The Dictatorship of the Viewer. 50th International Art Exhibition - La Biennale di Venezia, 50. Espozione Internazionale d'Arte, Venice 2003; Marko und Kaido by John Smith. Exhibiiton of Estonia. 50th International Art Exhibition of the Biennale di Venezia. Tallinn 2003; Closing the Distance. Ed. Malgorzata Lisiewicz, Sirje Helme, "Laznia" Center for Contemporary Art, Gdansk 2002; Pärnu Fideo & VilmFestival "Experiments & Classic". Ed. Rael Arter, Pärnu, Estonia, 2002 ARS01, Kiasma, Helsinki, Finland, 2001; Painterly Issues. Vilnius Painting Triennial. Vilnius, 2000; 10 PAAR. Art from Estonia and Flanders. Tallinn, 2000; Grosse Kunst Ausstellung Düsseldorf. Verein zur Verstaltung von Kunstausstellungen e.V., Düsseldorf, 2000; 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, 1999; The First International Drawing Competition. Wroclaw, 1999; The 11th Tallinn graafikatrienaal. Tallinn, 1998; Eesti kui märk. Sorosi Kaasaja Kunsti Eesti Keskuse IV aastanäitus, Tallinn, 1996;
She went on to win the heptathlon gold medal at the 2004 Summer Olympics in Athens with a score of 6,952 points. She took the lead after the high jump and extended her lead after every event from then on. With Eunice Barber absent through injury, Klüft won by an Olympic record margin of 517 points, ahead of Austra Skujyte. She also entered the long jump, qualifying for the final but finishing 11th. The day before the 2005 World Championships in Athletics in Helsinki, Klüft injured her foot. The injury affected her performance, particularly in the high jump which was a clearance of only 1.82m. Klüft fell well behind Eunice Barber but made a comeback with a personal best shot put of 15.02 m and then took the lead after the 200 m. She then stretched her lead with a good long jump effort of 6.87 m, and held on to an advantage of only 18 points after the javelin. She overtook Barber at the end of the 800m to retain the title. Klüft totaled 6,887
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
august 1987 Neubrandenburg Vasaraheide- 77.06- Tatjana Lõssenko (Venemaa), 15. juuli 2005 Moskva Odavise- 71.54- Barbora Spotáková (Tsehhi), 13. september 2008 Stuttgart Seitsmevõistlus 7291 - Jackie Joyner-Kersee (USA), 24. september 1988 Seoul 10 000 m käimine - 41.56,23- Nadezda Rjaskina (NSVL) 24. juuli 1990 Seattle 20 000 m käimine- 1:26.52,3- Olimpiada Ivanova (Venemaa), 6. september 2001 Brisbane 20 km käimine-1:25.41- Olimpiada Ivanova (Venemaa), 7. august 2005 Helsinki 4×100 m teatejooks- 41,37- Silke Gladisch, Sabine Rieger, Ingrid Auerswald, Marlies Göhr (Saksa DV), 6. oktoober 1985 Canberra 4×200 m teatejooks- 1.27,46- LaTasha Jenkins, LaTasha Colander-Richardson, Nanceen Perry, Marion Jones (USA "Blue"), 29. aprill 2000 Philadelphia 4×400 m teatejooks- 3.15,17- Tatjana Ledovskaja, Olga Nazarova, Maria Pinigina, Olga Brõzgina (NSVL), 1. oktoober 1988 Seoul 4×800 m teatejooks- 7.50,17- Nadezda Olizarenko, Ljubov Gurina, Ludmilla
tagasihoidlikuks. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. IPCC ennustab, et saja aasta pärast võib maailmameri tõusta 20- 60 cm. HELCOM See on lühend sõnast Helsinki Commission ehk Helsingi komsjon. Selle eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõikide reostusallikate eest, tehes koostööd Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsiga. HELCOMI tulevikunägemus oleks terve Läänemere keskkond, millel on hea ökoloogiline seisund ja bioloogiline
