Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus
Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. 1.4 Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad, mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. 1
aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.
1924. aastal lõpetas kunstnik Pallase graafiku ja kujurina. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle
Samuti saab külastada erinevaid restorane ja kohvikuid, näiteks Shuttle Buffet, A La Carte, Quick Easy, Snack Time, Pub Seaport. Lastele on valikus erimenüü. Tallinki kontsernis on töötajaid merel ja maal kokku rohkem, kui 6000. Võimalik on töötada laeval, hotellis, kauplustes, laos ja võimalusel viia läbi praktikat. Minu praktika möödus laeval Star. See on on Eesti laevaettevõtte Tallink kiire parvlaev, mis on ehitatud 2007 Soomes Helsingis Aker Finnyardsi laevatehases. Star sõidab liinil Tallinn- Helsingi. Instrueerimine töölevõtmisel Instrueerimine toimus Tallinnas firma kontoris Sadama 5/7. Seal allkirjastati praktika leping kõikide osapoolte vahel. Seejärel suunati mind edasi laeva, oma praktikajuhendaja juurde. Juhendaja andis tööriided, tutvustas mulle töökorraldust, ruume ja vajaminevaid vahendeid. Esimest tööpäeva alustasime ettevalmistustega (tükeldamine, võileibade ja salatite tegemine),
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri as...
1. Emakeele Seltsi ajalugu Emakeele Selts loodi 23. märtsil 1920. aastal Tartu ülikoolis. Selts oli esimene eesti keelt arendav ning uurib puhtkeeleteaduslik organisatsioon. Emakeele Seltsi loomise initsiaatoriks oli soomlane Lauri Einari Kettunen, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor aastatel 19191924. Lauri Kettuse suhe Eestiga ja eesti keeltega oli välja kujunenud juba üliõpiasaastail Helsingis, pikalt enne seda, kui ta Tartu ülikooli professoriks sai. Kettunen näitas juba väga varakult üles huvi eesti keeleuuenduste ja keelekorralduste vastu ning keeleajalugu oli tema põhiline eriala kuni surmani. Eestis on Kettuse teadustööd alati kõrgelt hinnatud olnud. Selle tunnustuse eriti suureks tõendiks on kettuse 100. Sünniaastapäeva puhul Keeles ja Kirjanduses 1985. aastal ilmunud artikkel, kus kajastati tema teeneid eesti keele murrete,
Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel: Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis : Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiilis: Austria parlamendihoone, Kapitoolium Ameerika Ühendriikides, Mihhaili lossPeterburis, Peastaabi kaarhoone Peterburis, Senatihoone Helsingis, Suurkirik Helsingis, Virginia Ülikooli hoone Ameerika Ühendriikides. Veel üks leid on Trooja hobune, millega kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid. Seda on peetud kõigi aegade kavalamaks sõjakavaluseks.Tänapäeval kasutatakse sama nime tuntud arvutiviirusel ja see nimi õigustab ennast . Olümpiamängud tõenäoliselt 776.a e.Kr. toimusid esimesed olümpiamängud peajumal Zeusi auks.Tänapäeval toimuvad olümpiamängud iga nelja aasta järel
kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855- 1927),tema näidendid olid mõeldud külalavale(libahunt). Noor eesti, sinna kuulusid suits, tuglas, aavik, grünthl-ridala,kallas, lindi, tegutses 1901-20, eesmärk oli viia eesti kirjandus uuele kõrgemale tasemele ning tema rikastatud pinda edasiseks arenguks. G.Suits õppis tartu ülikoolis keelteaduskonnas, oli väga tark, õppis ka helsingis, töötas tartus professorina, tema esimene luulekogu ilmus 1905 ,,elu tuli", iseloom: romantilised pateetilised luuletused,,inimese rikastumise püüd,eksisteerimine, 1943 ,,tuulemaa"tuli asendus tuulega ja kolmas luulekogu"kõik kokku unenägu", ,,tuli ja tuul". Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal, viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL,
Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopold", ,,Tubased lapsed", ,,Kolmed tähed"). 1985
Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958)
orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas "Noore Muusiku " konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005.aasta novembris esitas Gina koos Euroopa Noorte Keelpillimängijate Kammerorkestriga Budapestis Bartoki Divertismendi ( oli ka orkestri kontsertmeister). Heini Laankoski (1984) tsello, Soome Laanikoski õpib Helsingis Sibeliuse Akadeemias Heikki Rautasalo juures. 1998. aastal võitis Tallinna "Noore Muusiku" konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002 mängis ta Helsingi Noorte Keelpilliorkestris soolotsellistina, oli orkestri solist ringreisil Itaalias ja Austrias. Alates 2001. aastast mängib ta Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestris. Toomas Vavilov dirigent
,, Tänapäeva tippspordi probleemi: Majanduse mõju spordile" Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Sport ja ühiskond Tartu Ülikool Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus 2 1. Sport ja reklaam 3 2. Kohtunike äraostmine 5 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal 8 2 Sissejuhatus Sport on ühiskonna osa , mida keskkond milles ta eksisteerib mõjutab. Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport...
EGIPTUS Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest. Endal seda kannatlikkust iga kord ei jätkunud ja mõnelgi juhul oli tuju päris kehva, kui olin saanud järjekordse õnnestunud tünga osaliseks. Igal juhul tundsin ennast nii mõnigi kord, kui miski sinimustavalgekirju lüpsilehmana, keda araablastel on järjekordselt õnnestunud edukalt piima (raha) andma sundida. Üldiselt soovitan Egiptusse siiski reisida mingi grupireisiga, kui omal käe peal minna. Närvikulu tuleb tunduvalt väiksem ja reisikulu ei tohiks kah oluliselt suurem tulla, kui omal käel koha peal ekskursioone ostes. Peab märkima, et turismimaana on Egiptus liigselt üles haibitud. Need suured ja salapärased templid ja hauakambrid ei ole siiski seda vaeva ja raha väärt, mis ajakirjandus neid kirjeldades on üles haipinud. Kui Giza püramiidid kõrvale jätta, siis pigem kuulub Egiptus vendade Grimmide muinasjutu ...
tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jm. Looming Muud huvitavat Kunstniku 100
Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Millal jõudis Eestisse? Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (19181920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse, Jugoslaavia, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks. Eesti koondis Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles Eesti koondis arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (36)
teist nii toredat ja paindlikku koostööpartnerit, kes sinu mõtteid loeb ja alati kõigega nõus on." «Traksid peale» ja «Zen kõnekaart» on reklaamid, mis tõid Asko Künnapi loodud reklaamiagentuurile Zoom Ogilvy neli reklaamiauhinda kaks Kuldmuna, ühe Hõbe- ja ühe Pronksmuna. Asko ise on olnud ka liiklusõnnetuses ,kus jäi ellu tänu turvavööle. Lõhkes esirehv ja oli märg tee. Künnap on elanud aastaid Tallinnas, aga tunneb ennast paremini kodus lapsepõlvelinnades Tartus ja Helsingis. 3 Looming Teosed: ·· 1999 "Pimeduse vastu", kolm lühilugu ja graafika ·· 2000 "Kokkusattumuste kaitseks", luuletused ja graafika "Neid vigu me ei korda", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Roostega) ·· 2001 "Kaardipakk", luulekogu (koos Karl Martin Sinijärve, Jürgen Rooste, Elo Viidingu ja Triin Soometsaga) ·· 2003 "Ja Sisalikud vastasid", luulekogu tüpograafiaõpiku vormis
