioon (alleelide koosseis) Fenotüüp on genotüübi ja keskkonna koosmõju tulemusel väljenduv tunnus Isal on põselohud ja emal ei ole põselohke Põselohke määrava alleeli märgime P või p
katab paks kest. Kuna eos on väliskeskkonnale avatud võivad kergesti tekkida mutatsioonid ning järglane on vanemorganist mõnevõrra erinev. Eoseline paljunemine esineb suuremal osal taimedel (sõnajalg) 15.Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Mittesugulised paljunemise omapäraks on vähene muutlikus ja arenemine ühest vanemast, sugulisel on aga muutlikus suur ja järglasel on kaks vanemat. 16.Nimeta pärilikke haigusi. Downi sündroom, lühinägelikkus, nahksoomustõbi, hemofiilia, kurttummus. 17.Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Sugupuusid, kromosoome ja DNA' d. 18.Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi? Dieet ja asendusravi-Kehasse viiakse kindlaid aineid või hoitakse neid eemal; kirurgiline ravi- jänesemokk, saba; geeniteraapia-geenide siirdamine. 19.Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? Vältida mutageene ja sugulusabielusid. Samuti teha lastele sünnieelne diagnostika. 20
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid h...
Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused Ennetamine: Vältida sugulusabielusid Hoiduda erinevatest mutageenidest Diagnoosimine: DNA-analüüs Varases looteeas lootevedeliku uuringud Rakkude ehituse vaatamine Kromosoomide arvu ja struktuuri uurimine Ravi: Kirurgiline ravi
Pärilikud haigused Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused – ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused – avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused – määratud geenidega ja avalduvad igal juhul põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika suguvõsa uuringud kromosoomide uurimine DNA analüüs Haiguste ravi Dieet ja asendusravi Kirurgiline ravi Geeniteraapia – geenide muutmine või siirdamine Haiguste profülaktika (ennetamine) Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse Sugulusabielude keelustamine Sünnieelne diagnostika – DNA analüüs
naiste,punaste vereliblede hulk muutub spotrides, vere kaotuse korral, ja krgmestikus, hapnikurikas veri on helepunane. ANEENIA- punaste libede vhesus veres- tekib eluviisit, suure vere kaotuse puhul. HEMOGLOBIIN- on keeuline pnase vrvusega aine punastes libledes, see annab verele punase vrvuse, l-siduda endaga hapniku elemendid. VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised jvad terveks aga vivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on prilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning kluste vahele liigestesse. Kessoontbi - inimesed kes ttavad krgenenud atmosfri tingimustes on ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda.
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