Like most cities with an eight-hundred-year-old past, Tallinn is a patchwork of historic areas. The city's pride and joy is without a doubt its Medieval Old Town, but equally enchanting is the Kadriorg district, a throwback to the time when Estonia was ruled by the Russian Tsars. Tallinn is the capital and largest city of Estonia. It occupies an area of 159.2 km2 with a population of 416,470. It is situated on the northern coast of the country, on the shore of the Gulf of Finland, 80 km south of Helsinki, east of Stockholm and west of Saint Petersburg. Tallinn's Old Town is in the list of UNESCO World Heritage Sites. It is ranked as a global city and has been listed among the top 10 digital cities in the world.The city was a European Capital of Culture for 2011, along with urku, Finland.Tallinn is the oldest capital inNorthern Europe. The city was known as Reval from the 13th century until the 1920s. http://en.wikipedia.org/wiki/Tallinn Old Tallinn
,,sisemaailma" nägemise viisi. (Vainik 2002a : 553) 5 Kasutatud kirjandus Vainik, Ene 2002a. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? Keel ja Kirjandus 8, 537 553. Vainik, Ene 2002b. Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. Äidinkielen merkitykset. Toim. Ilona Herlin. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 228 243. Vainik, Ene, Orav, Heili 2005. A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane Keel ja Kirjandus 4, 1 21. 6
Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1
Canada, 2000. 7. Kerem, K., Püss, T., Randveer, M., Viies, M. Social Protection System in Estonia on the Threshold of Intgration into the Europen Union, Tallinn, 1998. 7. Papadopoulus, A. P., Sidiropoulus, M. G. "The Sustainability of Fiscal Policies in the European Union", International Advances in Economic Research, 1999, Vol.5 Issue 3, 1999. 8. Pirtillä, J. "Tax Evasion and Economies in Transition: Lessons from Tax Theory", BOFIT Discussion Papers, No 2, Helsinki, 1999. 9. Riigieelarve eelnõu, 1999. 10. Riigi Teataja, Nr. 97/98, 1997; Nr. 3, jaanuar 1999. 11. Riigi rahandus, 1997. Eesti Statistikaamet, Tallinn, 1997. 12. Talvik, M. "Majandusaasta 1999 lähivaates", Eesti Majanduse Teataja, No 2, 2000. 13. Tammeraid, A. "Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal", Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999. 14. Tanzi,V., Tsibouris,G. "Fiscal Reform Over Ten Year of Transition", IMF WP, No 113, 2000. 15. Vihanto, M
http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel- kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/p df/237612/Kotity%C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013
Martin Klein tõi Eestisse esimese olümpiaautasu, kreeka-rooma maadluse hõbemedali ja sõudja Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30
sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse kõrgtehnoloogilised firmad, nt Nokia. Sellega on seotud ka linnastumine, kuna linnas on rohkem töökohti ja paremad palgad. Samuti tulevad maalt õpilased linna ülikoolidesse paremaid õppimisvõimalusi otsima. Linnastumise tempo on aeglane, kuna suurem osa inimesi on juba linnadesse kolinud. Soomes on kokku 107 linna, suurimad linnad on pealinn Helsinki (650 033 elanikku), Espoo (283 944 elanikku) ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3%
o Lisaks töötas Vietnami vastu ka moodustunud organisatsioon mille eesmärgiks oli Kambodžas demokraatia taastamine. Aka: NSVL toetas Vietnamit ja Hiina Kambodžat. 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Lääne-Saksamaa poliitika 1970. algul – o Hakati normaliseerima suhteid Ida-Saksamaa, NSV Liidu ja ka teiste sotsialismimaadega. o 1970. aastal sõlmiti NSVL ja Poolaga nn idalepingud, mis tunnistasid SDV idapiiriks Oder- Neisse jõge.
vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg. POTENTSIAALSELT KESKKONNAOHTLIKUD TEGEVUSED 1992 Helsinki Läänemere kaitse konventsioon: kahjulik on iga aine, mis merre viiduna võib põhjustada reostuse ja mille merre viimist peavad osapooled vältima või reostuse likvideerima. EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv sätestab loetletud tegevusaladel Eestis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
Lage ist, ein internationales Publikum anzuziehen, das seinen Kindern, unabhängig davon, in welchem Land der Europäischen Union sie jeweils leben, eine pädagogische Kontinuität während der gesamten Schulzeit bietet. Das Straßburger Projekt Das Straßburger Projekt wurde bei der Sitzung des Oberen Rates der Europäischen Schulen (CSEE) vom 14. bis zum 16. April 2008 in Helsinki einstimmig befürwortet. Es bedarf noch der Bewilligung der Inspektionsausschüsse der Europäischen Schulen, die zu diesem Zweck ein Audit der Schule am Anfang des zweiten Trimesters ihres Bestehens durchführen werden. Diese Bewilligung muss danach alle 2 Jahre neu ausgesprochen werden. Zielvorstellungen Zielvorstellungen Ziel ist es, · den Schülern Vertrauen in ihre eigene kulturelle Identität zu geben Grundlage ihrer Entwicklung
köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
1999 4.60 Emma George (AUS) Sydney 2000 4.63 Stacy Dragila (USA) Sacramento 2001 4.81 Stacy Dragila (USA) Palo Alto 2002 4.78 Svetlana Feofanova (RUS) Stockholm 2003 4.82 Yelena Isinbayeva (RUS) Gateshead 2004 4.92 Yelena Isinbayeva (RUS) Bruxelles 2005 5.01 Yelena Isinbayeva (RUS) Helsinki 2006 4.91 Yelena Isinbayeva (RUS) London 2007 4.91 Yelena Isinbayeva (RUS) Saint-Denis 2008 4.95 Yelena Isinbayeva (RUS) Donetsk Kasutatud materjal 10 · Vikipeedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Pole_vault#The_approach · Raamat: ,,Suveolümpia reeglid" 11
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladin...
Dispersioonvärvide kaubanimesid: RESOLIN (Dy Star), FORON (Clariant, DIANIX SE (Dy Star) siirdetrükiks, TERASIL (Ciba) otsetrükiks KOOSTATUD MATERJALIDE PÕHJAL: Forss, Maija. Värimenetelmät. Värjäys/maalaus/kankaanpainanta. Taiteteollinen korkeakoulu, Jyväskylä, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Kellomäki, Kaarina. Kankaanpainamisen värimenetelmiä. Uusia ulottuvuuksia kankaanpainantaan. Painatuskeskus Taiteteollisen Korkeakoulun Julkaisuja B 9, Helsinki, 1993. (Tõlkinud Lylian Meister, Mare Kelpman, Piret Valk) Wells, Kate. Fabric Dyeing & Printing. Conrad Octopus Limited, London, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Braddock, Sarah E.; O´Mahony, Marie. Techno Textiles. Revulutionary Fabrics for Fashion and Design. Thems and Hudson, 1998. (Tõlkinud Piret Valk) Vaarula, Päivi Kankaan kuviointi HAMK Wetterhoff 2004. SIIRTOPAINO SYNTEETTISILLE MATERIAALEILLE. (Tõlkinud Piret Valk) KIRJANDUS: http://pigmenttrukk.weebly.com/
Elina Vaara, Katri Vala ja Lauri Viljanen. Kirjailijoiden lisäksi ryhmään kuului muun muassamuusikkoja ja kuvataiteilijoita. Ryhmä julkaisi myös omaa lehteä, jonka päätoimittajana toimi Erkki Vala. Olavi Paavolainen (1903-1964) • 16aastasest peale luuletaja, kirjutas suve jooksul 400 luuletust • 1927 käis koos Waltariga Pariisis, 1928 sellest inspireetitud “Nykyaikaa etsimassa” • Helsinki by Night • hiljem kolis Nõukogude Liitu Uuno Kailas (1901-33) • tavaline luuletaja elu: haigus, endassesulgumine, ränk võitlus eetiliste probleemidega, vaesus ja üürike elu • Tuul ja viljapea, Silmast silma, Paljajalu, Uni ja surm • Tema luule oli lagusest lõpuni karm aruandmine iseendale, eneseanalüüs, õige tee otsimine Katri Vala (1901-44) • Algusjärgu loomingus valitseb joobumus ning luuletustele jäi tihti prmitiivne ja naiivne toon
