o Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda o Sparta kodanikkond- spartaadid o Riigi eesotsas- kaks päritava võimuga kuningat. Neile allusid sõjavägi. Nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. o Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu- geruusia ( vähemalt 60a) ja kodanike seast valitavad riigiametnikud-5 efoori. o Riigi koosseisus spartaate väga vähe, ülejäänud rahva moodustasid perioigid( isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad). o Range kodanike kasvatamise süsteem- al 7ea elavad poised kodust eemal eakaaslaste rühma ja tegelevad sõjaliste harjutustega. 20 a täieõiguslikud kodanikud. Nad olid elukutselised sõjamehed. Seega Kreeka võimsaim relvajõud. Kreeka jumalad: Zeus-peajumal, taeva ja tuulte valitseja Hera- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja Poseidon- Zeusi vend, vete valitseja Hades- Zeusi vend, allmaailma jumal, surnute valitseja Demeter- maa ja viljakusjumalanna
Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või assüüli otsides sinna minna, kus ta võis paluda uuele isandale müümist, mida pidi ka isand aksepteerima. Kui keegi teda osta ei tahtnud pidid nad oma iisanda juurde tagasi minema AGA teoreetilisel tasandil ei tohiks neid karistada selle eest. Teistes regioonides omaette olukord, Spartas orjad heloodid, Tessalias penestid ning Kreetas voikeerid. Siiski erinevates piirkondades oli neid veel. Küsimus kas heloodid olid siiski orjad pikka aega üleval . Ateena oli oma rahvaarvult kõige suurem linnriik, sparta aga suhtarvuna kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli pa...
2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud
kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia
Alistatud messenlastest said heloodid spartiaatide maaorjad. Et tagada õigusteta üle kindel kontroll kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest. Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus. 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Suurenes rahvakoosolekute tähtsus. Riigi sõjalise võimsuse tugevnemisega suurenes ka vaeste kodanike osatähtsus, kes teenisid sõudjate ja madrustena. Nii kujunes 5
Vana Kreeka Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega k...
* Vene-Liivi sõda (1558-1561) * Altmargi rahu (1561 1629) * 1629 algab Rootsi aeg * Põhjasõda (1700-1721) * Venemaa valitsus(NL) - 24.02.1918 (taasiseseisvumine) Vana-Kreeka Põhja-Kreeka, Peloponnesose ps, Kesk-Kreeka Vana-Kreeka linnriigid * Polis-akropol ja agoraa * aristokraatia - võimul on kõrgkiht * demokraatia - rahvavõim * türannia - aristokraatidelt varastanud võimu üksikisik Sparta riik * Kaks maakonda - Lakoonika ja Messeenia. * Neli suurt kindlustamata küla * heloodid - Messeenia elanikud * perioigid - Lakoonika elanikud Ateena * Atika maakond * 594 eKr Soloni seadused - kärbib aristokraatia võimu * Ateena mereliit 478/477 eKr * Perikles ja demokraatia Hellenistlik linnriik Makedoonia valitsejad *Philippos teine (valitses Kreeka ala) *tema poeg Aleksander Suur (vallutas Pärsia alad) moodustub hellenistlik suurriik. *Hellenismi-periood - mil kreeklased vaitsesid idamaade üle (algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes Rooma võimu kehtestamiseni.
Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lühiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur.
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid
ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. 6. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti:
5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond Elanikud Joonlased Doorlased Kodanikkond Ateenlased. Spartiaadid. Metoigid-võõramaalased. Perioigid-überringi elavad. Põhiosa talupojad. Heloodid maad harivad orjad. Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused. Kasvatus Lugemine, kirjutamine, luule. Pidev füüsiline treening. Rikastes peredes pedagoog. Riigi huvid üksikisikust tähtsamad. Keskne Homerose eeposed. Ka tüdrukutel korrapärased Gümnastika sport
Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta) Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda
Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste
Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste
olid kõrgemad preestrid. Muid otsuseid tegi 30liikmeline vanemate nõukogu geruusia (vähemalt 60a) ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek. Viimased olid linna kodanikud, kuid olid suures vähemuses. Ülejäänud elanikud jagunesid kahte gruppi: peroigid Lakoonika asukad, kes olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud; heloodid alistatud messeenlased ja alistatud Lakoonika pärisrahvas olid spartiaatide maaorjad. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem 7. eluaastast saadeti poisid kodust eemale tegelema kehaliste ja sõjaliste harjutustega. 20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks. Sellega seoses said nad õiguse omada maad ja perekonda. Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all
Ajajookusl hakati inimeste õigusi rahvakoosolekul piirama. Proles - varanduseta inimene. Agoraa - turuplats, linna keskväljak. Sümpoosion - õhtune pidusöök. Parasiitos - rikkaste meeste sõber. Kreeklased põlgasid liigsöömist. Iga mees pidi oskama mingisugust pilli mängida (lüüra, gitara, flööt jne). Lakoonia maakonnas asuv linnriik. 1.4.1 SPARTA Aristokraatlik linnriik. Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud. Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga (seppad). Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote. 4 Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi. Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela- nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad). Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, valitavad riigiametnikud ja kõikide spartiaatide koosolek. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 foori. Otsuse langetamisel luges aga koigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks paritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad kõrgema preestri kohustused. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu Gruusia ja igal aastal koigi kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 foori. Otsuse langetamisel luges aga koigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid aga moodustasid riigi elanikkonnast vaga vaikse osa ning ülejäänd rahvas jagunes kahte gruppi-perioigid ja heloodid. Sparta oli vallutusel põhinev ja spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda
(4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000). Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Metoigid vabad kodaniku-õigusteta Lakoonika elanikud. võõramaalased (80 000). Heloodid orjastatud messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant. koosolek Lõplikud otsused ja ametnike valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat sõjaväe ja usuelu juhtijad. 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.
Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku- Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks)
Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku- Heloodid – orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised
Asukoht 2 maakonda: Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad. vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu
Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetas kõigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, andmi- ja sõjaväekohustuslikud. Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine Messenia süda. Seal mängis rolli poeet Tyrtaios, kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, hõlmates kaks maakonda
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
ümbruskonnas), s. o. isiklikult vabad, kuid valitsevast kogukonnast sõltuvad mittekodanikud. Perioigikogukonnad olid oma siseasjades küllalt sõltumatud, kuid kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja neist said heloodid (heilotes termin võib tähendada "alistatuid"), kes sunniti harima spartalaste põlde. 8. sajandi lõpul ründasid spartalased ka läänepoolset naabermaakonda Messeeniat ning alistasid sellegi. 7. sajandi keskpaiku tõusid messeenlased Sparta vastu üles, kuid said lüüa. Selles nn teises Messeenia sõjas innustas spartalasi võitlema kuulus lahingulaulik Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus
matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