(European Digital Library Foundation). Seda juhib Saksa Rahvusraamatukogu direktor Elisabeth Niggemann. Eestist osaleb Euroopa Digitaalraamatukogu arendamises Eesti Rahvusraamatukogu. Anu Vahter, kes on Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor tõdes, et Põhjamaades on rahvaraamatukogud elanike igapäevaelus endastmõistetavad, kuid muutused ühiskonnas ja elustiilis on toonud uusi väljakutseid ning vajaduse rahvaraamatukogude rollist uuesti mõelda või ümber hinnata. Seepärast käis ta Helsingis seminari "Tuleviku raamatukogu", mille eesmärk oligi esitleda ja arutleda raamatukoguteenuste tulevikuarengute üle. Vahter rääkis,et Aleksi Neuvonen pöördus auditooriumi poole küsimusega: "Mis on suur muutus ühiskonnas, milles te näeksite raamatukogude rolli?" Tema ettekandest jäid meelde raamatukogude tähtsus tõese ja korraliku informatsiooni pakkujatena, seda ka interneti lõpmatusest, raamatukogud peaksid pakkuma inimestele midagi n-ö seedimiseks, jagama ja andma ideid. Samuti
Lühike video ,,Kuidas mängida trombooni" http://www.youtube.com/watch? v=0qw5NOVOB38 Pilt 1(tromboon) 4 TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD Praeguse hetke üks tuntuim trombonist Eestis on Aabi Ausmaa. Ta on Rahvusooper ,,Estonia" orkestri tromboonirühma kontsertmeister aastast 1979. Täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel Moskvas, Peterburis, Helsingis ja Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, ,,NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne. Hinnatud trombonistina on ta mänginud ERSOs, Soome Raadio Sümfooniaorkestris, Tapiola Synfoniettas, Kuopio Sümfooniaorkestris ja teistes orkestrites.
aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Referaat. Smilers on eesti pop rock ansambel, mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal- Saller Ansambel asutati 1993 Helsingis, Soomes, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõige 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku kümmekond albumit mitmekümne raadiohitiga, esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades ning mõjutanud riigi post-kommunistlikku levikultuuri. Smilers kui bänd sai alguse 1990.aastate alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest
liikmeks võtmist ja N vägede väljaviimist. - Lääneriikidesse jõudis see alles 1974. Lääs ei reageerinud aga oma tegevusega innustati väliseestlasi tegutsema. 1960. loodi pagulaste ühistööna org. BATUN( Baltic Appeal to United Nations), mis hakkas taotlema ÜRO-le saadetud memorandumi elluviimist. BATUNi tegevus aitas kaasa sellele ,et ka 1970 aastal ei tunnustanud Lääneriigid Balti riikide okupeerimist. 1975. saavutati väike pingelangus kuna Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku-ja koostöönõupidamise lõppaktile( NSVL kirjutas ka alla!) ning loodeti et nüüd hakkab Moskva järjekindlamalt inimõigusi jälgima. Eesti NSV-s olid demokratlikud liikumised lämmatatud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. Avalik vastupanuliikumine 1970.aastate lõpul tekkis esimest korda otsene side pagulasorg. Ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978
Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab...
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämee...
järgsele situatsioonile, kus Ida-Euroopa oli kommunistlik ja 8 riiki olid liitunud NSVLga. Ehk tahtis tunnustust oma piiridele. Alguses lääneriigid ei võtnud vedu, kuid 70ndatel leiti, et seda võib kaaluda. Soomet kasutati lääneriikide ja NSVL vaheliseks suhtluspunktiks, sest Soomega olid NSVL head suhted, kuid ta ei olnud tema võimu all. Soome teostas finlandiseerumispoliitikat – soomestumise poliitika. NSVL initsiatiivil tuleb 1975. a kokku Helsingis. Kirjutab alla Helsingi lõppakti mis kannab Euroopa Julgeoleku ja Koostöö nime. Kokku tulid 33 Euroopa riiki + USA ja Kanada. Ainult Albaania ei osalenud Eur riikidest seal, sest tal oli Hiina orientatsioon. Helsingi nõupidamise tulemus oli Helsingi lõppakt „Rahu ja julgeolek koostöö nimel“ koosneb kolmest valdkonnast: 1. Pandi paika vastastikused julgeoleku põhimõtted, mis ka tänapäeval kehtivad. Austati territooriumite terviklikust ja piiride puutumatust.