(km2) Siseveekogude osatähtsus 10 11 0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import
Saksamaa: Pergamoni friis – Muuseumisaar Berliinis – Aadress: Am Kupferbragen, Berliin. Muuseumis saab näha Pergamoni altari säilinud osi. Hellenismiajastu kunst. Keskaegsete tahvelmaalide varakamber . Wallraf – Richatzi Muuseum Kölnis - Aadress_ Martinstrasse 39, Köln. Eksponeerib “Kölni koolkonna” teoste suurimat kollektsiooni. Muuseumi 2 pärli: 1) August Macke eskpressionistlik “Daam roheluses” (1913) 2) Rembrandti autoportree (1665) Soome: Karelianismi kants – Helsinki Ateneum – Aadress: Kaivokatu 2, Helsinki. Avati 1887.a. On Soome rahvusgalerii. Kuulsamad teosed nt Helene Schjerbecki melanhoolsed autoportreed. Prantsusmaa: Louvre – Aadress: Quai Louvre 34, Pariis. Maailma suurim ja rikkaim muuseum. On nii skulpuure kui ka maalikunsti. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidikaupmehe naisest Giocondast ehk “Mona Lisa.” Ühed kuulsaimad skulptuurid nt “Milo Venus” ja “Samothrake Nike.”
seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Kultuuride kasvatuseks vajalikku temperatuuri iseloomustab joonis 2. Joonis 2. Kultuurikasvatuseks sobilike temperatuuride summa riigi lõikes. Jooniselt 1. on näha, et kultuuride kasvatuseks olev pehme kliima on Soome lõunaosas. Mida rohkem põhjapoole liikuda seda madalamad keskmised temperatuurid on ja seda halvemad tingimused on taime kasvuks. Soome lõunaosas, Helsinki piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 0 °C -2 °C, märtsis ja novembris 2 °C 4 °C, aprillis ja oktoobris 7 °C 9 °C, mais ja septembris 14 °C 15 °C ning juunist augustini 18 °C 22 °C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini -4 °C -8 °C, aprillis ja novembris -1 °C 1 °C, mais ja oktoobris 4 °C 6 °C, septembris 9 °C ning juunist augustini 11 °C 14 °C. Väga harva tõuseb temperatuur
Carstensen, U. Claussen, A. B. Josefson, V. F.-Lehtinen, M. Järvinen, H. Kaartokallio, S. Kaitala, P. Kauppila, S. Knuuttila, L. Korovin, S. Korpinen, P. Kotilainen, A. Kubiliute, P. Kuuppo, E. L.-Pastuszak, G. Martin, G. Nausch, A. Norkko, H. Pitkänen, T. R.-Airola, R. Sedin, N. Wasmund & A. Villnäs, 2009. Eutrophication in the Baltic Sea. Baltic Sea Enviroment Proceedings No 115B. An integrated thematic assessment of the effects of nutrient enrichment in the Baltic Sea region. Helsinki Commission. lk 7-148 Berglund et al., 2012 Berglund, M., M. N. Jacobi, Per R. Jonsson, 2012. Optimal selection of marine protected areas based on connectivity and habitat quality. Ecological Modelling, 240, 105-112 BMKK, 1992 U.N. Conference on Environment and Development: Convention on Biological Diversity. 31 I.L.M. 818 Internetist kättesaadav: http://www.cbd.int/convention/text/default.shtml Boedeker et al., 2010 D. Boedeker, H. Paulomäki, S
6 Kasutatud kirjanus: Amsler, Jean 1963: Adolf Hitler. Suomentanut Pentti Linnonen. WSOY, 1965. Keltikangas-Järvinen, Liisa 1994: Hyvä itsetunto. WSOY, Juva. Langer, Walter C. 1972: Adolf Hitler-mies ja myytti. Suomentanut Keijo Kylävaara. Yhteiskirjapaino Oy, Helsinki 1973. Wylie, Ruth C. 1970: The Self Concept. University of Nebraska Press. Lincoln, Nebraska. 7
