klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858- 1862 õppisgi Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni
Soome vapp Soome riigilipp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Toomkirik Helsingis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soome - tuhande järve maa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
saanud pidada. Luba ei antud isegi ,,Olümpia" ja Helsingi HJK vahelisele mängule, kuid mäng peeti varahommikul salaja. HJK võitis ,,Olümpiat" 4:1. Eesti jalgpall hakkas jälle arenema 1920. aastal, kui tekkisid uued meeskonnad ja tulid uued mängijad. VS ,,Sport" ja ESS ,,Kalev" alustasid oma tegevust. ,,Spordi" juhatus organiseeris oma meeskonda ,,Olümpia" baasil. Esimene Eesti maavõistlus teise riigiga toimus 1920. aastal Helsingis Soome vastu, ning esimese poolaja lõpul oli Eesti kaotusseisus 4:0. Teise poolaja lõpul juhtis Soome juba 6:0. Peale seda mängu hakkasid eestlased kõvasti trenni tegema. 14. detsembril 1921. loodi Eesti Jalgpalli Liit, mis liitus 1923. aastal FIFA- ga ja 1992. aastal UEFA-ga Eesti koondise mängijad. Esimesse Eesti Jalgpallikoondisse kuulusid järgmised mängijad: R. Paal, G. Sepp, O. Silber, A. Pihlak, A. Kuulmann, E. Klaos, H. Paal, K. Ree, A. Prunn, O
Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras
f)sekretariaat ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO Abi ja tugiorganisatsioonid: *UNESCO-ühendatud rahvaste haridus, teadus ja keelte organisatsioon *UNICEF- ühendatud rahvaste rahvusvaheline laste hädaabifond *ILO- rahvusvaheline tööorganistatsioon *PAO- toitlus- ja põllumajanadusorganistasioon *WTO- ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon. OSCE- Euroopa julgeoleku- ja koostööorganistasioon. Asutati Euroopa julgeoleku- ja koostöö lõppakti allakirjutamisega Helsingis 1975. Sinna kuulub 53 riiki.( Eesti kuulub alates 1992a) Ülesanded: 1) Aidata kaasa julgeoleku ja stabiilsuse suurendamiseks , koostöö kaudu inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas. 2) Hoida ära konflikte ja tugevdada rahu, inimõiguste austamine, demokraatlike institutsioonide loomine ning majandusliku ja sotsiaalse progressi 3)Välja on töötatud 10 käsku millest liikmesriigid peaksid rahu säilitamiseks kinni pidama.
Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril, 1954. a. maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourt'i haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954.a. Père-Lachaise'i kalmistule. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Kasutatud kirjandus:
Soome muusika Ettekanne J. Tulvik 5. klass Soome rahvamuusika • Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. Soomlastele on läbi aegade muusikal olnud praktiline ja ka maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimusli...
Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige
silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda. Kristjan Palusalu Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses seitsme- ja vabamaadluses viiekordne Eesti meister. Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53
· Saatis palju korda Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks · 1893 aastal valiti E.Grieg koos Pjotr Tsaikovskiga Cambridge Ülikooli audoktoriks · Erilise kuulsuse saavutas ta Hendrik Kripseni draamale kirjutatud sümfooniline süit ,,Peer Gynt" JEAN SIBELIUS(1865-1957) · Pärit Soomest · Igal aastal toimub temale pühendatud festival · Ei austa teda kui kunstnikku, vaid kui ka rahvuskangelast · Õppinud Helsingis, Berliinis, Viinis · Helsingis mõnda aega muusika õpetajana · Soome Vabariik hakkas talle maksma palka, et ta kirjutaks loomingut · Ülemaailmse kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteoste loojana · Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniliseorkestrile · Tähtis ,,Finlandia"
etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast kiindumust oma kodumaasse ja rahvasse. LOOMING Jean Sibelius 1865-1957
lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939), tema pilte võime leida ka KUMUst. Eduard Viiralt
Freddy Kriisa Fazer SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................3 FAZERI PAGARITÖÖSTUS EESTIS.........................................................4 FAZER AMICA..............................................................................................5 MISSIOON, VISIOON JA VÄÄRTUSED...................................................6 MAITSEELAMUSED....................................................................................7 KASUTATUD MATERJAL...........................................................................8 2 Freddy Kriisa Fazer SISSEJUHATUS Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas ...