skekaalus Euroopa meister.1937kreeka -rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Johannes Kotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level
(stabiilsus) ekstensiivareng 1973 Vietnami sõja lõpp sõjatööstuskompleksi edasine bürokraatia vohamine tugevnemine 1975 CSCE Helsingis majanduslikud "suurprojektid" - BAM reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus majandusliku mahajäämuse süvenemine Sahharov Solzenitsõn, repressioonide tugevnemine varimajanduse osakaalu suurenemine
NSVL ja Prantsusmaa 1966 Charles de Gaulle visiit Moskvasse, Pr astus NATOst välja, hakkas iseseisvat välispoliitikat ajama. Pr ja NSVL vahel algas majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 Brežnev Prantsusmaal riigivisiidil Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine Algas 1973 juulis Esimeses etapis osalesid välisministrid Teine etapp Genfis, 1973 september – 1975, läbirääkimisi pidasid diplomaadid ja eksperdid, konsensuse alusel tegutsemine Kolmas etapp Helsingis, 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada lõppdokumendi „Rahu, julgeolku ja koostöö nimel“ Lõppdokument koosnes kolmest korvist: 1. korv – sisuks Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuse kinnitamine 2. korv – pühendatud majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle 3. korv – koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas, andis õiguse
esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 1869. aastal, kui toimus Eesti esimene üldlaulupidu pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. 18701883
kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911
vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, 4 Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti
Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu. Käis kõnepidajana mööda Tartu-, Lääne- ja Harjumaad, pandi Toompea vanglasse. Sealt paari kuu pärast välja lastud, kadus maapakku. Pagulusaastail 1906-1917 elas Tuglas põhiliselt Soomes vaheldumisi Helsingis, sisemaal ja saartel. Ta veetis mitu talve Pariisis, peatus lühemat aega Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat, mõistagi minimaalse reisirahagam teinekord lausa nälga nähes. Nõnda võib öelda, et Tuglas viis nooreestlaste lipukirja saagem eurooplasteks ellu kõige otsesemas mõttes. Sisuliselt tähendab see, et Tuglas täitis kodumaast sunnitud eemaloleku aja Euroopa kunsti ja kultuuri intensiivse tundmaõppimisega
Too käsikiri sattus Jaak Järve kätte, kellele töö meeldis ning ta otsustas Vilde ,,Virulasse" (sotsialistlik töölisleht, mitte väga mässavvõitlev, julge) tööle kutsuda. Vilde üld seal olid: · Kirjutada kriipu alla ja peale (ilmusid nt. ,,Isand Ilvese kosjakäik", ,,Teravad nooled", ,,LinaMai", ,,Jobu" jm.) · Teha korrektuuri · Kleepida väljasaadetavatele lehtedele aadresse 1885 sai Vilde ,,Virulase" kaudu ära käia Helsingis ja 1886 külastas ta koos Bornhöhega Peterburgi. Ilmusid ka mõned teosed eraldi raamatutena nt. ,,Norra rannas", 1886. aastaks oli Vildel ,,Virulasest" villand saanud ning ta lahkus sealt ja asus tagasi Karjakülla kirjutama. Vilde saatis midagi oma uudisloomingust Hermanni ,,Postimehele"(isamaaline leht), seal ilmusid ,,Kaks sõrme"*, ,,Kuhu päike ei paista" (kerge põnevusromaan), mõned lühijutud, följetonide sari ,,Ühe päevavarga kepijoonistused" jms.