suunatakse samale lehele tagasi! Samm 12 Siin tuleb sisestada arvuti nimi (Computer Name). Kuigi ka vaikimisi pakutakse midagi välja, on soovitav see inimkeelsemaks muuta. Näiteks teie eesnimi või perekonnanimi või nimeks, mida soovite et teie arvutit kohalikus võrgus (LAN) näha on. NB! See ei saa olla see nimi, mis punktis 10 panite Name reale!! Tühikud pole lubatud. Samm 13 Siin tuleb paika panna Teie ajatsoon (Time Zone). Olles Eestis tuleks sinna valida a) GMT +02:00 Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius Kui valik tehtud vajuta Next Samm 14 Nüüd tuleb võrgu häälestus. Kui te ei tea kuidas Te internetti pääsete, siis valige Typical Settings ja siis Next Samm 15 Nüüd tuleb sisestada Workgroup nimi. Selle võib jätta selleks mida Windows pakub. Teatud võrkudes tuleb sinna kirjutada võrgu nimi. Samm 16 Nüüd peaks ette tulema aken, kus teatakse, et testitakse videokaarti. Display Settings Vajuta OK nupule. Samm 17
või kahju. Alkoholismi, kui kroonilise haiguse teadvustamine, aitaks muuta ühiskonna suhtumist ja sotsiaaleetiliselt tasandilt oleks põhjendatud alkoholismi ravi riiklik toetamine sarnaselt teistele elustiilihaigustele. KASUTATUD KIRJANDUS Eetikaveeb. (s.a.). Sotsiaaleetika. Alla laaditud 09.oktoobril 2015, http://www.eetika.ee Malvet, M., Mikkola, M. (1998). Sotsiaalhoolekanne. Helsinki: EL Komisjon, legisactio OY Postimees. (2014, 9.oktoober). President kuulutas kooseluseaduse kiirkorras välja. Alla laaditud 7.oktoobril 2015, http://www.postimees.ee/2948755/president-kuulutas-kooseluseaduse- kiirkorras-valja Rand, E., (2015, 9.oktoober). Maanteeamet: tanklates alkomüügi keelustamine parandab liiklusohutust. Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maanteeamet-tanklates-alkomuugi- keelustamine-parandab-liiklusohutust?id=72662669 Rand, E
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
· 1640 · 1917 37.Olümpiatuli põles esmakordselt · Antverpeni OM 17.Uusaega iseloomustavaks märksõnaks on · Amsterdami OM · Monarhism · Berliini OM · Parlamentarism · anarhism 38.OM toimumise koht ja aeg: Montreal 1976; Helsinki 1952; Mexico 1968; 18.kirjanik kelle teosed avaldasid uusaja Barcelona 1992;Nagano 1998; Chamonix pedagoogikale olulist mõju: 1924; · J. Locke Calgary 1988; Los angeles 1932; Sankt Moritz · Jean-Jack Rousseau 1948 · Jan Amos Komensky 19. J.H. Peastalozzi asutas orbude ja kodutute laste varjupaiga 1774,kas · Neuhofis · Dessaus · Schnepfenthalis SPORDIAJALOO KT nr 5
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
(toim.) Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu. 24 Shelswell, J., Bentley, C. (2007). Fundamental Aspects of Nursing Assessment and Monitoring. Raamatus: Glasper, A., Aylott, M., Prudhoe, G. (Ed.) Fundamental Aspects of Childrens and Young Peoples Nursing Procedures. London: Quay Books. Storvik-Sydänmaa, S., Talvensaari, H., Kaisvuo, T., Uotila, N. (2012). Lapse ja nuoren hoitotyö. Helsinki: Sanoma Pro Oy. Hillbom, M. (2005). Närvisüsteem. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Hockenberry, M. J. ja Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M. J. ja Wilson, D. (Ed.) Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina
{SCHOOL} NOKIA Report {NAME} Instructor: {NAME} 2 Tartu 2008 TABLE OF CONTENTS TABLE OF CONTENTS....................................................... 2 INTRODUCTION................................................................ 3 HISTORY.......................................................................... 3 PRESENT-DAY STATE ....................................................... 3 VISION AND STRATEGY.................................................... 4 PRODUCTS ..................................................................... 4 QUALITY........................................................................ 5 ANALYSIS....................................................................... 5 CONCLUSION..................................................................