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli ...
Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna,
Iseseisevtöö Egert Rossmann Ev12 Smilers Smilers on Eesti pop ansambel,mille lauljaks ja kitarristiks on Hendrik Sal- Saller Ansambel asutati 1993 Helsingis kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõige 1990ndate aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku 15 stuudioalbumit mitmekümne raadiohitiga ning esinenud kõikides maakondades ja olulisemates popkontserdipaikades. Smilers kui bänd sai alguse 1990. aastate alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele...
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli”
nov 1956 sõlmitigi vaherahu. USA-le oli see konflikt vastumeelt, kuna tema tähelepanu oli suunatud Ungaris toimuval ülestõusul. NSV Liit seevastu näis kui kolmanda maailma toetaja ning kogus seal populaarsust. See hajutas üldsuse tähelepanu eemale NSV Liidu arveteklaarimiselt Ungariga. Lähis-Idas kahanes selle kriisi tõttu tugevasti Suurbritannia ja Prantsusmaa mõjuvõim ning populaarsus. Seevastu kerkisid USA ja NSV Liidu mõju sealsetes riikides. 1.august 1975 toimus Helsingis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE). Sellel osales 33 Euroopa riiki ja USA ning Kanda. CSCE lõppakt ehk Helsingi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II maailmasõda euroopas kujunenud piirid on puutumatud. Kõik lõppaktile allakirjutanud kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning said võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu.mõne aasta
Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...
.3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12 3.4 Gerd Kanter on maailmameister!....
9.klass 12.1.2006 Richard M. Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati preside...
Kuperjaanv saab surmavalt haavata sureb 2 veebruaril. 1 veb vabastatakse valga ja võru 4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3.diviis mida juhib ernst põder) 5 juunil 1919 j6utakse daugavani sellel ajal on eesti sõjavägi suurim asutava kogu esimeheks valitakse august rei. Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis 22 mai sakslased hõivavad riia. Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Saksa vägede juhiks on von der goltz. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19
Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata. Tõsiselt ei räägitud desarmeerimisest kusagil, sest mõlemad üliriigid tegid strateegilisi relvi, eeskätt rakette, USA mõnevõrra ees. Moskva nõustus läbirääkimistega alles siis, kui oli Washingtoni kinni püüdnud. 1969. aastal algasid Helsingis esimesed läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmis kaks kokkulepet, millele USA ja Nõukogude Liit Moskvas 1972 alla kirjutasid: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati piirduda ühega 2) strateegilise relvastuse piiramine (SRP -1, SALT-1 Strategic Arms Limitation Talks) kumbki
,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma. Eestlased kuulusid peamiselt Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku või Eesti Apostliku- Õigeusu Kiriku rüppe. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Uhkeimaks kujunes 1938. aastal peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Suured muutused toimusid olmes ja igapäevaelus
Olles tööl ,,Teatajas", algas Vildel erakordselt viljakas loomeperiood. Aastatel 1902-1908 valmis kolm ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ning ,,Prohvet Maltsvet", mida ühise temaatika tõttu hakati kutsuma triloogiaks. Olles sotsiaaldemokraat, võttis Vilde 1905. aastal (samal aastal ta ka abiellus noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga) osa revolutsioonist, mille tõttu ta oli veel sama aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis. Esmakordselt sai Vilde rahumeelselt pühenduda kirjanikutööle. Ta jälgis kaasaegset saksa ja Põhjamaade kirjandust ning kodumaist kirjanduskriitikat. Pagulusaastatel asus mees kirjutama ka näidendeid. 1912. aastal valmis
saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunstitööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. 1905. aastal lahkus ta koolist, kuna võttis osa üliõpilasrahutustest, aga täiendas end 1905-1906 J. Goldbatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi minna õppima Pariisi. Esialgu siirdus õppima Soome, seal hakkas teda huvitama maastikumaalimine. Arvatavasti õppis Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. 1907. aastal läks Pariisi, õppis Colorissa vabaakadeemias ja Academie de la Chaumiere´is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 1908- 1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe´is. Naasis Saksamaa kaudu kodumaale 1912. aastal. Järgnevalt töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1913. a. 1914. a
raamatu väljasurevas keeles... I.B.Singer Elulugu I VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. ·1991 Tema teine romaan "Ajaloo ilu" . See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud.
ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites neljas. Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustel...
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees.
levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni, 1926. aastal oli isureid 26 137. HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886. aastal Ingeris, Soikkola poolsaarel Viistina külas. Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://www.fennougria.ee/?id=10528 http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Isurid http://soomeugri.weebly
kokkulepele, et NL viib lõhkepead ära. Kõige rohkem mõjus see Kuuba lihtrahvale. Majandus ju langes, elu halvenes. Siiamaani on nende elu veel halb, nt: sõidavad veel rohkesti vanad NL autod. Puhkes ka sõda Afganistaanis, kus nii USA kui ka NL võtsid osa. 70.-te aastatel hakasid suhted tasapisi paranema. Algas see Saksamaal tekkinud situatsiooni lõdvenemisega. SLV tunnustas SDV ning toimis koostöö. Suurriikide juhid kohtusid kokku iga aasta. Kohtusid Helsingis 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. Prooviti piirata relvastust ning sõlmiti leping, mis tagas tuumapommide valmistamise peatamise. Hiljem sõlmiti veel üks leping, mis tagas tuumarelvastuse vähendamise. Kuigi paranesid suhted, jätkas NL oma ideoloogia levitamise ja mõlemad suurriigid valmistasid sõjarelvi. Peale M. Gorbatsovi võimule saamise proovis ta veel parandada suhteid välismaadega, nt: tõi väed välja Afganstaanist ja Ida-Euroopast. Ühines ka Saksamaa. NL lõdvenes ja kadus.
kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha. 1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum. SIBELIUSE MONUMENT Sibeliuse monument (soome keeles Sibelius-monumentti) on helilooja Jean Sibeliusele pühendatud monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Soomlaste väitel on see maailma üks armastatuimaid abstraktseid skulptuure. Monumendi autor on skulptor Eila Hiltunen, kes võitis monumendi rajamiseks korraldatud konkursi. Hiltuneni esitatud kavand kandis nime Passio Musicae ning see kujutas orelivilesid. Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost "Finlandia". Abstraktne skulptuur tekitas 1960
"Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand
muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De Profundis” ja klarnetikontsert (2012) Helsingis, esimene Helsingi Filharmooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel ning teine Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, solistiks Christoffer Sundqvist. Lähemalt näitab eesti muusika pilti EMIKi koduleht www.emic.ee. EMIKi tööks on sündmused, faktid ja nimekirjad, mida võib arvudele keelde panna. Küllap elaks muusikakultuur kenasti ka dokumenteerimata ja arvudeta. Aga nimekirjade taga on ka midagi olulisemat. Mõeldes lõppenud aastale meenubki numbrite taustana terve hulk märksõnu, mis
Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest, tänu millele on temast saanud sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmikuks. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalenud professori Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti
suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. · Sellise näitajaga on ,,keskmine eestlane" maailma 15 suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit, Kanada, Tsehhi). · Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne, Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. · Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 2530% rohkem soojust kui Helsingis. 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2 2002. aastal 11 tonni CO2 inimese kohta Eestis tekib CO2 inimese kohta 10 korda rohkem kui maailmas keskmiselt Pikaajaliselt säästlikuks tasemeks peetakse 0,11 tonni CO2 inimese kohta ehk Eesti peaks CO2 emissioone
mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu tegema osoonikihi uurimisel rohkem koostööd lähemate osoonikihti jälgivate riikidega. Neilt saadav pikaajaline vaatlusmaterjal aitab hinnata osoonikihi olukorda Eesti kohal. Eestile lähimad vaatlusjaamad asuvad Riias ja Helsingis. Riias on juba üle 10 aasta tehtud mõõtmisi vana ja küllalt ebatäpse nõukogude päritolu spektrofotomeetriga. Helsingis töötab kaasaegne Breweri spektrofotomeeter. Eestis kontrollitakse ka freoonide hulka atmosfääris. Üks maailma kuuest freoonide monitooringu punktist avati 1987 aastal Eestis Palmse lähedal Lahemaal, kus mõõdetakse iga kahe tunni tagant freoonide sisaldust õhus. Andmed saadetakse USA-sse oregonis asuvasse ülemaailmsesse keskusesse
ka mitmesugustes rahvuslikes jõu- ja osavusproovides. Aastal 1901.osales ta Hamburgis elukutseliste maadlejate maailmameistrivõistlustel klassikalises maadluses, mille ta võitis. 1901. Riias toimunud maadlustsempionaadist võttis Lurich kõrval osa ka alles 20-aastaseks saanud Aleksander Aberg Siis algas Lurich ja Abergi, õpetaja ja õpilase ühine tee. 1903. aasta lõpul ja 1904. algul esines ja võitis Lurich ja teiseks sai Berg Helsingis. Aastatel 1904-1910 võistles ta nii kodumaal kui ka Euroopas. Lurich oli ka väga hea tõstesportlane. Tema tõste tulemusi: Surumine parema käega 96 kg; surumine kahe käega 85 kg 24 korda; rebimine parema käega 78 kg üks kord ja veel palju teisi rekordeid. Georg Lurichi püstitatud tõsterekordite arv küündis 40 ligi. Kui palju tema rekordid ületati, pole teada. 1910. aasta paiku olevat neid tema nimel veel vähemalt 20, võib- olla on mõnigi veel praegu ületamata.
üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu: Teater: On olemas 4 teatrit Helsingis : Svenska, Lilla, Virus ja Unga. Lilla Teatern oli mingil perioodil Põhjamaade parim ja särav täht Euroopa teatritaevas. Lisaks sellele on 2 suurt provintsiteatrit Åbo ja Wasa.
,,anitra tants"-tantsuline,veits tiksumine,viiul,triangel ,,mäekuninga koopas"(,,trollide tants")-rütmikas,madal, hiljem satub hoogu,koopas jooksmine Jean Sibelius: Soome, sünd.Hämeenlinnas. 10 a mängis klaverit,esimesed kompostisioonikatsetused. 15a. viiulitunnid. õe ja vennaga musitseerisid pidevalt koos. Õppis helsingi ülikoolis juurat, astus helsingi muusikainstituuti. Õppis ka berliinis ja viinis. Dirigeeris helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,kullervo". Oma naise auks nimetas kodu Ainolaks. Teoseid kirjastas saks muusikakirjastus Breitkopf & Härtel. Loomingut hakati esitama ka saksamaal, inglismaal, usas. Oli kõrikasvaja,mille opereerimise järel muutus looming endassesüvenenuks. Reisi usasse katkestas I maailmasõda. Kuulamine: ,,finlandia" sümfooniline poeem-sünge,hiljem ilus meloodiline osa,lõpus paraad Laul ,,finlandia"-tüdrukud laulavad soome k.
Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi Jakob Hurt katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei saanud aga võimudelt selleks luba. Laiemale avalikkusele sai ta tuttavaks kõnega I üldlaulupeol 1869, millest sai järgnevaks kümneks aastaks rahvusliku liikumise programm. Jakob pööras suurt
aastal Tallinnas Mozarti ooperi ,,Võluflööt", mis oli valminud alles 1791. aastal. Kohapeal tegutses Asjaarmastajate Teater. Seda juhatas August von Kotzebue ja näitlejateks olid haritud linnarahvas. Kultuurielu Eestis 19.-20. sajandi vahel Venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem oli kõrgharidusega eestlasi. Käidi õppimas Riias, Peterburis, Helsingis, Saksamaal, ka Tartu ülikoolis. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ...
kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust. Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M.Härma palju orelikontserte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist kasvatustööd kõige laiemates rahvahulkades. Kontserdil Suure- Jaani kirikus tallas orelit nooruke A.Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule. 90-ndate aastate teisel poolel tegutses M.Härma peamiselt koorijuhina ning juhatas maakondlikke laulupidusid ja kohalikke laulupäevi. 1903.a.siirdus M
Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg. OSCE- 1975 Helsingis. Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse. Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav
PAUL KERES EKSAM Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
