1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
vahendeid kasutades. Minu arvates on kõige jubedam see, kui kasutatakse ära lähedasi sõpru või pereliikmeid. Ja kõike seda ainult selle jaoks, et midagi saada. Kasvõi siis, kui sõber ei ole võtnud ühendust kuu aega ja järsku täiesti ootamatult helistab ta ning soovib midagi sinuga koos teha või kuhugi minna, sest teised sõbrad on teda üksi jätnud. Me ei poolda sugugi sellist käitumist. Martin Helme väidab oma artiklis, et inimestes on ürgne instinkt hoolitseda oma püsimise eest. See tuleneb ellujäämis soovist ning vajadusest tagada endale eluks vajalikud vahendid. Ürgajal oli selleks toit, nüüd aga kõikide väärtuste mõõdupuu raha. Ma olen selle jutuga nõus. Minu arvates pole raha veel kedagi õnnelikuks teinud. Tuleks unustada materiaalsed väärtused ning mõelda teistele millegi hea tegemisest. Nii muutuks kasvõi väikene osa Maailmast paremaks.
Eriti raskes olukorras on siiski hetkel Süüria, kus kodusõda kestab juba rohkem kui kaks aastat. Araabia kevad pole toonud mingit demokraatiat ega liberalismi. Vastupidi – see on tekitanud Lähis- ja Kesk-Idas lisaks Iraagile ja Afganistanile mitmeid tõsisemaid probleeme ja muresid, teravdanud vanu probleeme ja raputanud soola vanadele haavadele. Kõik see on viinud Lähis-Ida regiooni väga ohtlikku olukorda. Veel 2011. aastal märkis Mart Helme oma artiklis väga tabavalt: „Nii võimegi kokkuvõtvalt tõdeda, et araabia kevade paljulubavad õied on sügiskülmades närbunud, jättes järele pigem kibedad kui söögikõlbulikud viljad”.
Arahhidoonhappe formatsioon (AA) : alates 30% norm. Rakumembraani voolavuse indeks : ≤ 4:1 norm. Mentaalse tugevuse indeks: ≤ 1:1 norm. Värvide seletus : Punane : Pro-Inflammatory (Põletikku tekitav toitumine) Kollane : Semi-Inflammatory (Pool-põletikuline toitumine) Roheline : Anti-Inflammatory (Põletiku vastane toitumine) Testide tulemused: Kadi 0 ja 120 + päeva Frants 0 ja 120 + päeva Koostanud Hardi Põder, Kadi Helme Kõik esitatud faktid pärinevad teadusuuringutest ning on kontrollitavad
rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil riigiametnikke, kes saavad saavad Eesti vaesust arvestades arusaamatult astronoomilist palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO.´´ Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud, et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga. President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab
lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam. Valgas asub rakenduskõrgkool, Tartus mitmed ülikoolid ja kõrgkoolid ning Viljandis Kultuuriakadeemia. Kultuuri hoiavad elus Riidaja Kultuurimaja, Pikasilla Rahvamaja ning memmede rahvatantsurühm (Põdrala valla kodulehekülg). Põdrala valla territooriumil puuduvad ka märkimisväärsed vaatamisväärsused. Suuremad vaatamisväärsused on Viljandis ja Helme vallas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi vald asub looduskaunis kohas, majanduslik ja kultuuriline areng tegelikult puudub. Kuna töökohti on vähe, siis on oht, et noored kolivad ära tõmbekeskustesse kus on kergem leida tööd. Kasutatud kirjanduse loetelu Põdrala vald. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5drala_vald] (15.10.2012) Statistika Põdrala valla kohta. Eesti Statistika. [http://www.stat.ee/ppe-50946] (26.10.2012) Põdrala valla kodulehekülg. [http://www
hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga. Aegade jooksul on Karksi loss ja tema valdused sattunud korduvalt sõjatulle. Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased, poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised
3781)? Ilmselt on kasvu põhjuseks see, et SDE liitus 2012. aastal Vene Erakonnaga Eestis ning see meelitas juurde ka vene rahvusest liikmeid. 7. Tooge näiteid (ajakirjandusest, partei programmist vm) kinnitamaks, et Konservatiivne Rahvaerakond on konservatiivsete vaadetega. Näiteks võib välja tuua selle, et Konservatiivse Rahvaerakonna üks programmilisi seisukohti on see, et tuleks piirata immigrantide voolu Eestisse. Eriti võiks välja tuua Tallinna TV jutusaates Martin Helme (juhatuseliige) ütluse ''kui on must, näita ust''. Helme avaldas, et soovib, et ''Eesti oleks valge riik'' ning ta ei soovi ''jama'' mis kaasneb immigrantide sissevooluga.
*Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus ja elektrijuht.
Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
orduvasallid Rootsi abi. Rootsit omakorda kannustas Taani kinnistumine Liivimaal. Rootsi väed saabusid Tallinna ning sellega saadi esimene tugipunkt Eestis. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täieliku alistumist. Sellega oli Vana-Liivimaa langenud ning muutunud suureks rahvusvaheliseks võitluseks. Vana-Liivimaa alad olid jagatud nüüd kolme riigi vahel. Eesti alal olid Poola käes vaid Pärnu, Paide, Karksi ja Helme linnus. Tallinn koos lähema ümbruskonnaga oli läinud Rootsi valdusesse. Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond läksid Vene vägede valdusesse. 1600. aastal vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavaid rüüsteretkeid. Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga. 1625. aastal langes Tartu rootslaste kätte Tartu ning 1629.aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla
Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik, ilma et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Peeter Helme ütleb: ,,Nullpunkt" on tugev ja läbitunnetatud romaan. See on noorteromaan sõna parimas mõttes. Autor on osanud suured tunded nii meeldivad kui ka ebameeldivad panna hästi toimivasse tasakaalu ning luua usutavad tegelased ja kaasakiskuva tegevustiku, mida on põnev lugeda ning kus kõik otsad sõlmuvad lõpuks kenasti kokku ja kõik küsimused saavad loogilise vastuse. Eia Uus ütleb:
aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. „Nullpunkt” räägib teile täpsemalt, miks. Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik, ilma et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Peeter Helme ütleb: „Nullpunkt”on tugev ja läbitunnetatud romaan. See on noorteromaan sõna parimas mõttes. Autor on osanud suured tunded – nii meeldivad kui ka ebameeldivad – panna hästi toimivasse tasakaalu ning luua usutavad tegelased ja kaasakiskuva tegevustiku, mida on põnev lugeda ning kus kõik otsad sõlmuvad lõpuks kenasti kokku ja kõik küsimused saavad loogilise vastuse. Eia Uus ütleb: Seeon esimene raamat, kus tunnen ära
Märksõna - nn paks riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige KE ja SDE. Eesti suurimad parteid ja nende juhid: Keskerakond (KE; u 14000 liiget) - Edgar Savisaar, Reformierakond (RE; u 12000) - Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL; u 9500 liiget) - Urmas Reinsalu, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE; 6000 liiget) - Sven Mikser, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE; u 7700 liiget) - Mart Helme. 3. Korruptsioon: mis see on, miks tekib, miks on kahjulik, mis on nepotism (õp. lk 68, 69) Korruptsioon-pistisevõtmine, ametnike äraostetavus, ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isiklikel eesmärkidel, kõlbeline laostumine. Meelehead võib pakkuda näiteks selleks, et rahvaesindajad kavandaksid mingi seaduse pistise andjale soodsaks. See on kahjulik,sest see rikub ausa konkurentsi reegleid. Nepotism- onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtade täitmisel. 4
Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1. Curriculum Vitae 2. Iseloomustus 3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja Lisad
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga eetiline, kuid paljud ei mõista seda kahjuks. Põhiliseks vastuseisjaks on poliitik Mart Helme, kes arvab hoopis teisiti. Ta tõi välja Kersti Kaljulaidi öeldud lause, et ta püüab olla kõikide lõhede ühendaja. Tuues selle välja, ütles Helmet: „Ta külvab hoopis uusi lõhesid. Oma käitumisega ässitab ta eri vaatega inimesi üksteise vastu sõna võtma.“ Ta ütles, et jõulude ajal kirikus käimine on osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Mainis ka ära veel, et president peaks arvestama kõigi erinevate ühiskonnagruppidega
