poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. Kas naisi lubati pealtvaatajate hulka, pole tänapäeval teada. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4. HELLENISMIPERIOOD: 4.1. Makedoonia tugevnemine ja Kreeka poliste allutamine: Alates 4.saj eKr hakkas Kreekast põhja pool esile tõusma Makedoonia riik. Makedoonlased olid kreeklastele lähedane sugulasrahvas, kelle ülikute hulgas oli ulatuslikult levinud kreeka keel, kombed ja kultuur. Kuningas Philippos II (valitsusaeg 359 336 eKr) korraldas ümber sõjaväe ja alustas omavahelistes sõdades nõrgenenud Kreeka poliste järk-järgulist allutamist
poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. Kas naisi lubati pealtvaatajate hulka, pole tänapäeval teada. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4. HELLENISMIPERIOOD: 4.1. Makedoonia tugevnemine ja Kreeka poliste allutamine: Alates 4.saj eKr hakkas Kreekast põhja pool esile tõusma Makedoonia riik. Makedoonlased olid kreeklastele lähedane sugulasrahvas, kelle ülikute hulgas oli ulatuslikult levinud kreeka keel, kombed ja kultuur. Kuningas Philippos II (valitsusaeg 359 336 eKr) korraldas ümber sõjaväe ja alustas omavahelistes sõdades nõrgenenud Kreeka poliste järk-järgulist allutamist
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Salamise lahing, Sparta ja Ateena esiletõus Sparta Peloponnesose Liit Ateena Ateena Mereliit Perikles Peloponnesose sõda - 431-404 eKr -> Sparta ülemvõimu periood (Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338 Chaironeia lahing: Makedoonia purustas Kreeka ühendväe o Hellenismiperiood - 338-30 eKr, Aleksander Suur (336-323 eKr) vallutas Pärsia, kogu Ees-Aasia, Egiptuse, Iraani(kuni Indiani), Hellenistlikud kuningriigid Süüria-Mesopotaamia e Seleukiidide riik, Egiptus, Makedoonia (k.a. Kreeka linnriigid), 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma ülemvõimu alla, 30 eKr langes viimasena Rooma võimu alla Egiptus · Valitsemisvormid o Türannia-ainuvalitseja, kiired otsused, ahnus, puudub pädevus
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
meheline koor, viis meest igast Atika kümnest hõimust. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis- Idast. Lihtsa jumalakummardamise arenemine täismõõtmeliseks kreeka tragöödiaks, nagu seda tunneme antiiksest Ateenast,pidi olema aeglane ja erinevaid etappe pole võimalik täpselt fikseerida. 3 Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana-Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele
1864 aastal leidis Trooja varemed sakslane Heinrich Schliemann. Vana-Kreeka kunst (§ 10 Vanakreeka kunst, § 11 Kreeka ehitusmälestised, § 12 Vanakreeka skulptuur, § 13 Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase) Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Iseloomusta neist igaüht! 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega.
peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul-
2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 aastat eKr Arhailine periood u 800-500 aastat eKr Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood u 338-30 aastat eKr Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud. Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud
-Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega
· Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
õpetlasi, kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad, Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis(muusade pühamu) tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased.Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon ning ka Ateena ei kaotanud oma tähtsust, püsides hellenistliku maailma tähtsaima filosoofiakeskusena. Teadus- hellenismiperiood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg,tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria ning erinevalt varasemast ajast hakati nüüd spetsialiseeruma erinevate teadusharude uurimisega. Matemaatik Eukleides(IV saj teasel poolel eKr) võttis kokku oma teoses "Elemendid" kogu senses Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes, kuulsaim füüsik ja leiutaja( III saj
sugulasrahvas, Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedoonia oli pead tõstmas. Philippos II valitsusajal (359-336 eKr) oli Makedoonia sõjavägi muutunud võimsaimaks kogu Balkanil. 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa, misjärel Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. · Hellenismiperiood (338-30 eKr) - Philippos II langes vandenõu ohvriks ning riigi uueks valitsejaks tõusis Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr). Ta juhtis makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutades mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks.
Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik Rooma : vabariik keisririik Antiikaja mõju : poliitiline terminoloogia on loodud Kreekas, poliitika sfääri ,,leiutajad", kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. 4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana Egiptuse stiil, antiikajal Kree ka stiil jne. KREEKA KUNST VanaKreeka ja VanaRoo ma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka ajalugu: 1) KreetaMükeene ajajärk 20001100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 33830 e. Kr. Arhitektuur Tähtsai m ala oli templiehitus. Te mplid ehitati algselt puust, hilje m kivist. Te mpel oli v ärvitud. peripteer klassikaline, täiuslike m templitüüp. Te mp el oli akendeta. Se es, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toi musid väljas. Te mpli ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks m ääratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloo mulik on lihtsus, rangus, tugevus
nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal. Ideaalne oli Aristotelese meelest selline riik, kus kodanikuõigused kuulusid eeskätt keskmise jõukusega meestele. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Keskajal tunti klassikalise Kreeka kultuuripärandit paljuski just tema tööde kauda. HELLENISMIPERIOOD u 330 30 eKr Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed 334 326 eKr vallutas Makedoonia kuningas, Philippos II poeg Aleksander Suur (336 323), makedoonlaste ja kreeklaste väe eesotsas Pärsia riigi. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid seega makedoonlaste ja kreeklaste võimu alla. See oli murranguline sündmus nii Kreeka kui ka Idamaade ajaloos. Aleksander Suure maailmariik küll lagunes järgnevates sõdades tema väepealike vahel, kuid see ei lõpetanud
nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal. Ideaalne oli Aristotelese meelest selline riik, kus kodanikuõigused kuulusid eeskätt keskmise jõukusega meestele. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Keskajal tunti klassikalise Kreeka kultuuripärandit paljuski just tema tööde kauda. HELLENISMIPERIOOD u 330 30 eKr Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed 334 326 eKr vallutas Makedoonia kuningas, Philippos II poeg Aleksander Suur (336 323), makedoonlaste ja kreeklaste väe eesotsas Pärsia riigi. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid seega makedoonlaste ja kreeklaste võimu alla. See oli murranguline sündmus nii Kreeka kui ka Idamaade ajaloos. Aleksander Suure maailmariik küll lagunes järgnevates sõdades tema väepealike vahel, kuid see ei lõpetanud
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
