koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta
Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5
otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel. Perioik perioigid olid Sparta vabad elanikud, kellel puudusid kodanikuõigused, nende tegevusaladeks olid käsitöö, kaubandus ja põlluharimine, perioigide kohustuseks oli teenida Sparta sõjaväes. Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises,
Et neil tuli kogu aeg maha suruda oma orjade ülestõuse, siis oli neil tugev sõjaväeline organisatsioon. Nad elasid laagris nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha
ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama
riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid. Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Riigiametnikest olid
preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem
kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi spartiaadid moodustasid vähemuse rahvastikust ja just heloodid pidasid üleval spartiaatide klassi, suhtuti heloodidesse äärmiselt halvasti. Minu arvates see on väga isekas ja ülbe käitumine arvestades, et spartalaste ainsateks ülesanneteks oli riigi juhtimine ja sõjaväes treenimine ning kogu töö tegid tegelikult ära ülejäänud rahvad. Kõige raskem elu oligi just heloodidel, kes olid orjaseisuses ja kellega keegi ei arvestanud. Ma arvan, et Spartal on palju positiivseid kui ka negatiivseid jooni. Siiski
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk
alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed (isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli.
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed
Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) väga suur mõju
Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul Tähtsamad ametnikud 10 strateegi e. väejuhti 500 liikmeline nõukogu tegutseb koosolekute vaheajal
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käi...
Kreeka suurimad keskused- Sparta Koo sta j a: Ma dl i Tram m Ju hen daj a: Anne Ki v i m äe 2 010 ASUKOHT · Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal 20-ne aastaselt loeti nad täieõiguslikeks sõjameesteks 30-neselt said täieõiguslikeks kodanikeks Sõjavägi
põõrleb ümber selle. PPtolemaiose väljamõeldus maailmavaade oli teadlastele aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid, geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted
aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost põliselenikud (talupojad, käsitöölised, meremehed) · Metoigid vabad, kuid ei omanud kodanikuõiguseid ja pidid maksma makse (Ateenasse elama asunud võõramaalased) · Orjad Tänan kuulamast!
(isik pidi olema väh. 60 a).riigiametnikud-igal aastal valiti kõigi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori. *lõpliku sõna otsustes ütles kõigi spartiaatide koosolek. Eanikkond:spartiaadid, ülejäänudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise õiguseta,spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid
Spartiaatide kasvatus Selle asemel, et jalgu kingade kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos poistel paljajalu käia. Siis nad saavad kauem ilma jalatsiteta joosta ja hüpata. Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäe...
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn. Aristokraatlik polis Demokraatlik polis Võim on koondunud aristokraatidele, vaid nende Demokraatlike reformidega (507 eKr) hulgast valiti nõukogu ja ametnikud. Saavutas õitsengu Perkilese ajal Ühiskond jagunes kolmeks sünnipäraseks seisuseks Otsene demokraatia - Kodaniku...
ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena · Rahvakoosoleku tähtsaimad 10 strateegi.
aristokraatia kujul, kus valitses sõjaväeline korraldus, mis pidi kindlustama Lakoonika ja Messeenia vallutatud rahvastiku ekspluateerimist. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed, tegelesid käsitöö ja kaubandusega), heloodid (orjastatud põlluharijad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümne-aastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Sparta riik vanemate nõukogu
Nad omandasid ka õiguse saada maatükk ja soetada perekond. Spartas oli tugev ja ühtne sõjavägi. Minu meelest oli see positiivne. Sõjavägi nii tugev tänu spariaatidele, kes olid elukutselised sõjamehed. Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat.
Ülejäänud rahvas jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. Selleks, et hoida rahvast oma võimu all ning mitte oma positsiooni ühiskonnas kaotada, hakati noormehi juba varasest east meesteks kasvatama. Seitsme aastaselt hakati Sparta poistele andma kehalisi ja sõjalisi harjutusi. Nende vanemad pooldasid seda, sest tahtsid, et spartiaatide võim kestaks edasi sajandeid. Poisid said erinevaid ülesandeid, millest nad pidid puhta nahaga pääsema. Näiteks käidi heloote peksmas. Heloodid ei julgenud aga eriti vastu hakata, sest kartsid, et tulevikus tulevad meesteks sirgunud nublukesed tagasi ja maksavad kätte. Vägivaldse kasvatuse põhieesmärk oli poistest kasvatada tulevased spartiaatide põlvkonna kaitsjad. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad kasvatusstiilid ei mõjutanud vaid tollast ühiskonda, vaid ka tänapäevast. Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada
*Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja
elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja Ühiskonna- spatiaatide suhtes andami-ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000 kihid sõjaväekohustuslikud Orjad: 200 000 Heloodid alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas olid orjad, harisid spartiaatidele kuuluvat maad, kõige arvukam grupp riigi elanike seas Kodaniku- Spartiaadid Vabad meessoost täisealised põliselanikud, õigused kodanike osatähtsus suurem kui Spartas Rahvakoosolek e apella: kuulusid Rahvakoosolek e eukleesia osalesid
1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka Maakond: Lakoonika (tõlkes: lakooniline ehk napisõnaline, kuid tabav) Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta] 3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik
et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust.
võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Spartas oli palju mittekodanikke.Spartiaatide kasvatussüsteem-riigi kontrolli allarendada sõjamehe omadusi; 7,20,30-olulised aastad
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine...
Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid, perioigid, heloodid (orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest.Nõukogu koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.Ateena asus Ateena maakonnas. Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud, metoigid ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia.Rrahvakoosolek algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant
Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad · Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus: · Sparta asub Lõuna- Kreekas ja Ateena asub Kesk-Kreekas · Spartas on ühiskonnakihiks: periogidid ja heloodid kuid Ateenas kodanikud ja ülejäänud · Kodanikeks oli spartas spartiaadid ja Ateenas Atika meessoost põliselanikud. · Valitsemisvorm: Sparta: kaks kuningat, Ateena : demokraatlik · Ametnikud: Sparta 5 efoori, Ateena 10 strateegi · Nõukogu: Sparta, geruusia ning Ateena 500-liikmeline nõukogu.
Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas
toetusel aristokraatia kukutas. Seepärast oli vajalik suurema kontrolli kehtestmine, riigikorralduse rangem süstematiseerimine ning võiks isegi öelda et sõjaväekorra kehtestamine igapäevases elus. Spartalased jagunesid kolmeks sünnipäraseks seisuseks · spartiaadid (täieõiguslikud kodanikud) - tööd ei teinud · perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu · heloodid (orjad) - harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid tegelikult sealse piirkonna põliselanikud, pärast said orjadeks ka allutatud Kreeka piirkondade elanikud. Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle. Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kä...
Kuna spartiaadid olid vähemuses pidid nad võimu hoidmiseks rakendama range kodanike kasvatamise süsteemi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümne aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada maatükki ja soetada perekond. Spartiaadid tööd tegema ei pidanud, nende eest tegid tööd heloodid. Täiskasvanud spartiaadid pidid ka olema enamus enda elust väeosas ja sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5
vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne. Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid. Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste treeningute juures lasti noortel neid isegi peksta, et panna neid harjuma vägivallaga ja treenida neis julmust. Nende vastu ei näidatud mittemingisugust inimlikkust nagu nad ei olekski inimolendid nagu tegelikult me kõik. Kuna tolleaegne üleüldine ühiskond oligi üsna karm ja kõikjal toimusid pidevalt verevalamised võib Sparta ühiskonna korraldust isegi positiivseks lugeda, kuna oma karmusega nad vähemalt saavutasid midagi
Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita. Hääletamine toimus kisaga. Peale jäi see ettepanek, mille poolt kõvemini karjuti. Spartalased vallutasid naabermaakonna Messeenia ja muutsid ka sealsed elanikud helootideks. Kõik spartiaadid pidid läbi tegema ühise kasvatuse.
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
arenguvõimaluste seisukohalt. Ühiskonnakorraldus, mis tänapäeva progressiivsete väärtustega, tagab erineva maj. või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu mõistab seda moderne kosmopoliit, sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad."Diskrimineeritute"kihid, kui soovite, olid heloodid ja perioigid Spartas1ja mujal orjad ning metoigid(võõramaalased), kellest viimane ei tohtinud omada maad ja kellel puudusid kodanikuõigused(kitsendused kehtisid ka järeltulijatele), kuid ta oli see-eest isiklikult vaba.2Valdav osa võõramaalastest tegelesid käsitööga nagu ka orjad, ja mõlema straatumi lapsed eraldusid eakaaslastest, sest oli vajadus lülituda kiirelt täiskasvanu maailma, s.t. õppida selgeks
Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks.
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele
Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks- ...
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemal...
338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