regionaalhaiglas. Tehissüda paigaldati noorele töövõimelises eas patsiendile, kelle süda ei taastunud ägeda südamelihase infarkti tagajärjel. Patsiendi tervislik seisund halvenes ning tekkis süvenev südamepuudulikkus. Pärast pooleteistkuulist ettevalmistustööd paigaldati patsiendile südame vasaku vatsakese tööd asendav tehissüda. Kümne päeva möödudes oli patsient tehissüdame omaks võtnud. Tehissüdame paigalduse teostas regionaalhaigla ja Helsinki ülikooli arstidest koosnev arstide meeskond (Jaagant, 2010). Südame abiseadme ehk nn tehissüdame saanud patsient aga suri kaks kuud hi ljem, talle said saatuslikuks mitmed tüsistused. Operatsioonijärgselt tundus siiski kõik hästi minevat - patsient taastus hästi, sai hakkama omahingamisega, suhtles aktiivselt personaliga, alustas söömist ja joomist, istus ja kõndis mööda osakonda, kuid kahjuks ei jätkunud taastumine siiski vajaliku tasemeni (Aasma, 2010).
Kernel samepage merging (KSM) – KSM (kernel samepage merging) is a Linux kernel feature that allows the KVM hypervisor to share identical memory pages among different process or virtual machines on the same server. - Linuxi tuuma lisa, mis võimaldab KVM hüperviisoril jagada samasugust mälulehte erinevatele protsessidele või virtuaal masinatele samas serveris. L Linus Torvalds – Linus Torvalds, the creator of the Linux kernel, was born in Helsinki, Finland. - Linuxi tuuma looja, sündinud Soomes Helsinkis. Linux Foundation – The Linux Foundation is a consortium dedicated to fostering the growth of Linux, an open source alternative to the Unix operating system. - Ettevõtjad, kes edendavad Linuxi kui Unixi alternatiivi kasvu. M Man page – A man page in a Linux or other Unix-like operating system is an online description of an interactive shell command, system interface, or system object. - Linuxi
5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki: · Taani · Eesti · Soome · Saksamaa · Läti · Leedu · Poola · Venemaa · Rootsi
5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki: · Taani · Eesti · Soome · Saksamaa · Läti · Leedu · Poola · Venemaa · Rootsi
First jump: 8,71 m. Second jump: 8,79 m, leaving at least 20 centimetres before the limit! Carl got dressed again and went away. Two hours later he's ready for the final of 200 m. His acceleration burns the track and, twenty meters far from the goal, raises his arms and greets the spectators. Final time: 19"75!! Journalists, who were astounded, asked him why he didn't try to break the world record (19"72): "I run against opponents not against absents" he replied. So the world championships of Helsinki confirmed his supremacy: three golds. It wasn't a secret Carl planned to win four gold medals at Los Angeles and he was at top during trials. He won all the competitions running 100 m in 10"06 (-2,2 m/s), 200 m in 19"86 (-0,2 m/s) and jumping 8,71 (+0,1 m/s). Two months later he's successful in winning four golds (100m ,200 m, long jump and 4x100 m relay). Equalizing Jesse Owens he becomes the "son of the wind" and "King Carl", two nicks which will take him up to the end of career.
antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi · "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne. Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj,
pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon, mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952--1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse. · NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus, kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. · 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali. · Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL H. Lainjärv I aasta Hüpnoos REFERAAT 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Hüpnoosi definitsioon............................................................................................................... 3 Hüpnoosi induktsioon............................................................................................................... 4 Hüpnoosi Uurimine.......................................................................................
