Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20
Argo Pihtjõe VLE-2 Eicca Toppinen Max Lilja Antero Manninen Paavo Lötjönen 1993 a. alusatati metallica lugude mängimist tsellodel. 1995 a. Apocalyptiac sai kutse mängida Helsingis Teatro nimelises klubis. 1996 a. ilmus Apocalyptica debüütalbum "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos". 1998 a. ilmus album "Inquisition Symphony". 1999 a. lahkus bändist Manninen ja asemele tuli Perttu Kivilaakso. 2000 a. ilmus kolmas stuudioplaat "Cult" 2001 a. ilmutati Live [DVD]. 2002 a. lahkus bändist Max Lilja, et liituda ansambliga Hevein. 2003 a. ilmus omaloomingut sisaldav album "Reflections". 2005 a. ilmus plaat "Apocalyptica", millega
ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Talle tüüpiline on tundlik puidukasutus. Aalto integreeris Soome maastikust inspiratsiooni saades vormid ja materjalid looduskeskkonnaga ning pidas silmas hoolikalt inimlikke väärtusi ning mõeldes, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Tema tuntumad hooned : Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikool. Tal on enda nimeline muuseum. Alvar Aalto on akadeemias korraldanud kohtumisi arhitektuuriteadlaste, linnaplaneerijate ja kujutava kunsti tegelastega kord 3 aasta jooksul ning seda alates aastas 2002. Villa Mairea Alvar Aalto Helsini Tehnikaülikool Kolmejalgne taburet
koostatud analüüsi kohaselt on laevaliiklus Läänemerel üks maailma tihedamaid ning kasvab iga aastaga järjest suuremaks. · Iga aasta saabub või lahkub Läänemerest 54 000 registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal
Helsinki, Soome - Õppetöö seminari Muusikali "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsinki - Õppetöö National Ballet Eesti · 2000 - Õppetöö rahvusvaheliste suvekursusel Kuopio tantsupidu, Soome (kaasaegne jazz, funk & street) Õppetöö kaasaegne jazz, funk & tänav Viin, Austria 5 Õppetöö URB-jazz-tantsu Symposium Helsingis · 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool - Õppetöö International summercourse aastal Kuopio tantsupidu, Soome · 2002 - Soome riikliku balleti, Helsinki · 2002-04 - Kuopio Muusika-ja tantsupidu, Soome · 2003 - Turu konservatooriumis, Soome · 2004 - Turu konservatooriumis, Soome 6 Russell Leon Adamsoni koreograafia.(2004.aasta seisuga)
süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud väärikas memoriaal ja konservatoorium tema järgi nimetatud.
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisi...
1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s, Moskvas, Riias, Kaunases, Varssavis, Krakówis, Brüsselis, Clevelandis, Chicagos, Baltimore`is, New Yorgis, Strasbourg`is, Amsterdamis, Johannseburgis, Roomas ning Antwerpenis jne. Eduard Viiralt ,,Puugravüür" Eduard Viiralt ,,Kristjan Raud"
savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptuurid on mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks Vana-Kreeka kunsti jaotatakse
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Gerli Lass EV111 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise Organization for Security and Co- operation in Europe) on organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine; CSCE). OSCE Nõukogu asub Viinis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee/OSCE Parlamentaarne Assamblee Juhid ja organisatsioon OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister
Konrad Mägi Konrad Mägi on sündinud 1.novembril 1898 aastal Hellenurme mõisas. Ta on kunstnik. Ta oli juba noores eas kunstis huvitatud. Ta on Eesti kunstnikest kõige kuulsam. Ta töid on nii Helsingis kui ka Norras ja ka Pariisis ning ka paljudes teistes riikides. Teda tuletatakse iga 20 aasta tagant meelde. Ta sõbrad olid ka targad, haritud ja sportlikud inimesed. Mägi sai kuulsaks kunstnikuks aastal 1903. Kui ta ahvenamaal käis sai ta aru kui ilus on loodus ning maalis seda. Ta arust oli kõige ilusam loodus põhjamaa loodus. Kui ta teiste klassikaaslastega hüvasti jättis pidas ta veel mitu aastat kirjavahhetust Anniga. Mägi läks õnne otsima algul Helsingisse, ta unistas minna
Fifth level Elulugu VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu 2 Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse
elatustase. Sellega seoses tõusis esile sotsiaaldemokraatlikud parteid. Mis takistas Balti riikide koostööd? EestiPoola koostööd takistas Poola konflikt Leeduga. Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis. Selle lepingu sõlmimis takistas ka Soome poolne külm suhtumine sellesse. Seda lepngut takistas ka see et Helsingis kardeti, et liit Poolaga võib neid tõmmata mõnda KeskEuroopa konflikti. Peale selle seadsid Soomlased eesmärgiks lähenemise Skandinaavia maadega ega näinud kasu sõjalisest koostööst ebastabiilse Balti regiooniga. Milliste poliitiliste voolude mõju suurenes kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Pärast sõda suurenes ka erinevate ideelispoliitiliste voolude arv Euroopas. Lisandusid uued poliitilised suunad nagu kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism
a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega). Pärast ülikooli lõpetamist 1910
Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise
Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor. 1866 Vanemuise seltsi auliige. 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888
Jason Carter 11. septembril esines Võru kultuurimajas Kannel harf-kitarrist Jason Carter. Muusikaline maailmarändur on pärit Cornwallist. Pikemalt on veel elanud Londonis, Dubais, Kopenhaagenis ja Helsingis. Hetkel asub tema kodu Nîmes'is, Lõuna-Prantsusmaal. Viimase 18 aasta jooksul on kitarrist esinenud enam kui 70 riigis, sealhulgas Usbekistanis, Afganistaanis, Iraanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Iiri kriisipiirkonnas. Jason Carteri looming on unikaalne sulam kitarri- ja harfimuusikast ning tema teosed põhinevad reisikogemustel, kus ta räägib kõigest kogetust, inimeste elurõõmust, maailmavalust ja paljust muust mis puudutab mingil määral meid kõiki. Teoste zanriks, mida
(põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad. Tausta maalis tuhmilt, helkivana. Tema tööd: ,,Luik tsaaritar"
külast tuntud kunstnik. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus
aga nõus jõuvõtete esindused.[3] Prantsusmaa on keelustamisega ja lõid lahku, algatusel loodud ühendus Jalgpalli juured ulatuvad moodustades 1871. aastal lubas kinni pidada Briti saartel sajandite taha. Selle Inglismaa ragbiliidu. väljakujunenud eelkäijateks on maailma eri Vaidlustele tegi lõpu 1886. mängureeglitest. Esimesed tänaseni jäänud koondise paigus viljeletud mängud, kus aastal Inglismaa, Sotimaa, naailmameistrivõistlused peeti ainsaks suurturniiriks. osalejate ülesandeks oli lüüa Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu 1930. aastal. palli jalaga. Vanimaks asutatud Rahvusvahelise Jalgpall on tänaseks üks kirjalikuks allikaks on Hiina 2. Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Eestisse tõi...
2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. Mida pakub LHV pank? Hoiuseid Ärilaene Arveldusteenust Väärtpaberivahendust Pensionifonde Personaalset nõustamist Varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele LHV fondid LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma.
Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud
· Soololaulud · Kammermuusika · Lavamuusika muusikapalad http://www.youtube.com/watch?v=Fgwr3wrenkQ http://www.youtube.com/watch?v=vh7dXPfEtXw Tsitaadid · `' Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil'' · `' Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi'' Sibeliuse monument · Temale pühendatud monument, mis asub Helsingis Taka Töölös Sibeliuse pargis · Tegu on maailma ühe armastatuima abstraktse skulptuuriga · Monumendi autor on skulptor Eila Hiltunen, kes võitis monumendi rajamiseks korraldatud konkursi. · Sibeliuse monument avati 7. septembril 1967 helilooja 100. sünniaastapäevaks. · Skulptuur kaalub 24 tonni. Selles on üle 600 toru. Skulptuur on 10,5 meetrit pikk, 6,5 meetrit lai ja 8,5 meetrit kõrge.
3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel. Esimene individuaalne ojooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MVl valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). · 19. juunil 1926 esimene ovõistlus Eestis korraldati Pirital. · Esimesed individuaalvõistkondlikud Eesti meistrivõistlused ojooksus peeti 27. septembril
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur
Elamus minevikust 22. novembril 2010. aastal käisin Soomes, Helsingis The Eastpak Antidote Tour’il. Peaesinejaks oli Kanada rokkmuusika-ansambel SUM41 ning soojendajateks USA’st Georgiast pärit popp-punk ansambel Veara ja Texasest pärit punk-rokk ansambel Riverboat. Kontsert oli oodatust palju lõbusam ning isegi meeneid sai kaasa ostetud. Ma pole küll eriline punk-rokk fänn, kuid see kontsert süvendas sedasorti muusika kuulamist minus tunduvalt, võttes arvesse veel seda, et SUM41 on läbi aegade olnud üks minu lemmikbändidest.