(b) 1771604 : (e) 3553056 (e) : (e) 38200 (e) 37550 (e) : : 33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Arto Aas Jüri Adams Raivo Aeg Yoko Alender Andres Ammas Krista Aru Maire Aunaste Deniss Boroditš Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Igor Gräzin Helmut Hallemaa Hannes Hanso Monika Haukanõmm Mart Helme Martin Helme Andres Herkel Remo Holsmer Olga Ivanova Jüri Jaanson Toomas Jürgenstein Tiina Kangro Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Liina Kersna Johannes Kert Toomas Kivimägi Aivar Kokk Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison
Kui nad juba Rootsi all olid toetas kuningas neid rikkaliku sõjavarustuse ja laskemoonaga, et kindlustada linna. Paide lossi vallutamine võttis aega nädal. Lasti lossi all, joosti tormijooksu, süüdati torne põlema. Neil juhtus ka üks õnnetus seal, kuid kuna lossis oli nälg tuli see allutada rootslastele. Soome hertsog külastab Tallinna koos oma vürtsliku abikaasaga. Nad abelluvad ka seal ning siis sõidavad Turusse tagasi. Hertsogile anti ka Helme, Karksi ja Ergmäe lossid kaasvarana. Hertsog Cristoffer ei tahtnud, et saadakse aru et ta vürsti on. Ta ööbis lihtkodanike juurdes ning töötas seal teenrina. Lõpuks aga selgus ikkagi ta tõeline seisus, ning siis hakati teda seisusele vastavalt austama. Poolakad kaotasid Polotski venelastele. Nad olid sinna ründama tulnud paljude meestega ja rikkaliku varustuse ja laskemoonaga. Ja see rünnak tuli poolakatele suhteliselt ootamatult, sest nood
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ,,POPkunst forever
aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul". Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused" (Stockholm, 1963) ja "Luuletused" (Tallinn, 1965) sarjas "Väike luuleraamat", "Vikerkaar ja vari" (Tartu, 1998) ning "Laotuse õlman: ma muigan mu mulgi murden" (Tartu, 2001). Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist". Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde. Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel. Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus,
lapsepõlvemaade sidumine vanaaegsete motiivide ja maastikega · Valdavalt surma ja kaduvikumeeleolud · Arhailise värvinguga värsid · võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud Teosed · Luulekogud "Pärlijõgi" (1931) "Kaduvik" (1927) · Mälestusteraamatud Väikelinna moosekant" (1946) · Näidendid "Iluduskuninganna" (1933) "Elav kapital" (1934) Henrik Visnapuu · Eluaastad 18901951 · Sündinud Viljandimaal Helme vallas · Õppinud Tartu ning Viljandimaa eripaikades, töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja propagandatalituse kultuurinõunikuna · Luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Looming · Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga · Luule üks osa esitab jumaldavat armastavat naisteharrast imetlejat Teosed · Luulekogud
transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. Seal elas mitmest rahvusest väikekaupmehi, käsitöölisi ja võõrastemajapidajaid. Alevikud sarnanesid paljus linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondateks, kodanikud olid koondunud omavalitstuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistri.
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed allikad Lembitust ongi Läti Hendriku kroonikast ja arheoloogilistest leidudest. Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud sõjamees, kes ei võtnud võitlustest osa mitte enam lihtsalt sõdalasena, vaid kuningana - sõjaretkede juhina. Meil pole andmeid millal Lembitu sündis ning pole ka mingit ettekujutlust tema välimusest, iseloomust ja tegevusest...