Country (BASF AG, ISP GmbH, Methanova). Site 1 (1998 2000; 8 h TWA, personal sampling; BASF AG ): -Production (30 measurements): 0.32 mg/m³ (90-percentile) = 0.261ppm -Processing (268 measurements): 0.19 mg/m³ (90-percentile) Site 2 (1991 1998; 8 h TWA, personal sampling; ISP GmbH): -Production and processing (117 measurements): <0.02 0.37 mg/m³ Site 3 (Methanova): -Production: 0.01 0.08 mg/m³ -Processing: 0.02 0.25 mg/m³ Workplace measurements conducted in Helsinki, Finland indicated a mean exposure level of 15.05 g/m³ or 0.012266ppm Consumer Exposure There is some natural formaldehyde in raw food and contamination may occur through fumigation, the use of formaldehyde as a preservative and through cooking. The daily formaldehyde intake from food may range between 1.5 and 14 mg. Tobacco smoke as well as urea-formaldehyde foam insulation and formaldehyde-containing disinfectants are all important sources of formaldehyde exposure
mm aastas. Saaremaa lääneosa kerkib idaosast praegugi mõnevõrra kiiremini. Seegi võib olla põhjustatud mandrijää survest, sest enne jää lõplikku taandumist umbes 11200 a. tagasi tungis aluspõhjalise Kesk- Saaremaa kõrgendikuni loodest ja läänest veelkordselt jääkeel, mis saare idaossa enam ei ulatunud. Arvamuste kohaselt peaks Botnia lahe ümbrus viimase mandrijää pool rikutud tasakaalu saavutamiseks kerkima veel 180 m, Helsinki piirkonnas ja Tallinnas aga ligikaudu 40 m. Eelnevate teooriate tõepärasust tunnistades ei tohi siiski ära unustada ka seda, et paljudel aladel maakeral ei ole kunagi olnud jääkoormust, aga kerkimine ja vajumine toimub ikkagi, tegemist on nõnda nimetatud päriliku kerkega. Samas arvatakse, et Eestis on glatsioisostaatiline maakerge lõppenud ja on järgi veel ainult pärilik kerge, ehk siis nn. Balti kilbi
Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas. Eestipoolsed linnalugude näited on Ü. Tedre toonud oma mälule toetudes (Tedre l988). Kümmekond aastat varem oli aga M. Hiiemäe pajatuseuurimus avanud ukse avaramale nägemusele tänapäeva rahvajutust üldse (Hiiemäe 1978). Linnajutu leviku suhtes ei ole uurijad päris ühel seisukohal. L. Virtanen väidab, et linnajutu pesapaik on Soomes eelkõige Helsinki (seega suur linn) ja ta levib rohkem noorte hulgas, kuna need on liikuvama eluviisiga ja suhtlevad suurema arvu inimestega (Virtanen 1987, 209). Brunvand aga väidab, et kuigi linnajutud on tuntud laiades Ameerika ringkondades, igas vanuses ja igas põlvkonnas, on nad siiski eriti populaarsed keskklassi ameeriklaste hulgas ja väikelinnade elanike hulgas, kes põhjendatult armastavad rääkida erilistest, ebatavalistest sündmustest (Brunvand 1981, 146)
Toidu kogus oli sobilik. Menüüs võiks olla rohkem puu- ja juurvilju. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Teesalu, T; Vihalemm, T. (2001). Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu. Jänes, H. (2000). Koduse ravi ABC. Tallinn Tõlkinud Elken, M. (2001). Tervise käsiraamat. Tallinn. Tõlgitud teosest: Jorma Palo ja WSOY. (1998). Lääkärikirja. Helsinki. Selby, A. Tõlkinud Smidt, I. (2001). Tervistavad toidud. Tallinn http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm 17
· Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Helsinki · Teder,M."Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it