NL sai oma tahtmise. 31. Millist perioodi maailmaajaloos nimetatakse detente'iks? Ida-Lääne suhted 1970ndate algul. Mõlemad pooled olid leppinud Euroopas valitseva status quoga. NL ja Prantsusmaa, SLV ja NL, SLV ja SDV, USA ja NL(relvastiku piiramine SALT 1). Lähenemise tipuks sai Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. 32. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida- Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust.
Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911 1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits
langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne-Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa
Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882. Asutati Helsinki Üliõpilaste koor (Ylioppilaskunnan Laulajat) · 1882. Robert Kajanus asutas Helsinki Filharmoonia orkestri · 1882. asutati Helsingin musiikkiopisto - Helsingis muusikakool (1924. aastast konservatoorium, 1939. aastast Sibeliuse Akadeemia). Asutaja Martin Wegelius. Edward Grieg · Sündis Beregenis · 1858-62 õpis Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsatsiooni. · 1863-65 õppis Taanis Niels Gade käe all · Abiellus Nina Hagepuriga, kes oli tema inspiratsiooni allikas. · 1866-74 elas Oslos-tegutses eraõpetajana ja dirigendisna. · 1869-70 elas Roomas, tutvus Lisztiga .
Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Tartus oleks ta kord äärepealt isegi sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel, põgenes mees pagulasena Soome ning asus Helsingisse elama. Seal töötas ta Eesti Büroos sekretäri ning asjaajajana. Ta kirjutas ka artikleid Helsingis ilmunud eestlaste ajalehele ,,Eesti Looming". Ristikivi oli seotud ka vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. aastal läks aga olukord Soomes pingeliseks ning esimesel võimalusel sõitis Ristikivi Rootsi, uskudes, et kunagi pöördub ta tagasi oma kallile kodumaale. Rootsis töötas ta arhiivis, tegeles kirjandusega ning reisis palju Euroopas. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. ,,Olin kunagi varases lapsepõlves väga kiindunud oma kodukohta
SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSVL liiduvabariikide vahel. SRÜ liikmed Armeenia, Azerbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa, Tadzikistan, Usbekistan, Türkmenistan, Ukraina. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon on organisatsioon mis loodi 1975.aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. OSCE Nõukogu asub Viinis. OSCE püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. EUROOPA LIIT on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. 1952
Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk EL-i tippkohtumisteks. Euroopa julgeolek OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning 1994. aastal muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (CSCE). OSCE eesmärgiks on ennetada konflikte, ohjata kriise ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. WEU Lääne-Euroopa liit 1955. a. Liikmed: Belgia, Suurbritannia, Luxembourg, Prantsusmaa (algselt)
Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal Euroopa Julgeoleku- Ja Koostööorganistasioon (OSCE) ning NATO • OSCE sai alguse 1975 aastal Helsingis • Sinna kuulusid lisaks Euroopa riikidele veel ka USA ja Kanada, tänaseks on liikmesriike 56 • Eesmärgiks on tagada inimõigused, ennetada rahvusvahelisi kriise ning aidata konflikti tekkel selle lahenduseni jõuda • 1949. aastal loodi kaitseks sõjaohu eest ka Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. Sellesse kuulusid USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Norra, Island ja Portugal
Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks libisi’, Fuulehe’ iks punõti’, Võso veere’ iks vereti’, Utsu iks lei orasõllõ!” - Jaanipäeval 1921. a. oli suur au H. Taarkal eeslauljana öelda tervitussõnu Helsingis Soome presidendile ja samuti esineda Soome üldlaulupeol.
Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier. OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon. Asutati 1961.a, Eesti liitus 2010
..............................................................................12 ELULUGU VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Alates 1965. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana ja arhvaarina. Alates 1967. aastast oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal. Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas. 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust.
Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni so...
(1937) ja ka loomadele. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.
"Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas. Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marsseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936),Krakovis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,1939), Amsterdamis (1935,1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antverpenis (1939) jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937
et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