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
SOOME IDA JA LÄÄNE VAHEL 12. klass PÄRAST KAOTUST JÄTKUSÕJAS Raske olukord Iseseisvus on säilitanud Tuli taastada majandus Sõjahüvitisena NSV Liidule saadetava kauba rongile laadimine Helsingis. Üle 60% hüvitisest tuli maksta metallitoodetes, nagu nt vedurid, laevad ja mitmesugused masinad. IDANAABRI SURVE Teises maailmasõjas kaotajate poolel olnud Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus
Riho soittaa Laaksosille.-riho helistab? laaksosille Hän valitsee numeron.. ta valib numbri Matti: -Matti Laaksonen Riho: Tällä on Riho Volmer, hyvää iltaa.- siin on riho volmer, tere õhtust -Iltaa.Mitä kuulu?-õhtust, kuidas läheb? -Ihan hyvää,kiitos. Entäs teille? Hästi. Ja kuidas sul? -Kiitos hyvää.-hästi, aitäh -Onko Eija kotona?Minulla on vähän asiaa hänelle.-kas eja on kodus?mul on natuke vaja asju ajada temaga Hetkinen. EIja, Riho on puhelimessa!- üks hetk. Elja, riho helistab Eija:Eija täällä , iltaa.- eija on siin, õhtust Riho:Iltaa, Tiedätte varmaan, että olen täällä Helsingissä- õhtust, tead, et olen jälle helsingis?? Tiedän kyllä, äitisi kirjoitti siitä- tean küll, ema kirjutas Soitan, koska haluan kysyä, mitä teette ensi viikolla.Siskoni Anu tulee Suomeen käymään ja ajatelemme tulla teille kylään.- helistan, et küsida, mida teete nädalalõpul. Õde anu tuleb soome ja mõtlesime teile külla tulla kiva juttu. Olette ...
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 PõhjaIirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang ...
juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda Looming Lasteraamatud Dioloogia
Liit edukalt oma tuumapommi · 1952. Katsetas USA termotuumapommi, järgmine aasta tegi seda ka N.Liit · 1950 hakati tootma kontinentidevahelisi rakette · Nende tootmisega likvideeris N.Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastumises. · Võidurelvastumise kõrvalt pööras lääs kõvasti tähelepanu ka oma kodanike heaolule, N.Liit seda aga ei teinud · 1958 hakkasid üliriigid vahetama mõtteid relvastuse vähendamiseks · 1969 algasid Helsingis läbirääkimised tuumarelvade piiramiseks (sõlmiti selleks 2 lepingut- raketikaitsesüsteemid ja külmutada tuumarelvade arv võrdsel tasemel) · 1973. Algasid Viinis läbirääkimised relvastuse vähendamiseks Kesk-Euroopas, millega N.Liit nõustus ainult selleks, et lääneriike Helsingisse meelitada. · Helsingis lõppaktile allakirjutamise järel loobus aga N.Liit desarmeerimise mõttest ja kõnelused jooksid liiva.
u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
Linna pindala on 1214 km², rahvaarv 18,9 miljonit inimest. New Yorgis on 5 linnaosa Brox, Brooklyn, Manhattan Queens ja Staten Island. 3. New Yorgis on niiske lähistroopiline kliima. Aastas on keskmiselt 234 päiksepaistelist päeva. Kuna suvel on seal väga palav ja niiske, talvel külm ja niiske siis otsustasime minna kevadel kui temperatuur on mõõdukas. 4. Tallinnast ei saa otse New Yorki vaid on vahepeal ümberistumine Helsingis. Tallinn Helsingi sõidab umbes pool tundi ja Helsingist New Yorki sõidab 1011 tundi. 5. Ajavahe Eesti ja New Yorgil on 5 tundi. 6. New Yorgis on kasutusel dollar. 7. Kasutusel on dollar. 1 dollar on 0.97 eurot. 8. New Yorgis räägitakse ligikaudu 800 erinevat keelt ning seega on see lingvistiliselt kõige mitmekesisem linn maailmas. Kõige tuntum on inglise keel. 9. Soovime külastada New Yorgi kõige tuntumaid ehitisi. Praamiga saab seilata ümber Vabadusesamba.
Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata
9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil? - 3tk (2 kulda, 1 pronks) 18
Pille Lill on eesti laulja, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kahel erialal: muusikapedagoog/koorijuht ja ooperilaulja. Ralf Taal on eesti pianist ja muusikapedagoog. Lõpetas 1992.aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ja 1998.aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia. Virgo Veldi on (altsaksofon) - lõpetanud magistratuuri EMtA-s ja Sibeliuse Akadeemias Helsingis. Pille Lille Muusikute Fond loodi 7.veebruaril 2003.aastal. See aasta tähistasid nad oma kümnendat tegevusaastat. Fondi eesmärk on toetada andekaid Eesti muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Asustajad otsustasid anda Fondile ooperilaulja Pille Lille nime. Virgo Veldi ja Ralf Taal on Eestimaa tippmuusikud. Nende tase üllatas mind väga, et kuidas neil on annet niimoodi pille mängida. Esitletu oli väga originaalne, korrektne ja hästi kajav
juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda: algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus. 913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis. 914. aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid. 1914. aastal käis reisil Itaalias kunstivaradega tutvumisel. 19151916. aastatel töötas Moskvas. 1917. aastast oli ta joonistusõpetaja Narva Kreenholmi vabrikukoolis. 19181919. aastatel oli Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. 19261929. aastatel oli ta kooli juhataja. 1938
1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Sveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882 1895)
surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R
Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54
aastal Ivo Nikkolo rõivamärgi. Tagasihoidlik Nikkolo tõrgub oma nime kasutamast, kuid lõpuks nõustub. Moekunsti müümiseks on see ju ideaalse kõlaga nimi. Samal aastal avatakse esimene Ivo Nikkolo esinduspood Tallinnas Suur-Karja tänaval. Jalg läände Ivo Nikkolo on Eestis esimene, kes hakkab oma nimesildiga rõivaid läände müüma. 1996 98 avatakse üha esinduskauplusi ja trügitakse kaubamajadesse paljutuntud Euroopa rõivamärkide kõrvale Helsingis, Stockholmis, Peterburis. Põhjamaade naistele tema klassikaline, ent põneva kangavaliku ja väikeste moeviguritega rõivad istuvad. Praegugi on märgil poed Helsingis, Riias, Vilniuses. Moskvalannad saavad Nikkolot Montoni poest. Kuldsed nõelad Ivo Nikkolo sai parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997.aastal 2006. aastal müüs Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida. Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007
sajandist Mikael Agricola poolt. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles kuigi tähtsamaid raamatuid kirjutati ikkagi ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega. Soome on kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus, enamik rahvast elab lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit ja umbes üks miljon sellest elab Suur- Helsingis. Soome 2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 224 000 muukeelset elanikku. Helsingis Soome pealinnas elab umbes 620 000 inimest. 8 6. SOOME 7 SUURIMA RAHVAARVUGA LINNA TABEL Linn Rahvaarv Pindala Helsingi ~620 000 214,61 km² Espoo ~270 000 686 km² Tampere ~225 000 690 km² Vantaa ~215 000 240,4 km² Oulu ~200 000 1444,7 km² Turu ~185 000 249,16 km²
Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region". Rändnäitus on olnud väljas Sarajevos, Ljubljanas, Tbilisis, Batumis, Soome Arhitektuurimuuseumis Helsingis, Oulus, Rovaniemis ning Vahemere ja Lähis-Ida Antiigimuuseumis Stockholmis. Pärast näitust Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis rändab näitus edasi Kopenhaageni Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia Arhitektuurikooli ja Alhambra Muuseumi Granadas.Olles ametliku poolega ühele poole saanud, tahaksin rääkida natuke näituse olemusest ja sellest, mis mulle seal siis õigupoolest meeldis ja mis vastukarva oli. Enim meeldis mulle näituse ruumiline mõju. Ekspositsioon ise asus soolalao
alla välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis. Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse. Valituna tagasi ka 1996. aasta sügisel, pühendas ta oma üheksa aasta pikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil
tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal". Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos, Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://estarts.ca/artist.php?id=39
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda
· ,,Jutlustaja" lito (1932) · ,,Neegripead" kuivnõel (1933) · ,,Claude" puugravüür (1936) · ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 36), Krakówis (1936), Brüsselis ja Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore ´is ja New Yorgis (1936), Strasbiurg´is (1923, 39), Amsterdamis (1935, 39), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