SOOME KEELES: 111. Asikainen; Hannula; Hievanen; Kuokka; Linnamäki; Wessman. Yhteiskuntatalous ylioppilasluokkia varten. Yhteiskunnalliset voimat ja laitokset. Yhteiskuntatalouden ensimmäinen kurssi Kustannuskiila. Kuopio, 1980 112. Asikainen, J.; Seppo, H.; Hievanen, J.; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 113. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 114. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112 115. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten. Markkinointi-Instituutin kirjasarja N: 0 21. Weilin +Göös. 6.painos .Espoo,1988 116. Helander, V. Pohjosmaiden poliittiset järjestelmät. Turun Yliopisto. Valtio-oppi.Vatio- opillisia tutkinnuksia. N:0 44, 1988 117. Hide'n, M.; Saraviita, I. Valtiosääntöoikeuden pääpiirteet. 4
SOOME KEELES: 108. Asikainen; Hannula; Hievanen; Kuokka; Linnamäki; Wessman. Yhteiskuntatalous ylioppilasluokkia varten. Yhteiskunnalliset voimat ja laitokset. Yhteiskuntatalouden ensimmäinen kurssi Kustannuskiila. Kuopio. 1980 109. Asikainen, J.; Seppo, H.; Hievanen, J.; Kuokka, H.; Linnamäki, A.; Wessman, R. Yhteiskunta - ja talousopin peruskurssi. Ensimäinen painos. Kustannuskiila OY. Pieksämäki, 1983 110. David, R. Nykyajan suuret oikeusjärjestelmät. Edellinen nide. Helsinki, 1982 115 111. Eduskuntavaalit 17.3.1991. Määräyksiä ja ohjeita. I . Oikeusministeriö. Helsinki, 1990 112. Erme, L. Oikeusoppi keskiastetta varten. Markkinointi-Instituutin kirjasarja N: 0 21. Weilin +Göös. 6.painos .Espoo,1988 113. Helander, V. Pohjosmaiden poliittiset järjestelmät. Turun Yliopisto. Valtio-oppi.Vatio- opillisia tutkinnuksia. N:0 44, 1988 114. Hide'n, M.; Saraviita, I. Valtiosääntöoikeuden pääpiirteet. 4
In conclusion, contents of heavy metals are not contrary to the ratio prescribed by EU. 45 Kasutatud kirjandus 1. Santi R, Suominen J, Tenovuo R, Ahotupa M, Saava A, "Muutuv keskkond ja tervis". 2. Kokassaar U, Vihalemm T, Zilmer M, Pulges A, "Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid". 3. Kuiv K, Mähar A, Truus K, "Keskkonnakeemia". Tallinn Avita, 2000. Eesti statistika 10/02. 4. http://www.helcom.fi/- Helsinki Commission-koduleht 5. EurLex: 83/513/EMÜ- Kaadmiumiheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 29); 6. RT I 2000, 6, 38 - Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid 7. RTL ; 2001- Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja2 8. EurLex: 84/156/EMÜ 9. Wikipedia.org 10. Europa Liidu Teataja C168/44; 2007 11. Voigt, Heinz-Rudolf "Concentration of heavymetals in fisch from coastal waters around the Baltic Sea";1999.a 12
taandavaks leegiks oksüdeerivaks leegiks 17. Hapnikuga rikastatud leeki nimetatakse On ainult üks õige vastus. normaalleegiks taandavaks leegiks oksüdeerivaks leegiks 18. Normaalleegiga keevitatakse On ainult üks õige vastus. terast alumiiniumi messingit Viidatud allikad 1. Laansoo, A. (2010) Keevitamine. MIG- MAG keevitus. Kirjastus Argo, 87lk. 2. Lepola, P. Makkonen M. (2005) Hitsaustekniikat ja teräsrakenteet. Werner Söderström Osakeyhtiö. Helsinki, 429lk. 3. Haines, J. Storer, J. (1994) The Haines Welding Manual. Haynes North America inc.USA, 215 lk. 4. Eesti Standard (2007) EVS-EN ISO 5817:2007. Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited. Keevitustasemed keevitusdefektide järgi. Eesti Standardikeskus 2011, 29lk. 5. Eesti Standard (2000) EVS-EN 22553:2000 Keevisliited ja jootliited. Tähistamine joonistel. Eesti Standardikeskus 2000, 54lk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