2 Alleks Vallner. 400 aastat Valga linna. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. 3 Arved Duvin. Valga linna kroonikaraamat. Valga: AS Litero, 2005 4 Meelis Burget. EestiLäti piiri loomine: Magistritöö. Tartu, 2010. 4 piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996.6 Palju abi oli publitseeritud allikatest, millest olulisimaks osutusid dokumendikogumikud Eesti ja Läti suhted 192019257 ja Eesti sisepoliitika 19211929.8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi
....... 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite
· Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve. · Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged : Mõisnikud üritasid om rukist otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades ägedat vastuseisu. Alevikud · Tekkis juurde 14 alevikku: 1. Helme 2. Kastre. e Kavastu 3. Keila 4. Kirumpää 5. Koluvere 6. Kuressaare 7. Laiuse 8. Lihula 9. Otepää 10. Pirita 11. Põltsamaa 12. Valga 13. Vastseliina 14. Viru-nigula · Sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondseteks. Kodanikud olid koondunud omavalitsuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistr
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata,
Oma elu jooksul oli ta kogunud 11 ordenit ja veel mitmeid välisriikide autasusid. Barclay de Tolly karjäär nooremohvitserist väejuhiks oli suhteliselt aeglane, kuid kulges sealt edasi peadpööritava kiirusega. Kolme aastaga sai tavalisest kindralmajorist Venemaa sõjaminister. Michael Andreas Barclay de Tolly on läinud ajalikku süsteemse, ja distsiplineeritud sõjamehena. Tuntakse teda, kui vaprat ja ääretult ettenägelikku juhti. Kasutatud kirjandus: Rein Helme, Kindralfeldmarssall Barclay de Tolly, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. Russiapedia, Prominent Russians: Mikhail Barklay de Tolly (Michael Andreas Barclay de Tolly) (2005) http://russiapedia.rt.com/prominent- russians/military/mikhail-barklay-de-tolly-michael-andreas-barclay-de-tolly/ (21.11.2012) The Foundation Napoleon, Barclay de Tolly, Michael Andreas, Prince, (2008) http://www.napoleon.org/en/reading_room/biographies/files/barclay_tolly.asp (21.11.2012)
Kivastikult. Lühiproosat Ilmar Jaksilt. Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare ühiskonnakriitilist esseistikat. Johanna Ross kirjutab ,,Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses". Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused Piret Põldver ,,Olemise talumatu raskus" (Triin Tasuja ,,Provintsiluule" ja ,,Armastust on ja armastust pole", ,,Ji") Vahur Afanasjev ,, Varastatud aja uim" (Peeter Helme ,, Varastatud aja lõpus") Leo Luks ,,Kõnetus" (Peeter Sauter ,,Must Peeter") Arno Oja ,,Sõprus kui absoluut" (Toomas Raudam ,,Essee sõprusest") Lisaks on ajakirjas ringvaate rubriik, milles on kroonika (sündmused 2. dets - 23. dets), õnnitlused ja Estica. ,,Artur Adsoni päev Rahumäe mändide all", mille autoriks on Õnne Kepp ja milles räägitakse Artur Adsoni tegevusest. Hendrik Lindepuu ,,Poola kirjandusauhinnad 2011" Udo Uibo ,,Kirjanik ja raha"
Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse. · Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtis Lüübeki õigus, teistes Eesti linnades Riia õigus.
Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula Laiuse Otepää Pirita Põltsamaa Valgu Vastseliina Viru-Nigula
Kettler. Üleväina-Liivimaa, sh ka ordule kuulunud Eesti ala allutati vahetult Poolale. Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus). Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile. Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele. Saare-Lääni piiskopkond Taanile. Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; aktiivne eutanaasia patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga võ...
Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseadusekomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon 2. Millised on Riigikogu fraktsioonid ja kes neid juhivad? Riigikogu fraktsioone on 6 ja need on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda juhatab Kadri Simson , Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon ja seda juhtab Martin Helme, Eesti Reformierakonna fraktsioon ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Herkel, Isamaa Res Publica Liidu fraktsioon ja seda juhatab Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Anvelt 3. Kellest koosneb Riigikogu juhatus? (nimeliselt ka) Riigikogu koosneb : Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu 1aseesimees Helir- Valdor Seeder ja Riigikogu 2 aseesimees Jüri Ratas 4
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi
matu õigusriigi ülesehitamine Juht Taavi Rõivas E Savisaar Jevgeni Margus Andres Mart Helme Ossinovski Tsahkna Herkel Koalitsioon Opositsioon Pere:lastetoet Maksud: Kooselu maksud:kõigil maksud:astmel used maksude seaduse vastu, sama %, ine tulumaks, Haridus:laste langetamine migratsiooni
Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Boroditš DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1 Toomas Jürgenstein TJ 1 Tiina Kangro TK 3 Jaanus Karilaid JK 2 Uno Kaskpeit UK 2 Liina Kersna LK 1
Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Borodits DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1 Toomas Jürgenstein TJ 1 Tiina Kangro TK 3 Jaanus Karilaid JK 2 Uno Kaskpeit UK 2
eriline, et toob Kodavere eraldi välja; kahetasandiline liigendus; tore, et setu on võrust eraldi; Andrus Saareste (1932) I põhjaeesti lõunaeesti II saarte keskpõhjaeesti kirde mulgi tartu-võru III saartelääne-pärnu harju-järva põhjavilj. p-tartu kirde pärismulgi helme päristartu kirdetartu võru IV Kihnu Vigala läänekesk Suure-Jaani Kodavere ranna jm jm idakesk jm jm kirde Arnold Kask (1956, 1984) esimene, kes on eraldanud kirderannikumurde! I Põhimurded: põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti Eesti murdejaotus peamurded: põhjaeesti lõunaeesti murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti
Apollon Shchedrini ja Vasily Demut-Malinovsky poolt 1832. aastal. Veel püstitati tema auks mitmel pool monumente. Barclay de Tolly Mausoleum Helmes. Barclay de Tolly büst Tartus. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly . Barclay de Tolly monument Riias. Kaasani väljaku Barclay monument. Kasutatud kirjandus: Barclay de Tolly, Rein Helme, Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003. http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Andreas_Barclay_de_Tolly
Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümb...
Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu
Selle peale põgenesid punakaartlased kiiresti. Taagepera mõisa vallutamine ei olnud kerge. Massiivne kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja kõrge müür parimaks kaitseks. Skaudid vallutasid nii mõisa kui ka kõrtsi, kasutades selleks peamiselt käsigranaate. Võitjate poolel vigastatuid ja haavatuid ei olnud, vaenlastest jättis lahinguväljale elu 23 meest. Helme lossi varemete ja koolimaja vallutamine võttis skautidel umbes tunni. Samal ajal käis kodulinnas Viljandis formeerimine edasi. 20. märtsil lahkusid skaudid soomusrongidelt. Sõideti Viljandisse, kus formeeriti pataljon ,,Eesti scout", mille formeerimine viidi lõpule Valgas. Sama kuu 27. kuupäeval algas meestel uus sõjatee. Olukord kagurindel oli raske, ülemjuhataja Laidoner andis käsu ühineda teiste sõjajõududega
Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad elemendid rahavarõivaste juures. Nii leiame Mulgi naisterõivaste kaunistustes värviliste lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate.
. ., C . . . . , P . . ............................ ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. d) Positiivse konnotatsiooniga nimisõnad: L . . , G . . . . ., M . . . . . . . ., (vrd eesti keeles sama loogika: Helmi, Helme, Helmet = ingl. bright, gleaming); R.....,V.....,V....;U.... .................................................................................................................................................................. Negatiivse tähendusega omadussõna: B . . . . . ; D . . . . . ., ................................................................. e) Muud vormid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
